Külgetõmbeseadus - Elu Suurim Saladus!Eesmärkide saavutamine seestpoolt väljapoole

Kaido kirjutas just artikli harjumustest ja mul on hea meel, et ta väitis, et hommikune tõusmine ei ole kuidagi tahtejõuga seotud, vaid hoopiski mõtetega. Olen temaga täiesti nõus. Lugedes veel sellest, et kell 5:30 tõusmine ei tähenda mitte vähem magamist, vaid tegelikult varem magama minemist, sain aru, miks mul varane tõusmine ei õnnestu. Ma lihtsalt ei ole loonud endale harjumust kell 10 õhtul magama minna.

Harjumus, jah. Harjumuse loomine nõuab aga distsipliini ja sellest tahtsingi täna kirjutada. Olete kindlasti kuulnud, et mida ei oska, seda õpeta. Mitte, et ma kedagi väga õpetama kipuksin, kuid jagades oma mõtteid taipan ise ja saavad ehk teisedki häid ideid.

Mind on motiveerinud edasi arenema ja edasi minema üks asi siin elus ja see on vabadus valitseda oma keha ja mõtteid või tegelikult peaks olema teistpidi - mõtteid ja keha. Miks minu keha ei tee seda, mida ma tean, et ta peaks tegema oli üks mu põhiküsimusi. Bob Proctori materjalidega tutvudes, sain teada, miks see nii on, kuid selle rakendamine nõuab distsipliini. Mis on distsipliin? Jällegi Bobilt kuulsin definitsiooni - distsipliin on see, kui ma annan endale käsu ja täidan selle. Mõtisklen vaikselt selle üle, kuidas selleni jõuda. Mõnede ülesannetega on see lihtsam, mõnedega raskem, lihtsam on distsiplineerida end millegi tegemisele siis, kui aega on vähe ja raskem ikka siis, kui ajaline joon veel kaugem. Aga kuidas on veel uute harjumuste loomisega?

Kaks aastat tagasi olin tõeliselt hädas oma tööasjade juhtimisega (oma firmas), sest paistis, et ma ei suutnud ühtegi asja lõpetada varem kui päev enne selle tähtaega või veelgi hullem samal päeval mõned tunnid enne. Teadvustasin probleemi ja alustasin asjade tegemist varem, algus oli tohutult konarlik, projekt projekti järel ikka sama tulemus - mitte grammigi varem kui viimasel minutil.

Seda lugu kirjutades tuli mulle see pingutus meelde ja vaatasin oma praegust olukorda, jah, asi ei ole küll ideaalne, kuid on paranenud. Asjad kuhjuvad küll viimasele nädalale, kuid alustanud olen juba varem ja isegi õnnestub teinekord lõpetada varem kui vahetult enne tähtaega, kuigi jah, siis tundub kogu aeg, et ikka oleks nagu midagi parandada.

Osalesin eelmine nädal kursusel, kus räägiti täiskasvanute nõustamisest ja ka seal oli teemaks muutus. Arvan, et igaühel meist on mingi soov, mida me oleme tahtnud realiseerida juba pikka aega, olgu see töökoha vahetus, hommikune tõusmine, uue mööbli ostmine, hakata tervislikult toituma, minna jõusaali jne, kuid mingil põhjusel ei ole see õnnestunud või siis püsiv muutus ei ole tekkinud. Miks see on nii?

Peagi on taas saabumas aastavahetus ja tuhanded inimesed kirjutavad üles või annavad iseendale uusaasta lubadusi, kahjuks vaid selleks, et need peatselt unustada. Miks need ei toimi? Minu arvamus on, et need on liiga pealiskaudsed. Isegi selline täpne soov nagu tõusta hommikuti tööpäevadel kell seitse, on liiga pealiskaudne, kui me ei süüvi selle põhjustesse. Seega tasuks selle üle alati enne juurelda, mõtiskleda ja seada end mõttes valmis, enne kui hakata end tahtejõuga suruma.

Eeltöö distsipliini saavutamiseks

Esmane küsimus võiks olla, miks ma soovin tõusta kell seitse? Vastused võivad olla erinevad, näiteks võibolla sellepärast, et siis on mul rohkem aega iseenda jaoks, jõuan rahulikult teha endale tervisliku hommikueine või vestelda oma tütrega, võibolla tunnen ma end paremini, kui tõusen hommikuti varem, saan mõne raamatu läbi lugeda, mis minu jaoks oluline on või midagi muud. Ka siit on võimalik sügavamale minna, kui ma tundsin, et tahan hommikuti varem tõusta sellepärast, et tunnen end siis paremini, võib endalt küsida: Mida see tähendab? Kuidas paremini? Mis annab mulle selle parema tunde, kui ma hommikul varem tõusen?

Kui tunnen nüüd, et olen leidnud õige põhjuse, saan endalt küsida, mis mind takistab? Vastused võivad jällegi olla erinevad, kuid mõned võimalikest - olen hommikuti väga väsinud, toas on liiga pime ja külm, teki all aga hea soe; mul ei ole ju tegelikult kuhugi kiiret vm. Nendest põhjusest võiks välja võtta kõige olulisema, näiteks olen hommikuti tõeliselt väsinud ega jõua tõusta.

Järgmine küsimus võiks olla - mis seda põhjustab, miks ma olen hommikuti nii väsinud? Mitu tundi ma magada sain? Mitu tundi ma vajan magamiseks? Võibolla on põhjus selles, et uneaeg jäi lihtsalt liiga lühikeseks. Minnes magama kell kaks öösel on arusaadavalt raske tõusta kell seitse, kui keha nõuab uneajaks kaheksa tundi. Võibolla ei saa ma öösel korralikult magada, sest ase ei ole mugav või olen söönud õhtul liiga hilja või midagi muud. Kui küsime endalt, saame ka vastused.

Kui nüüd põhjuseks oli hiline magamaminek, siis on jällegi põhjust uurida, mis seda põhjustab. Miks ma lähen magama kell üks-kaks öösel aga mitte varem? Kas seda annab muuta ja mida annab teha?

Siis saame asuda probleemi lahendama ning leida esimene samm.

Seega eesmärk võib olla tõusta hommikul kell seitse, kuid samm, millele keskendume on distsiplineeritult minna magama kell kümme, mis on tunduvalt kergem, kui sundida end väsinult tõusma kell seitse.

Olen oma õppegruppides taas harjumuste teema juures, sest olgem ausad, kui harjumused ei muutu, jäävad ka tulemused samaks.

Olgu see siis hommikune tõusmine, mediteerimisega alustamine, e-mailide vaatamine kord päevas või mõni muu uus harjumus, mida me tahame endale juurutada, on see saavutatav vaid püsivuse ja distsiliiniga. Kui palju aga on siis ikkagi vaja aega, et uus harjumus kujuneks ja ka püsivalt meiega jääks.

Ühe selgituse ja meetodi leiad Jari Sarasvuo raamatust “Sisemine sangar”.

Ta kirjutab:

“Ühe harjumuse omaksvõtmise või selle väljajuurimise peale kulub ehk umbes viis tundi. Aga see, kuidas neid tunde kasutama peab, on paljude jaoks ebameeldiv üllatus. Ainuüksi viis tundi pidevat tööd ei aita palju edasi. Täpselt nii, nagu üks vanniskäik ei taga püsivat puhtust või nagu kord häälestatud klaver läheb taas häälest ära, on ka harjumuste muutumisega pidev tegelemine vältimatu.”

Viis tundi harjumuse muutmiseks või uue kombe hankimiseks tuleb jagada järgnevalt.

Teed (näiteks) otsuse õhtusest söömisest kogu eluks loobuda pühapäeval. Kasutad 60 minutit oma ajast enesesisenduseks ja enda muutuse lainele häälestamiseks. Istud tühja laua taga, kirjutad, mõtled, visualiseerid, mediteerid, valmistad end ette kiusatusteks, mis sind edaspidi iga argipäeva õhtul ees ootavad.

Esmaspäeval kasutad minuti enne töölt lahkumist enese häälestamiseks ja tehtud otsuse kinnistamiseks. Kordad eelmise õhtu otsust ja vaatad hetkeks oma päevikusse.

Teisipäeval enne töölt lahkumist kulub jälle minut: võtad päeviku ette ja keskendud.

Kolmapäeval kulub jälle üks minut enne töölt lahkumist ja õhtul väikese jooksu järel (uus harjumus vana ülekirjutamiseks) viis minutit värskete muljete kirjapanekuks ning uue kombe juurutamiseks.

Kokku on nüüd kulunud üks tund ja kaheksa minutit.

Jätkad esimesel ja teisel nädalal ühe minutiga enne töölt lahkumist, pühapäeviti 15 minutiga ja kolmapäeviti viie minutiga enne magamaminekut.

Kolmandal nädalal motiveerid end kolmapäeval ja pühapäeval viis minutit päeviku abil.

Neljandal nädalal kasutad kaks ja pool minutit nii kolmapäeval kui ka pühapäeval.

Nüüdseks oled kulutanud kaks tundi. Rütm jätkub nii:

Teise kuu esimesel pühapäeval viis minutit, teise kuu esimesel kolmapäeval viis minutit.

Neljanda kuu esimesel pühapäeval viis minutit.

Kuuenda kuu esimesel pühapäeval viis minutit.

Üheksanda kuu esimesel pühapäeval viis minutit.

Esimesel aastapäeval viisteist minutit.

Järgmisel aastapäeval viis minutit, kuni kümnenda aastapäevani välja.

Selle tulemusena on sul kümne aastaga kulunud viis tundi õhtuse söömise lõpetamiseks.

Viie tunni kulutamisesse tuleks suhtuda loominguliselt, sest proovisin eile neid tunde kokku arvutada ja samale tulemusele päris ei jõudnud. Kõige enam jäi mulle kõlama kaks asja: esiteks pea päevikut ja visualiseeri oma harjumusi ja tee seda regulaarselt.

Kuid kas sa jälgisid oma suhtumist! Mida sa tundsid, kui neid ridu lugesid?

Üks harjumus on otsustamine ja otsusekindlus. Kui te vaatate neid inimesi, kes tegid kiirelt otsuse pidada harjumuste päevikut siis võite kindlad olla, et nemad saavutavad edu. Miks? Hill ütleb oma raamatus Think and Grow Rich et edukad teevad otsuseid kiiiresti ja muudavad neid harva kui üldse, ebaedukad teevad otsuseid aeglaselt ja muudavad neid sageli.

Mida sina mõtlesid, kui Marleni ettepanekut lugesid? Sageli taban end harjumuselt mõelda, et teen seda homme, hiljem … kõik raamatud mida ma kümme aasta jooksul lugesin sisaldasid harjutusi. Kõigi nende harjutuste kohta ütlesin ma endale - hiljem. Isegi Lifesuccess konslutandiks saamise otsuse puhul tahtsin öelda - hiljem. See on inimeste jõud meie ümber, et nad ei luba meil elu edasi lükata. Millal hiljem? Täna on õige aeg. Kui sul ei ole veel harjumuste päevikut, siis ma arvan, et sa tahad selle endale kohe muretseda. Teadlikkus annab elule mõtte ja eelkõige iseenda tundmine on kõige väärtuslikum mida me vajame, et muutuda.

Kas see on kerge? Ei. Kas see saab lihtsaks? Jah.

Toon teile ühe näite oma mentorilt Chris Snook‘ilt. Chris kasvas üles perekonnas kus isa oli väga sportlik, peaaegu proffessionaalne jalgpallur, ja ema ei liigutanud end üldse. Kui aastaid juurde tuli, tekkisid tal kaaluprobleemid, ta tundis end halvasti ja oli sunnitud mõtlema selle peale, et minna spordisaali. Kuna Chris ise õppis treeneriks, nõustas ta oma ema ning soovitas tal käia treeningutel kolm korda nädalas.

Ema võttis nõu kuulda ja hakkas käima - esmaspäev, kolmapäev, reede, kuid kuna see oli väga kaugel sellest miline oli tema mõtlemine, millised olid tema harjumused, siis ta kurtis iga kord kui ta spordisaali läks et ta absoluutselt vihkab seda. Ta küsis Chrisilt kuidas võib üks inimene seda üldse armastada?

Niisiis kaks ja pool aastat umbes käis too naisterahvas kolm korda nädalas treeningul öeldes enne välja minekut, et ta vihkab seda, et peab trenni minema.

Kuid siis juhtus midagi. Kuskil teise ja kolmanda aasta vahel olukord muutus ja tänaseks päevaks on see naisterahvas treeningu hull. Kogu tema elu on muutunud. Ta tõuseb üles kell kuus iga päev et minna treeningsaali, tema kalendris on kirjas kõikvõimalikud treeningstiilid.

Meil on võimalik muuta ma elu. Kuid me peame muutma enne oma elu. Algus on raske, sest meie vanad programmid töötavad meile vastu, kuid kui sa oled valmis neid ületama on autasu seda väärt. Sa muudad selle harjumuseks ning siis juhib see juba sind.

Harjumuste päeviku pidamine on üks lihtsamaid muutusi, kuid sa ei või iial teada, kuhu see harjutus sind viia võib. Lubaduste jaoks on veel blogis ruumi.

Olen kogunud viimased 12 aastat mõtlemise alast teavet, vaatasin Saladuse filmi ja justkui sain aru, et see mida mõtled, see materialiseerub. Kuid siis märkan, et ikkagi ei tea.

Me loome endale ilusa pildi sellest mis on meie eesmärk ja hakkame minema, asi sujub … kuni esimese tagasilöögini. See on tegelikult esimene katsumus, kas minna edasi või minna tagasi.

Olen selles punktis rohkem kordi ebaõnnestunud kui õnnestunud. Miks? Miks ma ebaõnnestun kui ma tegelikult TEAN, et mul tuleb hoida pilti sellest mida ma tahan oma teadvuse ekraanil sõltumata oma füüsilisest keskkonnast. Wallace Wattles ütleb oma raamatus Rikkaks saamise teadus, mille me just Marleniga eesti keelde tõlkisime järgmist: „Igal inimesel on loomulik ja päritud võime mõelda seda, mida ta tahab mõelda, kuid see nõuab kaugelt enam pingutust, kui mõelda mõtteid, mis tulenevad sellest, mis meie keskkonnas paistab. Mõelda vastavalt sellele, mida me näeme, on lihtne; mõelda tõde sõltumata välja paistvast on töödnõudev ja nõuab suurema jõu kasutusele võttu kui ükski teine töö, mida inimene siiani sooritanud on.“

Mis on tõde? Tõde on see, et sa saad seda, millest sa mõtled. Enamik inimesi aga ei märka, et nad liiguvad tagasi oma vanade mõttemalide juurde kohe pärast seda, kui esimene takistus nende innustuse oma eesmärgist maha on surunud.

Iga kord, kui mul elus raskusi tekib leian analüüsides vastuse – olen hüljanud oma ideaalpildi ja läinud tagasi vanadesse mõttemallidesse. Pole tähtis, et ma TEAN, teadmised ei paranda meie TULEMUSI. Ainult tegutsemine vastavalt nendele teadmistele loob meile uue elu ja kirjutab meie alateadvusse uued programmid.

Kuidas ma siis jõuan edasi? Kuidas ma saan lahti oma vanadest mõttemallidest? Esiteks – ümbritse end otsekoheste ja teadlike inimestega, hangi endale nn personaaltreener, kes ei lase sul halada vaid juhatab sind sinu unistuse juurde tagasi, tõstab sinu enesehinnangut ja lükkab su taas kiirelt teele. Teiseks – loo endale teadikult ebamugavaid situatsioone, et neist siis sirge seljaga ja rõõmsalt läbi minna. Kui me loome ebamugavaid olukordi ise, oleme me selleks ettevalmistatud ning automaatsed programmid – harjumused ja uskumused, mis muidu tekitaksid reageeringu, on võimalik peatada, see tähendab me olem e teadlikud selles olukorras oma ebamugavusest ning saame VALIDA teistsuguse käitumse.

Teised märkavad alati paremini, kuhu me kinni oleme jäänud kui me ise. Nii et paluge oma sõpru olla otsekohesed ning aidata ennast TÕE juurde.

Siinkohal tänan oma parimat sõpra Marlenit, kes mind innustab oma paradigmasid muutma. Tänan et oled mul olemas.