Kuigi ma olen enda uurimisega tegelenud juba 4 aastat, ei ole ma suurem asi üritustest osavõtja. Mulle meeldib pigem lugeda raamatuid, kuulata audioprogramme ning siis kõike enda sees sünteesida ja siis praktikasse rakendada. Ja juba mõne kuuga on näha, kas raamtud rääkisid õiget asja või mitte. Vähemalt minu jaoks.
Kui hetkel meenutada, siis olen viimase 3 aasta jooksul käinud ühel loengul Rahvusraamatukogus, kus oli kohal keegi Tiibetist, aasta alguses käisin mõnel korral Lektooriumis filme vaatamas ja siis olen käinud ka indiaanilaagris ja mõnel joogaseminaril. Samas vaadates kasvõi näiteks Vikerkaaresilla sündmuste kalendrit, läheb silme ees ikka täitsa mustaks.
Küsimus “Mida võtta ja mida jätta?” on kindlasti paljudel peas, kes seda listi jälgivad ja ütlevad endale, et võiks endaga midagi ette võtta, aga ei oska midagi valida, sest pakkumisi on nii palju. See on nagu autoostuga. Ma olen viimase aasta jooksul vähemalt kolm korda jõudnud mõtteni, et peaks auto välja vahetama, kuna praegune teeb ikka peavalu vahepeal oma ootamatute seiskumistega. Aga iga kord, kui võtan ette ja hakkan otsima, läheb silme ees kirjuks ja ma tunnen füüsiliselt, kuidas ma ei taha sellega tegelda. Ja nii see sinnapaika jääbki, istun oma vanasse Saabi ja sõidan rahulikult edasi (kuni järgmise korrani, kui ta mind muidugi tee peale jätab …)
Aga minu jaoks isiklikult on teatud valdkonnad, mis üritustest ma kindlasti soovin osa võtta. Ning minu jaoks läheb see piir seal, kus hakatakse õpetama konkreetseid tehnikaid, mida ma ISE saan kasutada. Mitte ei räägita pelgalt loenguid, vaid teoreetiline osa kombineeritakse konkreetsete tegevustega, mille igapäevaellu rakendamisel saavutame me konkreetseid tulemusi. Ning teine tingimus minu jaoks on see, et tulemused peavad olema ajas konkreetselt mõõdetavad.
Uskumused on meie Windows
Uskumused on meie alateadlik taustprogramm, mis juhivad kõiki teisi meie tegevusi.
Oled sa mõelnud kunagi, miks me kogeme oma elus just selliseid sündmusi, nagu me just kogeme? Miks mõni kogeb rikkust? Miks mõni kogeb vaesust? Miks mõni kogeb armastust, mõni aga üksindust?
Sellele on äärmiselt lihtne selgitus. Oma e-kursuses, kuhu ma olen koondanud kogu oma viimase 4a uurimistöö isikliku arengu ja teaduse kohta positiivse mõtlemise taga, on uskumustest materjali lehekülgede viisi. Sest see on tõepoolest, millest kõik alguse saab.
Mis on uskumus?
See on meie alateadlik meeleseisund, mille me oleme aastate jooksul omaks võtnud. Ja kogu meie maailmapilt tuleneb uskumustest. Mõned lihtsad faktid, kuidas uskumused mõjutavad meie elu:
* Me näeme seda, mida usume
Teadlased ütlevad, et me näeme tegelikku maailma ainult 49% ulatuses. Ülejäänud 51% pakub aju välja vastavalt sellele, mida me hoiame oma alateadvuses - ehk millised on meie uskumused. Kui sa oled üksik ja sa usud sisimas, et sa ei väärigi armastust, siis sinu aju “arvab”, et see on sinu soov ja ta elminieerib sinu jaoks sinu nägemisulatusest kõik, mis ei haaku sellega. Sa lihtsalt ei leia sõna otseses mõttes üles võimalusi, mis on olemas, et sa kogeksid armastust
* Retikulaarne Aktiveerimisssüsteem (RAS)
See on otseselt seotud eelmise punktiga, aga veelgi laiemas ulatuses. RAS selekteerib välja 2000 bitti infot igal sekundil 400 miljardist ja otsustab, missugune 2000 on sinu jaoks oluline. Mille põhjal langetab ta otsuse? Jah, uskumuste baasil. RAS leiab, et sinu jaoks on oluline see, millesse sa usud. Ja kui sa oled harjunud uskuma, et sa oled palgatöötaja ja teenid 7000 krooni kuus, siis igasugused ideed, võimalused ning inimesed, kes võiksid sind aidata saada ettevõtjaks ja jõukaks, elimineeritakse sinu tajuulatusest ja sa ei saa sellest lihtsalt teadlikuks
Kui sind see kõik lähemalt huvitab, kaalu võimalust liituda e-kursusega. Ma luban, et sa ei kahetse.
Seega on uskumused need, mis määravad meie tulemused. 100% kinnitan seda. Sest kuni ma ise uskusin, et minu eelmine ettevõte pankrotistus ja võib-olla mulle ei ole määratudki edukat ettevõtet juhtida, olin ma pidevalt raskustes. Aga läbi konkreetsete tehnikate, milleni ma aastatega jõudsin, sain ma paljudest vabaks. Kuid pikk tee on veel minna …
Juba mõnda aega olen ma jälginud sellist metoodikat nagu PSYCH-K, mis on spetsiaalselt välja töötatud uskumustest vabanemiseks. Ja need lood, mida räägivad kasutajad, on täiesti uskumatud. See metoodika sisaldab isegi tehnikaid, mille kaudu lapsed saavad oma vanemate kaudu vabaneda uskumustest. Ja kuna mul endal kasvab kodus kaks poissi, kellele ma soovin ilusat tulevikku, siis jälgin ma igapäevaselt, mida ma ütlen ja teen talle. Sest kuni 6 eluaastani läheb kogu informatsion lapsel otse tema alateadvusesse.
Ma olen tegelikult juba pikalt planeerinud minna ka PSYCH-K koolitusele, kuna just see on metoodika, mis annab mulle terve komplekti konkreetseid tehnikaid, mida kasutada efektiivselt oma uskumustest vabanemiseks. Kui otsida kasvõi Google’is natukene ringi, siis me näeme, kui palju isikliku arengu treenerid räägivad uskumustest ja nendest vabanemisest. Aga nendest vabanemine ei ole niisama lihtne. Ma olen seda proovinud aastaid. Ikka jääb mõni hääleke kuhugi taustale, mis elimineerib enamiku meie positiivsete mõtete ja afirmatsioonide mõjust.
Aga eile avastasin ma, et veebruari alguses on tulemas PSYCH-K koolitus, mille viib läbi otse selle meetodi looja juures õppinud norralane Iris Nordstrand Giske. Leidsin sellise veebi nagu PSYCH-K kursus. Ja ma pikalt ei mõelnud. Kuna mul on üks teine üritus Tartus 6.veebruaril, siis otsustasin osaleda Tartu tsüklis, mis toimub 3-4.veeburar 2010.
Ma ei tea, kas on huvilisi veel, aga põnev oleks igal juhul koos Saladuseblogi inimestega, kes otsustavad ka oseleda, hiljem muljeid vahetada. Kindlasti tekib hiljem küsimusi ja mõtteid, mida omavahel jagada ja niimoodi ka üksteisele toeks olla. Eesmärk on meil ju kõikidel üks - et just sinu elu paremaks muutuks.
Emotsioonide valdamine
Kui uskumused on sügaval meie alateadvuses, ja seetõttu raskesti tuvastatavad, siis emotsioonid ja mõtted on oluliselt lihtsamalt tuvastavad nähtused, kuid nendega hakkama saamine ei ole üldse lihtsam kui uskumustest vabanemine.
Minu hinnangul on see põnev, sest uskumustest ei saa me ju niisama lihtsasti aimu. Meil on mingi maailmapilt, millega me oleme samastunud, ja et sellest üldse aimu saada, on vaja teadlikkust. See on esimene etapp. Teine etapp on kasutada vaprust ning vastavaid tehnikaid kasutades nendest vabaneda. Siiski on uskumuste eripära see, et nad on mustad täpid pimedas ruumis oleval seinal. Me teame, et need on olemas, aga me ei tea, missugused need täpselt on.
Emotsioonidega on aga selle kohapealt justkui lihtsam. Isegi, kui me oleme harjunud emotsioonidega samastuma - neid läbi elama -, ei suuda me nendest sõltumatud siiski olla. Uskumuste puhul me ei tea, et need olemas on (me teame, aga ei suuda neid tuvastada), ja seetõttu, ei suuda me nendest nii lihtsalt vabaneda. Kuid emotsioonide puhul me ju teame väga hästi, et need olemas on - me solvume, vihastame, kardame - , kuid ikkagi ei suuda neid kontrollida. Seega tekib küsimus, kumb nüüd neist siis tugevam vastane on?
Rahumeelsem elu
Miks ma sellest räägin? Sest minu hinnangul on isiklikus arengus just kaks kõike olulisemat valdkonda emotsioonidest (ja kontseptsioonidest) vabanemine ning uskumuste muutmine.
Uskumustest ma juba eelpool rääkisin. Meie uskumused määravad piinliku täpsusega, kes me oleme ja missugust elu me elame. Kas sa seda usud või mitte, aga nii see on. Ka mina ei uskunud seda pikka aega, kui minu Õpetaja kordas mulle terve aasta vältel iga päev: “Kaido, küsimus ei ole sinu klientides ja firmas, küsimus on sinus ja selles, mida sa usud”. Kuna firma tegi kahjumit ja laenud kasvasid, siis mõtlesin, et mida see mees “metsast” (sõna otseses mõttes) ka ärist teab ja raiusin oma asja edasi. Aga aeg läks ning tarkus kasvas peas. Ja ühel hetkel hakkasin mõtlema, et ehk on tal õigus. Hakkasin ennast jälgima, mida ma mõtlen, mida ma tunnen ja mida ma kardan, ning niimoodi hakkasin tasapisi jälile jõudma, mis minu peas toimub.
Aga sellest oli alguses vähe kasu, kui ma hakkasin sellele kõigele jälile lihtsalt jõudma. Ma pidin kuidagi hakkama saama selle mentaalse voo, emotsioonide ja kõikvõimalike kontseptsioonidega, mis minu peas istusid. Aga kuidas?
Ma mäletan hästi seda 2007 kevadet (see oli minu jaoks paljuski murranguline aeg), kui ei suutnud kõikide oma murede peale mõelda. Ja siis ütles hääleke peas: “Ära mõtle siis! Lase lahti! Loobu käsust mõelda”. Ja ma proovisin. Ja see töötas. Ma olin avastanud endale esimese hädavajaliku tööriista enda sisemiste protsesside kontrollimiseks.
Sellest ajast alates olen ma oma mõtete, emotsioonide ning kontseptsioonidega tegelenud igapäevaselt. See on sõna kõige otsesemas tähenduses põhitöö, mida me endaga teen. Igal sekundil toob meie alateadvus (vastavalt meie uskumustele) üles saasta, mis mõjutab meid. Ja et sellest saastast kohe vabaneda, on vaja tehnikaid. Muidu käime me ringi ja hoiame seda saasta peas ja ikkagi midagi ei muutu.
Seega on alateadlike uskumuste muutmine otseselt seotud emotsioonide valdamisega. Igasugune ülestõusev info tekitab minu mingi emotsiooni, mille ma kannan automaatselt üle oma “vibratsiooni”, mis omakorda mõjutab koheselt kogu minu olekut ja ka tulemusi. Ma vajan tööriistu, et enne emotsiooni tekkimist sellest vabaneda.
Õnneks on sellised tehnikad olemas ning need on lihtsasti omandatavad. Ainuke tingimus on, et neid peab kasutama hakkama. Kui neid kasutama ei hakka, siis ei ole nendest ka midagi kasu.
Ja emotsioonide valdamisega ongi seotud teine üritus, kuhu ma juba jaanuaris lähen. Selle viib läbi minu hea sõber Ingvar Villido, kes on tegelenud isikliku arenguga viimased 30 aastat. “Emotsioonide valdamise kunst” on kolmepäevane (2+1) ja see toimub joogakoolis Studio 108 (www.studio108.ee). Kuna ma ise lähen sinna kindlasti, siis kutsun julgelt sind ka osalema. See on vajalik.
Panin selle kohta üles info ka meie lehele siia: www.suurimsaladus.ee/seminarid
Kokkuvõtvalt. Eestis on kümneid ja kümneid üritusi, mille kaudu saame ennast arendada ning edasi liikuda. Me peame tegema enda valiku. Olles ise endaga tegelenud juba mõnda aega, oskan ma vähemalt enda kohta öelda, mis on oluline ja mis ei ole. Ja sa võid kindel olla, et uskumused ja emotsioonid on olulised. Me võime kogeda kehaväliseid kogemusi, näha kolmanda silmaga vaime või isegi leviteerida. Aga kuidas me saame hakkama igapäevaelus, täiesti praktiliselt ning ratsionaalselt? Me ju elame siiski füüsilises maailmas ning siin peame me tegelema kõikide oma murede ja probleemidega. Uskumused ja emotsioonid ning nende valdamine on kunst, mis avaldab otseselt mõju meie igapäevaelule. Olen seda kogenud ning ei jäta neid kahte valdkonda mingil juhul juhuse hooleks.
Ole vapper ning ehk kohtume juba nendel üritustel.
Kaido
PS. Kirjutasin zenTee blogisse väikese ülevaate oma elust viimase 5a jooksul Hansapangast blogijani. Võid ka järgi vaadata: zenTee isikliku arengu blogi
Kunagi kirjutasin ma artikli teemal “Tänudieet”, mis andis tehnika, kuidas olla üks päev tänulik (vaata siia). Kuid viimasel ajal praktiseerin ma selle tehnika üht variatsiooni - “Rõõmudieet”
kasutada efektiivselt alateadvust