Kingitus iseendale.

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 07.03.2010

Lugedes eile Mary Morrissey, kes on üks minule olulistest õpetajatest, saadetud mõtted, tahan neid täna sinuga jagada.

“Juba erinevad religioonid ütlevad meile, et elus on kannatused. Ja läbi oma enda kogemuse teame, et see on tõsi. Siin maailmas kogeme me valu, väljakutseid ja kannatusi.

Elus on asju, mis meile meeldib ja asju, mis meile ei meeldi. Inimloomuses on hoida kinni nendest asjadest, mis meile meeldivad ja üritada lahti saada nendest asjadest, mis meile ei meeldi. Kui me jääme ilma asjadest, mis meile meeldivad või saame oma ellu asju, mis meile ei meeldi, tunneme, et me kannatame. See kannatamine tuleneb meie kinnisideest, et asjad peavadki sel viisil käima.”

Mary mõte, mis mulle väga meedis oli aga järgmine: “pakun välja praktika, mis aitab minimiseerida kannatusi ja suurendada kogetavat õnnetunnet.

Mis siis, kui kõik, mis sinu ellu tuleb ja kõik, mis sinu elust lahkub, mõlemad nii need mis sulle meeldivad kui ka need mis sulle ei meeldi, on sinule tehtud kingitus?

Mis siis, kui isegi kui sa algselt seda ei näe, toovad kõik sündmused kaasa suurepäraseid kingitusi sinu ja sinu arenemise hüvanguks?

Mis oleks, kui me kutsume seda “avatuseks sellele mis on?”

Proovime seda täna. Oleme avatud kõigele sellele, mis on. Näeme kõike enda ümber kingitusena iseendale ja laseme end kanda sellel nähtmatul pideval vool, mida me kutsume eluks.”

Mis sa arvad, mis siis sinu elus muutuks?

Kirjutades neid mõtteid, meenus mulle tänane ebameeldiv sündmus ja ma mõistsin, et ei olegi veel universumit selle kingi eest tänanud. Tänan.