Töö või armastus?

Postitas | Sildid Sisemine areng | Kuupäev 21.07.2010

Armasta oma tööd!Meil kõikidel on igapäevaselt kasutada ainult 24 tundi. Sellest me kulutame puhkamiseks ja taastumiseks umbes 8 tundi, ja töö juures veedame me 8-10 tundi. Võta allesjäänud tundidest maha veel töö juurde ning tagasi koju sõitmised, laste lasteaeda viimine ja järele, poodides käimine, toidu valmistamine jm igapäevased tegemised. Kui palju jääb alles? Jah, vaid üksikud tunnid. Seega on selge, et juhul, kui me soovime oma elust rõõmu tunda, peame me väga tähelepanelikult ja teadlikult otsustama, kuidas me veedame valdava enamuse oma ajast - töö juures veedetud aja.

Miks me peame tööd tegema?
Selle küsimuse üle olen ma viimasel aastal mõelnud väga palju. Miks inimesed peavad tööd tegema? Või veelgi laiendades seda küsimust: “Kui meie maailm on loodud täiuslikuks, siis miks me sõltume ikkagi rahast?”

Ma usun, et me tunneme end olevat rahast sõltuvuses seetõttu, et raha teenimine on meile vaevarikas. Kui jälgida inimesi ja nende ameteid, siis suur hulk nendest teevad tööd ainult palga teenimise ja arvete maksmise eesmärgil. Vaid väike osa on need õnnelikud ja rõõmsad, kes saavad öelda, et nad ärkavad igal hommikul üles ja ootavad ärevusega, kui saaks juba hakata toimetama, sest nende töö inspireerib neid lihtsalt nii palju.

Ja siit tuleneb ka vastus küsimusele “Miks me peame tööd tegema?”. Tegelikult ei peagi. Sest just niimoodi tunnevad inimesed, kes on oma kire ja hobi osanud elatise teenimise vahendiks muuta - nad ei tööta enam mitte ühtegi päeva oma elus. Nende kirg ja hobi on muutunud “tööks”, mis neid elatab.

Ideaalne ühiskonna mudel
Oled sa kunagi mõelnud, mis on see jõud, mis “loob” viljastatud munarakust lapse? Kuskilt tuleb vägi, mis määrab ära lapse füüsilise keha, tema füüsilised ning intellektuaalsed võimed, tema iseloomu ja veel palju muud. Esimese üheksa kuu jooksul toimub ema üsas tõeline ime - mitte millestki saab keegi.

Ning siis üheksa kuud hiljem on meie kätel täisväärtuslik inimene kõikide temale loomuomaste omadustega. Kuid ühte me üldjuhul ei usu. Me ei usu, et sellele lapsele on lisaks täiuslikule füüsilisele vormile ja täiuslikule intellektile kaasa sündinud täiuslikud oskused pakkuda ühiskonnale midagi, mida ainult tema oskab teha. Kas tõesti võib olla niimoodi, et ainult 1% inimestest on sündinud andekatena, ja ülejäänud 99% on keskpärased? Kes on need 1%? Jah, need on meie jaoks kuulsad, tuntud ja rikkad inimesed, kes teevad midagi tõeliselt hästi - lauljad, näitlejad, kunstnikud, ärimehed jt. Kas me tõesti usume, et ainult nemad on sündinud omadustega, mille väljendamisel suudavad nad ülejäänud inimestest nii palju eristuda, et neid peetakse geeniusteks? Või on pigem küsimus selles, et see 1% on lihtsalt “üles leidnud” tema unikaalsed oskused, ja nad on need julgenud ka realiseerida? Näiteks šotlane Susan Boyle, kes üllatas kogu maailma oma lauluoskusega Inglismaa Superstaari saates. Temast ei teadnud mitte keegi, ja ta isegi ei uskunud kunagi, et ta suudab inimesi inspireerida oma imelise lauluoskusega. Siiski on Susan üdini andekas inimene, kes ei lubanud lihtsalt oma andekusel välja paista. Kuid piisas vaid ühest laulust, ning ta oli ülemaailma kuulus ja edu ei jäta teda enam iialgi maha.

Ideaalne ühiskonnamudel on tõenäoliselt väärtusel põhinev mudel. Selles ühiskonnas teeksid kõik inimesed ainult seda, mida nad oskavad kõige paremini teha - olgu ta siis müügimees, sekretär või kirjanik. See töö inspireerib teda, ning ta ei tunne, et ta peab tööl käima. Ta armastab enda tööd, ning ta teeks seda isegi siis, kui talle selle eest palka ei makstaks.

Miks me valime valed ametid?
Paratamatult tekib küsimus “Miks me siis valime valed ametid?” Miks me ei keskendu enda tugevatele oskustele ja ei teeni elatist nende oskuste realiseerimise kaudu?

Ma usun, et siin on mitu aspekti. Oluliseimad neist on kindlasti ühiskondlikud ootused meile, ja ühiskondlikud programmid, mis motiveerivad meid tegutsema.

Ühiskondlike ootuste küüsis oleme me siis, kui me püüame teha midagi, mis on ühiskondlikul tasandil kõrgelt hinnatud. Me otsime tööd ja positsioone mitte seetõttu, et see meid inspireeriks, vaid seetõttu, et siis on meil võimalus olla Keegi. Ja kui me juba oleme Keegi, küll sellega kaasneb siis ka piisavalt raha, edu ning võim. Kuid sellisel juhul jätame me tahaplaani selle, kes me tegelikult oleme. Meil on küll piisavalt raha, tunnustus ja edu, kuid sisemiselt tunneme me ennast ikkagi tühjana. Võib-olla üksikutel hetkedel leiame me enda jaoks aega, klimberdame klaverit, kirjutame mõne luuletuse või istutame aeda lille või kaks. Need on hetked, mis lubavad meil olla meie ise, me vabaneme kõigest teadaolevast ja saame üheks selle tegevusega. Me isegi ei oska seda tunnet kirjeldada, ning üldjuhul ei ole see ka vajalik, sest päris “tööasjad” ootavad ju tegemist, kuid me tunneme selle tunde alati ära. See on vaikus meie hinges, võib-olla pisar meie silmanurgas, ja me ütleme endale vaikselt “Mul on õigus olla õnnelik”. Kuid kui paljud meist lubavad olla endal kogu aeg õnnelik?

Ühiskondlike programmide küüsis oleme me aga siis, kui me usume kõike seda, mida ütlevad meile Hollywoodi filmid, meedia ning marketing. Ükskõik, kas sa avad mõne ajakirja, televiisori või sisened kaubanduskeskusesse - meid pommitatakse miljonite sõnumitega. Meid programmeeritakse kogu aeg tahtma midagi, ja ikka rohkem, rohkem, rohkem. Meile ei anta iialgi võimalust küsida iseendalt, mida ma tegelikult tahan? Isegi, kui me püstitame endale eesmärke, ei ole need tegelikult üldse meie enda eesmärgid, vaid ühiskondlike programmide poolt ette antud eesmärgid. Me püüame olla sarnased Hollywoodi 45 kg kaaluvate näitlejatega, mehed samastavad ennast rikaste ning kuulsatega, ja nende luksuslike autodega, ja meie kodu, riided ning reisid peavad olema täpselt sellised, nagu ütlevad meile reklaamid ja igapäevane marketing. Ning siiski on kuskil inimesed, kes räägivad vabast tahtest. Ei, vaba tahet ei ole inimestel juba ammu - see on ühiskondlik tahe, mida me hellitavalt nimetame enda vabaks tahteks.

Ja see kõik kandub üle ka ametite valikule. Kui me soovime vastata ühiskondlikele ootustele, ja me püüame realiseerida ühiskondlikke programme, siis ei jää meil aega tegelda küsimusega “Mida mina soovin, ja mida ma teha oskan?”. Ei, me lähtume sellest, mis on meile “kasulik” ühiskondlikus kontekstis - mis aitab meil teenida rohkem raha, ning mis tagab meile suurema võimu ja tunnustuse.

Kuid vaid vähesed suudavad need ootused täita ja programmid realiseerida. Valdav enamus meist elab terve elu sügavas stressis, sest meil puuduvad vastavad oskused, eeldused, kontaktid ja kapital, mis aitaks meil vastata nendele ootustele. Ja nii kaua, kuni me ei vasta nendele ootustele, tunneme me ennast tühjana ja tühisena. “Näed, kuskil on edukad, kuulsad ja rikkad, kes on kõik õnnelikud, aga mina olen siin lihtne ning tühine inimene”, ütleme me endale. Ja me kiusame ennast selle pärast kogu aeg - me soovime olla ka nagu nemad, aga see ei õnnestu meil. Siit algavad stress, depressioon, vähid ja infarktid.

Kas me võime olla õnnelikud?
Kui sinu puhkus on algamas, või selleks korraks juba lõppemas, siis leia endale vähemalt üks päev, et sa saaksid tõeliselt rahuneda ning küsida endalt “Mida ma tegelikult oma elult soovin?”. Ära mõtle selle peale, mis asju sa endale soovid, sest need asjade soovid on kõik sinu pähe programmeeritud, vaid seekord tegele tõesti iseendaga. Mõtle selle peale, mis on sinu tugevad küljed, ja mida sa teed tõeliselt hästi? Ole isegi nii julge, et küsi endalt, kas sinu praegune töö teeb sind õnnelikuks? Kas sa teed seda ainult palga pärast, või inspireerib see sind tõesti?

Jah, muidugi ei ole siin kiireid lahendusi ja otsuseid, kui sa tõesti avastad, et sinu töö on sinu jaoks vangla. Me ei saa päeva pealt töölt lahkuda ning hakata otsima oma kirge. Ei, see käib teistpidises suunas - ikka seestpoolt väljapoole, mitte väljastpoolt sissepoole. Kõigepealt hakkame me mõistma ennast, avastama ennast ja oma tegelikke võimeid, ning alles siis hakkavad meie ellu jõudma uued võimalused. Need tulevad nii vaikselt ja tasahilju, et me ei märkagi neid. Kuid nad tulevad. See on kindel. Sest sa sündisid siia maailma täiuslikuna. Ja sinu maailm võib olla täiuslik. Kui sa vaid ise lubad sellel olla.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kui sa oled Tartust ja sa oled huvitatud enesearengust,
siis ära jää ilma põnevast EduTeadvuse seminarist!

Juba sel laupäeval, vaata siia: EduTeadvus

Milles Sina hea oled?

Postitas | Sildid Külgetõmbeseadus | Kuupäev 23.04.2009

Tere, armas SuurimSaladus.ee külastaja:) Minu vabandused, olen olnud uute Mastermind gruppide käima lükkamisega nii hoos, et pole Teile vahepeal külla jõudnudki!

Täna siiapoole sammudes mõtlesin, tegelikult.. olgem ausad, ma olen seda juba päris mitu korda varem ka mõelnud… et mis on see, mis Kaido blogi postitused nii imeliseks teeb? Ta kirjutab ja Sa loed ja wow… vägev on! On tunda, et kui ta kirjutab siis ta teeb täpselt seda, mida ta teha tahab, armastab ja oskab. Ja siis tulen mina ja tahan ka kirjutada, aga ei tunne end üldse nii … säravana kirjakeeles:)

Ja siis ma nuputasin, et aga milles mina hea olen? Ma tean, kus ma armastan olla ja milles ma iga päev paremaks saan - mulle meeldib inimeste ees laval olla ja kõike seda, millest Kaido kirjutab, rääkides edasi anda. See on see, kus mina tunnen, et mina säran.

Kui Sina jälgid Kaidot kirjutamas või mind laval esinemas - siis kui meil vähegi hea päev on ning see on Sinu jaoks õige aeg ja koht, siis see pakub Sulle midagi. Mis on see, mida tehes Sina särad? Oled oma parimas vormis? Oled rõõmus, et Sa seda teha saad ja annad maailmale oma parima?

Ma nägin Floridas videot, kus John Maxwell seletas, et mitte keegi, mitte kunagi, ei ole saanud edukaks tehes asju, milles ta kehv oli! Teisisõnu, kui Sa tahad edukas olla otsi üles oma tugevused ja tegele ainult, ja tõesti ainult, nendega! Jah, ok, nõrkused vajavad ka vahel putitamist aga see ei ole Sinu edu alus. Sinu edu on Sinuga siis kui Sina SÄRAD!

Mida tehes särad Sina? 

Selle taga on kõige lihtsam valem. Sel hetkel, kui Sul on hea olla ja sa särad oled Sa kõrges vibratsioonis, positiivses vibratsioonis ja toodad oma ellu ja maailma juurde head. Sel hetkel, kui Sa sunnid end tegema asju, millest Sa üldse mitte ei unista, surud Sa end jõuga madalasse, mitte väga loovasse vibratsiooni. Sinu asi on olla kõrgeimas vibratsioonis, mis võimalik. Teisisõnu, Sinu ülesanne on Särada!

Mida tehes särad Sina?

Stress või rõõm?

Postitas | Sildid Eesmärgistamine | Kuupäev 04.03.2009

Kui Sa kuuled sõna “eesmärk”, siis mis seostub Sinul sellega? Kas Sa näed, et eesmärk on see, mis paneb Sind kasvama ja tagab Sulle sihi elus või näed Sa selles stressi ja rabelemist? 

“Miks ma peaks kogu aeg millegi poole minema? Kas see siis ei ole normaalne, et ma tahan lihtsalt rõõmus olla, võib olla rõdul hommikupäikese käes mahla juua ja teha seda, mis pähe tuleb?” Kust see pihta hakkab, et me kipume arvama, et eesmärgid on midagi karmi, isegi vaat et ahitstavat ja kindlasti seostub nendega pinge ja rabelemine. 

Mida enam Sa hakkad aru saama, kuidas Sina toimid ja kuidas toimib maailm Su ümber, märkad Sa ise ka, et loomisel ja pingutusel on väga vähe ühist. Sel hetkel, kui Sa hakkad nägema, et Sa lood just nimelt seda vibratsiooni, milles Sa parasjagu viibid saab Sulle selgeks ka see, miks ei saa eesmärke taga ajada koos stressiga. Kui Sina oled stressis, siis on Sinu vibratsioon ju stress, mitte eesmärgiga ühel lainel. Ja seega lood Sa sel hetkel oma ellu juurde rohkem stressi. Eesmärgi loomiseks tuleb Sul olla selles samas vibratsioonis, kus on Su eesmärk. Ja Sinu eesmärk on ju midagi head, midagi sellist, mida Sa tahad. Seega, kui Sa selle poole lähed ja seda parasjagu lood, tunned Sina end hästi! 

Ma ei oska öelda, kas mujal maailmas ka nii on, aga eestlaste seas on eesmärgid ja stress küll suures osas sünonüümid. Et justkui ei saa olla ühte teiseta. Vaata järgi iseendas, kuidas Sinuga lood on? Kas Sina pead ka eesmärke millekski, mille eest Sa pigem jooksed ära ja parem ei puudu, sest mine tea, äkki veel hammustab? Kui nii on, siis muuda see ära! Tuleta omale meelde iga kord, kui Sa stressad, et stress ei loo midagi muud peale stressi ja selleks, et Sa saaksid seda mida Sa tahad, tuleb Sul tunda, nagu see oleks Sul saavutatud juba siin ja praegu. Naudi. Rõõmusta. Ole tänulik!

Eesmärgi poole püüdlemine on protsess iseeneses. Kohale ei saa Sa jõuda mitte kunagi. Iga kord, kui oled midagi kätte saanud, saad aru, et õnn sellest kestaks vaid hetke ja Sa tahad juba jälle midagi uut. Naudi siis protsessi, ole kogu aeg kohal ja õnnelik. Mäleta, et Sa paned omale eesmärgi mitte selleks, et saada asju, vaid selleks, et sisemiselt kasvada. Õnnelik ei saa olla kunagi homme, ainult siin ja praegu, koos oma sihi ja arenguga.

Lä Bi Kukkumine ?

Postitas | Sildid Eesmärgistamine | Kuupäev 26.02.2009

Päevast päeva inimestega nende eesmärkidest rääkides on silma hakanud üks huvitav, vaat et isegi müstiline sõna: läbikukkumine.  Mulle tundub, et iga inimene näeb läbikukkumises midagi veidi omamoodi. Toon siia mõned võimalikud variandid ja pöörame need pea peale:)

Läbikukkumishirm:

“Kui ma seda määratud ajal ei saavuta siis ma ei ole piisavalt hea”
Meil on kombeks võrdsustada enda väärtus oma tulemustega. Et kui mul on head tulemused siis ma olen väärtuslik, tubli, hea jne. Kui mul ei ole nii head tulemused, siis ma olen vähem väärtuslik ja mu enesehinnang langeb. Tegelikult peegeldavad Sinu tulemused ainult Sinu varasemat mõtlemist ja mitte Sinu potentsiaali! Sinu potentsiaal on piiritu, ehk siis, kui Sa järjekindlalt õpid midagi uut, mida Sa veel ei oska, siis üks hetk Sa ju hakkad seda oskama! Ainus, mis siin piiri seab, on Sinu enda mõte sellest, kas Sa oled suuteline või mitte. Nagu ütles Henry Ford: Kui Sa arvad, et Sa suudad või kui Sa arvad, et ei suuda - mõlemad juhul on Sul õigus. Uus mõte: “Ma tean, et ma saavutan oma eesmärgi täpselt siis, kui ma selleks valmis olen ja on minu jaoks õige aeg”

“Kui ma seda määratud ajal ei saavuta siis ma olen isegi kehvem, kui siis, kui ma üldse ei proovi.”
Ütleme, et Sa oled praegusel hetkel tasemel nr 2 ja Sinu eesmärk on olla tasemel nr 5. Nüüd, me kipume oma peas tegema sellise triki, et vaatame seda olukroda ja mõtleme, et juhul, kui ma nr 5 kätte ei saa siis ma olen kehvem kui praegu! Ehk siis, justkui ma kukusin tasemelt nr 2 veel allapoole, näiteks tasemele nr 1. Kuidas on see võimalik? Ei ole ju! Ainus, kuhu Sa tagasi jõuad, kui Sa ei saa kohe kätte oma eesmärki on täpselt seesama koht kus Sa enne olid, ehk tase nr 2 + KOGEMUS! Sa oled igal juhul läinud sammu võrra edasi. Ainus, mis tekitab Sinus tunde, et Sa oled eesmärki mitte saavutades kehvem kui enne, on Sinu enda perspektiiv. Muuda see ära! Sa võidad igal juhul! Uus mõte: “Mul ei ole mitte midagi kaotada, kõige kehvemal juhul olen ma samal tasemel edasi, kus praegu ja kogemuse võrra rikkam!”

“Kui ei proovi ei saa ka läbi kukkuda”
 Ainus kord, kui Sa üldse saad läbi kukkuda, on siis, kui Sa üldse ei proovi! Juhul, kui Sul on silme ees midagi, mida Sa tõesti tahad ja Sa hakkad selle poole püüdlema, siis kõik tagasilöögid, mis tekivad, on vaid tagasiside ja ettevalmistus oma eesmärgini jõudmiseks. Kui Sa üldse ei proovi, siis võtad Sa endalt ära igasuguse võimaluse oma eesmärki saavutada. Seega, kui Sul on idee, siis mine ja tee! Hoia meeles, et Sa oled juba võitnud, sest Sa lähed oma eesmärgi poole st Sa oled astunud välja oma mugavustsoonist! Uus mõte: “Kui ma proovin, siis ma olen juba võitnud!”

“Ma olen varem ka proovinud ja see ei õnnestnud, miks ma peaksin arvama, et nüüd peaks õnnestuma?”
Sinu varasem tulemus peegeldab vaid Sinu varasemat mõtlemist. Just nii nagu me rääkisime esimese takistava mõtte puhul. Sinu potentsiaal on piiritu kogu aeg! Seega, kui Sa muudad oma mõtlemist siis Sa muudad ka oma tulemusi! Kuidas muuta oma mõtlemist? Uuri ja õpi, mida teevad need inimesed teistmoodi, kes saavutavad seda, mida Sina tahad!? Ja pea meeles, otsida tuleb muutust just mõtlemises. Muutes ainult tegevust ei suuda Sa sisse viia püsivaid muutuseid, sest Sinu tulemus peegeldab Sinu alateadvust. Uus mõte: “Minu varasem tulemus peegeldab vaid minu varasemat mõtlemist. Ma olen suuteline saavutama üks kõik mida ma tõesti väga tahan!”

“Mida teised minust arvavad, kui ma oma eesmärki ei saavuta?”
Mida teiesed Sinust arvavad pole kunagi oluline olnud. Ainus, mis on oluline, on mida Sina endast arvad:) Aga ok, on inimesi, kes on lähedal ja neil on Sinu otsuste suhtes tegelikult uskumatult suur mõju. Seega, vali enda ümber need inimesed, kes Sind toetavad, julgustavad ja usuvad, et Sa saad oma eesmärgiga hakkama! Kui Su ümber on keegi, kes tõesti Sind ei toeta, siis võib olla oleks talle parem mitte rääkida. Vähemalt seni, kuni Sa ise oled enesekindlamaks saanud oma ette võetud eesmärgi suhtes. Kui Sa lased kellegi teise arvamusel enda elu mõjutada siis Sa tegelikult lased sel kellelgi teisel elada Sinu elu Sinu eest. Keegi teine ei saa öelda, mis on Sinu jaoks õige, ainult Sina ise saad sellele otsusele jõuda! Pealekauba, mina usun, et “teised” vaatavad Sind tegelikult imetlusega, sest Sa julgesid teha midagi sellist, mida nemad ehk ei olegi teinud! Uus mõte: “Ma kuulan vaid neid arvamusi, mis toetavad mind minu eesmärgi poole liikumises. Mind hinnatakse, sest ma olen julge ja teen!”

Hirm läbikukkumise ees on minu jaoks jätkuvalt müstika. Mitte, et ma seda ise ei kogeks aga ma näen, et see on iga inimese jaoks veidi omamoodi. Kui Sa tunned, et Sa seisad mõne “sellisega” silmitsi siis tuleta endale meelde: Ainus võimalus on eesmärki saavutada on tegutseda. Ainus võimalus läbi kukkuda on üldse mitte proovida. Kui Sa varem ei ole sellega hakkama saanud siis see ei peegelda mitte Sinu võimekust vaid lihtsalt Sinu varasemat mõtlemist.

Võitjad ei ole mitte need, kes kõik esimese korraga õigesti teevad, vaid need, kes uuesti ja uuesti uuele katsele lähevad!

Seest välja või väljast sisse?

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 09.02.2009

Elu pakub võimalusi õppida, iga päev. Pea iga kord, kui ma võtan ette mõne suurema sammu jõudmaks oma eesmärkidele  lähemal, kohtan ma inimesi, kes tulevad ja arvavad sellest midagi. Ja neid arvajaid on seda rohkem, mida enam võtan mina oma samme.

Mis värk nende arvamustega on!?
Miks neid mulle järjest kaela sajab?

Napoleon Hill kirjutab oma raamatus “Think and Grow Rich” arvamuste kohta nii: “Opinions are the cheapest commodities on earth. Everyone has a flock of opinions ready to be wished upon anyone who will accept them.” Eesti keelde tõlkides võiks see kõlada umbes nii: Arvamused on kõige odavam kaup maailmas. Igaühel on tagavaraks hunnik arvamusi, et sööta neid ette üks kõik kellele, kes need vaid vastu võtaks.

Ma ei tea, kuidas on Sinuga, aga mina tajun küll, et me kuulame oma elus liiga palju seda, mida teised meist arvavad. Ja mitte ainult seda, mida teised meist arvavad, vaid ka seda, mida teised maailma ja elu ja olu kohta üldse arvavad. Mida peetakse võimalikuks ja mida mitte. Mida peetakse sobivaks ja mida mitte. Mida peetakse reaalseks ja mida mitte. Ja nii see nimekiri jätkub…

Mis juhtub sel hetkel, kui Sina oled otsustanud midagi oma elus ära teha? Sa võtad omale eesmärgi. Teadlikult või mitte, aga Sa sead omale sihi kõrgemale, kui Sa siiani oled seadnud ja hakkad selle poole minema. Ja sellega mõjutad Sa ka neid inimesi, kes Sinu lähedal on. Kui Sina lähed muutusesse puudutab tekkinud tuul ka neid. Keda vähem, keda rohkem.

Mis teevad need inimesed teisiti, kes oma eesmärkideni kohale jõuavad kui need, kes nende poole minnes pigem kursilt kõrvale kalduvad?

Üks paljudest erinevustest on seestpoolt väljapoole elamine. Inimene, kes loob oma elu ise määrab ise oma maailma reeglid ja võimalused. Ta seab sihi selle järgi, mida tema tahab, mitte selle järgi, mida määramatud teised võimalikuks või sobivaks peavad. Ja ta teab, et ainus mis loeb, on see, mida tema asjast arvab.

Kõlab ülbusena? 

Kui kõlab, siis tahan meelde tuletada: ärgem laskugem äärmustesse. Oma eesmärgi poole minnes ei ole vaja olla ebaviisakas ega üleolev. Küll aga valiv. 

Sa pead hakkama ise otsustama. Sa pead hakkama ise hindama sisse tulevat informatsiooni vastavalt sellele, kas see info aitab Sind Sinu eesmärgile lähemale või mitte. Kui ei aita, ütled viisakalt aitäh ja lased sel mõttel, mis Sind ei toetanud, lihtsalt oma teed edasi minna! Sa hakkad ise valima, millele Sa energiat annad ja hetkest, kui Sa toidad eesmärgi poole viivaid mõtteid hakkavad just need mõtted end Sinu elus realiseerima!

Et pilt selge oleks, vaatame korra, mis on selle seestpoolt välja elamise vastand. Mis see on? Väljastpoolt sisse elamine, muidugi. Vaatan telekat ja võtan sealt vastu valimatult info, kujundades sellega oma maailma. Valimatult. Kuulan oma sõprade ja lähedaste arvamusi ja võtan valimatult vastu info, mida nemad arvavad. Valimatult. Mida nemad arvavad Sinu elust! Kuulan ja kujundan seeläbi oma elu.

Kelle nägu on Sinu elu, kui Sa ei kuula iseennast?
Üks on kindel, igatahes mitte Sinu enda nägu!

Ehk siis. Julge olla julge. Julge kuulata oma sisehäält ja minna selle poole, mida Sina ise tahad! Võta vastu see info, mis aitab Sind edasi. Võta see, mis toetab, innustab on inspireeriv ja loov. Ära lase end segada infost, mis tahab Sind tagasi tõmmata. Unusta “realistlik” olukord. Sellist asja ei ole olemas.

On vaid see, mida Sina otsustad luua!

Külgetõmbeseadus praktikas: SuurimSaladus.ee

Postitas | Sildid Külgetõmbeseadus | Kuupäev 04.02.2009

Lugu sellest, kuidas ma leidsin SuurimSaladus.ee lehe ja kuidas sellest paari päevaga fantastiline idee kasvas.

Minu nimi on Marlen ja ma blogin siia esimest korda. Minu elu on muutunud täielikult peale Külgetõmbesaladuse avastamist ja rakendamist. Ja üks minu külge tõmbunud asjadest on seesama fantastiline leht, SuurimSaladus.ee. Näpud sügelevad Teiega seda lugu jagama.

See kõik sai alguse sellest, et Jaanuari viimasel nädalal olin ma hoos oma elu esimese seminari korraldamisega. Selle käigus helistasin läbi suure hulga oma praeguseid ja endiseid tuttavaid, kutsudes neid kõiki minu esmakordset etteastet kaema. Nende telefonikõnede käigus jõudsin ma juttu ajada ka ühe noormehega, kes juba paar aastat edukalt koolitusmaastikul tegutsenud. Ta andis mulle kiire ülevaate hetkel turul toimuvast ja täiesti uskumatu pühendumusega sain ma temalt peale meie kõnet veel 2 emaili ka järgi kokku võtmaks ideid, mis ta välja oli käinud. Nendest kirjadest viimane ütles, et keegi juba tegeleb Eestis sellise asja nagu Külgetõmbeseaduse õpetamisega ja lisatud oli link SuurimSaladus.ee lehele. Viskasin pilgu lehele aga kuna mu pea oli seminari mõtteid pungil täis, sulgesin lehe ja otsustasin sellega tegeleda hiljem.

Vähem kui paar tundi hiljem lõi mu pea kohal aga pirnike põlema.(see on see, kui Sa oled voos ja ideed jõuavad Sinu juurde läbi intuitsiooni). Et see web, millele ma just vihje sain, ei ole ju mitte kuidagi minu konkurent. See on ju hoopis võimalus teha koostööd!

Tulin tagasi lehele. Kõik tundus teemasse klappivat ja hakkasin otsima, kes on see Kaido, kes selle webi taga peitub. Leidsin Kaido Pajumaa kontaktid ja helistasin.

“Tere Kaido, mina olen Marlen. Ma ei ole kindel kuidas Sulle seletada, miks ma helistan, aga mul oli tunne, et ma pean Sinuga rääkima…”

Kaido naeris teisel pool. Ta oli umbes 2 ndl tagasi esitanud taotluse leida inimesi, kes Külgetõmbe materjaliga tegelevad ja lisaks oli ta plaan otsida kontakte Ameerika õpetajaga. Mina olen aga just hetkel õppimas maailma tippklassi õpetajalt Bob Proctorilt selle materjali edasiõpetamist. Ehk siis, mina olin vastus tema esitatud taotlusele. Lisame siia juurde, et mina olin käinud ringi teadmisega, et web on tänapäeval superhea keskkond ja kui ma tahan Külgetõmbeseaduse teadlikkuse kasvuga inimesteni jõuda, tuleb mul selleks välja nuputada viis, kuidas seda ka läbi webi teha. Aga ma ei osanud seda keskkonda luua. Kaido ja SuurimSaladus.ee olid vastused minu taotlusele.

Saime kokku juba järgmisel päeval. Minu seminarile laupäeval Kaido ei jõudnud aga tänu temale, sain ma oma seminari videosse. Pühapäeva õhtul kutsusime Helina ka meiega ideid genereerima ja panime ühe õhtuga idee paberile. Kaido loodud webist kasvas välja järgmise taseme idee, luua keskkond inimesetele, kes on Külgetõmbesadusest oma elus juba kasu saanud ja toetada seeläbi inimesi, kes seda alles rakendama hakkavad. Mõeldud tehtud.

Hakkasime koguma edulugusid ja tegime Saladuse Klubi. Muide, saada Sina ka oma lugu! Läbi erinevate kogemuste on üks kiiremaid võimalus juurde õppida, kuidas elu oma soovide järgi luua! Ja kui Sa selle koha peal mõteld, et “ah, mis mina… kes olen mina nüüd oma lugu rääkima”, siis mõtle uuesti. Juhuseid ei ole ju olemas! Kui Su sees juba midagi liigutas siis see on märk sellest, et sellest ideest võib Sinu jaoks midagi palju suuremt ja vägevamat välja kasvada!

SuurimSaladus.ee sai oma esimese laiema kajastuse täna hommikul Star FMi hommikuprogrammis. Rääkisin lühidalt Saladusest ja püüdsin välja saata mõtet, et otsime inimesi, kes sellest materjalist huvitatud on. Saime väga positiivset tagasisidet, sest sellistest teemadest on praegu väga puudu, kus inimesed näevad võimalusi ja ei lase end tekkinud väljakutsetel maha suruda. Naeratasin:) Ma ju tean, et me teeme head asja!

Ehk siis, kus on selles loos Külgetõmbesadus?

Mitte midagi ei looda tühja koha pealt. Iga asja loomine toimun kaks korda. Kõigepealt lood Sa selle oma teadvuses ja siis materialiseerub see füüsilises maailmas. Võimalused on kogu aeg meie ümber olemas. Nende külge tõmbamiseks tuleb vaid otsustada, mida Sa tahad luua/ külge tõmmata/ leida. Ja kui Sul tekib idee, tekib sisemine tunne, mõni sisemine vihje - tuleb tegutseda!
Lihtsustatud versioon Külgetmbesadusest: küsid, kuulad vihjeid ja tegutsed.

Tere tulemast!
Sa oled Külge tõmmatud.
Meil on hea meel Sind siin kohata!

Kas raha teenimine on eetiline?

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 26.01.2009

Maailm on justkui jagatud kahte suurde gruppi – esiteks inimesed, kes teenivad raha ning on eluga rahul, ning teise grupi moodustavad inimesed, kellel ei ole raha piisavalt ning praktiliselt kogu nende energia kulub tegutsemisele ja mõtlemisele, et raha ei ole piisavalt.

Lisaks on tänases maailmas välja kujunemas veel teinegi klassifikatsioon, mille järgi sageli inimesi soovitakse „kastidesse“ panna – see on paradigma, mille kohaselt inimesed, kes tegelevad sisemise arenguga ning vaimsete praktikatega, ei sobi kokku raha ja eduga.

Ehk siis: Kas raha teenimine saab olla vaimne tegevus?

Mingil põhjusel arvab teatud hulk inimesi, et raha on halb. Usutakse, et kõik halvad asjad maailmas on tingitud rahast ning kõik inimesed, kes on edukad ning teenivad palju raha, ei saa olla head inimesed, rääkimata vaimsetest väärtustest. Tean isiklikult inimesi väga vaimseid inimesi, kes leiavad, et me peaksime elama vaid nendest ressurssidest, mis meile „antakse“ ning meil ei tohiks olla liigseid püüdlusi rohkem teenida ning elada head elu. Me peaksime sõitma võimalikult vana autoga, kandma kulunud riideid ning mitte unistama liiga ilusatest asjadest, kuna need justkui eemaldaksid meid tegelikest ja olulistest väärtustest. Kas pole paradoksaalne võrreldes loodusega, kus kõik õitseb? Looduses eksisteerib harmoonia – lilled õitsevad, loomadest jäävad ellu tugevamad, meri kohiseb ning tekitab vapustavaid vaateid jne jne. Ehk kõik on looduses täiuslik, külluslik ja kõikjal eksisteerib õitseng. Aga meie – inimesed – peame elama samas keskkonnas, aga hoidma end varju ning mitte õitsema.

Huvitav, kuidas on selline arvamus kujunenud? Miks arvab see „koolkond“, et askeetlus ning vaesus on väärtused, mis toetuvad vaimsuse alustaladele ja viivad meid õnne poole? Miks arvatakse, et inimene on materiaalses maailmas õnnelik ilma materiaalsete väärtusteta? Kas kala saaks olla õnnelik kuival?

Inimestena elame me materiaalses keskkonnas ning me peame kasutama oma loovust, intelligentsi ning kogemusi, et luua uusi väärtusi. Me tunneme ennast hästi, kui meil on piisavalt raha, meil on ilus kodu, turvaline auto ning võimalus reisida. Me saame oma lastele pakkuda head haridust, võimalust avastada maailma ning teha elukutsel valikud, mis on nende kirg, mitte pelgalt kohustus, mis tagab suurema palga. See on ju see maailm, milles me elame, miks me seda endale siis peaksime keelama?

Vastus küsimusele, kas raha teenimine saab olla eetiline ja vaimne, vastan, et see saab olla väga eetiline ja vaimne. Kui me kasutame oma loovust ning sisemisi ressursse uute väärtuste loomisel, aitame me teisi inimesi ja ennast kasvada: me loome uusi töökohti, me pakume inimestele tooteid ja teenuseid, mis teevad neid rõõmsaks ning me kasutame teenitud raha oma sisemiseks kasvuks. Kas teate, kui palju annetavad oma tuludest heategevuseks ning vaimseks kasvuks näiteks Oprah Winfrey, John Assaraf, Jack Canfield, Bill Harris jpt? Need on kõik Saladuse elumeistrid, kes teenivad kümneid miljoneid dollareid igal aastal kasutades külgetõmbeseadust ja vaimseid praktikaid, nad elavad täisväärtuslikku elu ning samas tagastavad igal aastal miljoneid dollareid heategevusprojektide kaudu.

Samuti tekitab minus sageli hämmingut inimeste küsimused nn vaimsete teenuste pakkujate suhtes, et kuidas nad sellise asja eest raha saavad küsida? Need on küsimused teemal, et kui inimesele anti looduse poolt üleloomulikud võimed, siis peaksid inimesed neid kasutama teiste aitamiseks, mitte raha teenimiseks. Paistab õige, jah? Huvitav, miks advokaadid, arstid ning õpetajad oma teenuste eest raha võtavad? Neile on looduse poolt antud teatud omadused ja teadmised ning miks nad ei kasuta neid inimeste aitamiseks, vaid teenivad sellega raha?

Ka vaimsed õpetajad ning massöörid on inimesed materiaalses maailmas ning nad peavad millestki elama. Kui nad peaksid tegelema inimeste aitamisega õhtuti peale tööd ning töö ajal päris tööd tegema, siis ei jääkski nendel ju aega tegelda sellega, mis nendele on looduse poolt kaasa antud. Kas nende ülesanne ei peaks olema tegelda nende kirega, nende suure eesmärgiga – aidata inimesi nii hästi kui oskavad ja seda 8h päevas? Jah, peaksid. Aga mille eest nad siis toitu ja riideid ostaksid?

Kokkuvõtvalt on oluline, mis toimub inimeste sees. Kui meil on väärtushinnangud õiged ning me kasutame teenitud raha enda ning teiste sisemiseks kasvuks, on see üllas ning kõige vaimsem tegevus, mis olla saab. Me võime kindlad olla, et valede väärtushinnangutega inimesed ei saavuta iialgi lõppeesmärki: finantsiline küllus koos sisemise rahuga. Kui inimesed teenivad raha läbi valede ja teiste inimiste arvelt, ei ole nad õnnelikud, kuna inimesi juhivad alateadlikud protsessid, mis sisimas teavitavad, et ollakse valel teel. Võib küll väga palju raha olla, aga elu ei paku rahu ja naudingut.
Kui me soovime olla õnnelikud, vaimselt stabiilsed ning suunatud õitsengule, siis me peame raha ja külluse elus teenima läbi sisemiste protsesside: positiivse mõtlemise, tolerantsuse ning heasoovlikkuse kaudu. See tekitab meis harmoonia ning me tunneme end ühtse tervikuna. Ning nii uskumatu kui see ka ei tundu, muudatused saabuvad hämmastavalt kiiresti!

Nii hea on tunda ennast hästi …