Külgetõmbeseadus - Elu Suurim Saladus!Eesmärkide saavutamine seestpoolt väljapoole

Keegi vist ei sea kahtluse alla väidet, et me elame asjadest üleküllastunud maailmas, me püstitame endale eesmärke, mille poole püüdlemine näib sageli olevat võimatu, ja me unistame elust, mille olemasolu me ei oska täpselt isegi endale lahti seletada. Kust see kõik tekib? Miks me tahame kogu aeg veel, veel ja veel, ning rohkem, rohkem, rohkem?

Elu pöörasel kiirteel
Kui me oleme väikesed lapsed, lubatakse meile kõiki asju homme. Ema ütles mulle ikka: “Kaido, kui sa oled hea poiss, saad sa homme shokolaadi.” Ent naljakas on see, et kuigi me oleme kasvanud suureks, ei ole meile antavad lubadused palju muutunud. Nüüd ütleb meile õpetaja gümnaasiumis, et kui sa pingutad, saad sa heasse ülikooli. Ning kui me oleme juba ülikoolis, ütlevad õppejõud meile, kui sa oled piisavalt tubli, saad sa hea töökoha. Jah, see ei lõppe mitte iialgi. Meile lubatakse alati midagi homme. Aga kuhu jääb siis praegune hetk? See hetk, mis on päriselt olemas, mitte aga meie peas välja mõeldud tulevik.

Läbi marketingi, meedia ning ühiskonna ootuste programmeeritakse meid tahtma kõiksugu erinevaid asju - uuel hooajal uued riided, kuigi eelmise hooaja rõivastega jõudsime me vaid kaks korda käia; iga paari aasta tagant uus auto, kuna üle kolme aasta vanuse autoga sõitmine ei näita, et me oleksime piisavalt edukad; meile on vaja koju alati paremat sisustust; meile on vaja kiiremat internetti; magusamat shokolaadi ning efektiivsemaid kaalulangetamise programme. Ja see ei ole veel kõik. Hollywood on suurepärane õpetaja naistele ütlemaks, et kui sa ei kaalu nii palju nagu Kate Moss, ei ole sa meeste jaoks atraktiivne. Ja meie, mehepojad, laseme ju sama ree peal - kui Hollywood, Bollywood ja kohalik meedia esindab naisi, kes ühe õunaga päevas hakkama saavad, arvame ka meie, et see ongi standard. Järelikult ei saa me rahul olla ka oma kodus oleva normaalse inimesega, kes soovib lisaks õunale võtta õhtul ka kaks banaani, kuid selle tõttu ei kaalu ta mitte 45 kilo, vaid kohutavad 55 kilo.

See on pöörane, mis meie peades ja eludes toimub. Me loome enda pähe mingit tüüpi ootused, kontseptsioonid ja lood ideaalidest, mille poole me siis püüdleme. Olgu need siis asjad, reisid või kehakaal - meile meeldib seada endale ühiskonna standarditest lähtuvalt eesmärgid ja nende kaudu end siis piinata. Ja me ei anna alla enne kui me need saavutame. Või sureme südame infarkti. Kuid mida muud me saamegi sirguvalt noorest põlvkonnast oodata, kui üks Ameerika tuntumaid muusikuid 50Cent on korduvalt oma noortele fännidele kinnitanud: “Get Rich or Die Trying”, mis eesti keeles tähendab “Saa rikkaks, või sure üritades …”. Ja seda nad kõik ka üritavad.

Peatu. Ja vaata, mis on olemas
Stopp! Saa teadlikuks, just nüüd. Pane korraks see ajakiri käest ja küsi endalt, miks sa mingisuguseid asju soovid omada, ja mida sa oma elult tegelikult tahad? Mõtle korraks enda elus olevatele kolmele kõige suuremale probleemile ja küsi endalt, kas need probleemid oleksid olemas ka siis, kui sa ei püüaks vastata mingitele standarditele, mis on sinu alateadvusse programmeeritud. Ehk soovid sa uut kodu, kiiremat autot või uhkemat kleiti. Aga küsi endalt, miks sa tegelikult neid asju tahad? Mida need asjad tegelikult sinu elus muudaksid, kui sa need saaksid? Ja kas kolme kuu möödudes ei oleks sa ootamatult samas seisus - sa tahad jälle asju. Samu asju, aga uuemaid, suuremaid ning kallemaid?

Kõik meie probleemid saavad alguse sellest, et me ei suuda aktsepteerida seda, mis on. Ei usu? Okei, proovime järgi. Oletame, et sa soovid kaalu langetada. Jah, sul on probleem. Aga probleem tekib sellest, et sul on nägemus peas oma kehakaalust, mis on erinev sinu praegusest kaalust. Seega  ei ole probleem selles, missugune on sinu kehakaal, vaid selles, et sinu ootus oma kehakaalule on teistsugune. Ja sa ei suuda aktsepteerida enda praegust kehakaalu. Veel lihtsam näide. Sul pea valutab. Oot-oot, kas peavalu on ikka probleem, või see, et sa soovid, et sinu pea ei valutaks. Jällegi, sul on peas nägemus mingist olukorrast, mis ei vasta olemasolevale. Jah, muidugi ei püüa ma öelda, et me peame leppime peavaluga, vaid lihtsalt näitan väga igapäevase olukorra baasil, et probleemid ei teki väljaspool meid, vaid need tekivad alati sellest, et meil on nägemus elust, mis on kardinaalselt erinev olemasolevast. Ja mida kardinaalselt erinev see on, seda rohkem me kannatame.

Teadlik elamise viis
Aga on olemas veel üks elamise viis. See on teadlik elamise viis.

Läbi teadliku eluviisi oleme me teadlikud sellest, mis meie elus toimub. Me ei usu ideaalidesse, kontseptsioonidesse ja ühiskonna poolt programmeeritud ootustesse, vaid me kuulame iseennast ning lähtume enda isiklikest soovidest. Me laseme ennast vabaks kriitikast, mida me võime saada, kuna me julgeme jääda iseendaks, ja me keskendume sellele, kes me tegelikult oleme ja milleks me tegelikult oleme siia maailma sündinud.

Kuidas seda teha?

See ei ole kiire ning ühekordne tablett, mille neelamisel me saame vabaks ja õnnelikus. Ei, see on töö iseendaga, läbi enda sisemaailma avastamise ja oma tegeliku võimekuse realiseerimise. Siin on mõned ettepanekud, kuidas alustada.

1. Sinu mõtted.
Keskmiselt on igal inimesel päevas umbes 50 000 mõtet. Neid kontrollida on lootusetu. Aga on hea olla teadlik, mis tüüpi mõtted on meil valdavalt. Kas negatiivsed või positiivsed? Ära püüa oma mõtetest vabaneda, vaid püüa neid jälgida justkui kõrvalt. Mida sa mõtled, millal sa mõtled ja miks sa neid mõtled? Kuid ära süüdista ennast, kui sa ei suuda seda kohe teha. See ei ole alguses lihtne. Aga astu esimene samm. Just nüüd - vaata, mida sa praegu mõtled? Ka millest on selline mõtlemine tingitud?

2. Sinu emotsioonid
Emotsioonid saavad alguse üldjuhul mõtlemisest. Kui sa mõtled mõne minevikus aset leidnud negatiivse juhtumi peale, võid sa hetkega läbi elada negatiivse emotsiooni. Kui sa aga mõtled mõne ilusa hetke peale, mis näiteks juhtub homme, läheb sul tuju heaks. Jah, sinu emotsioonid vahelduvad. Aga sina ju ei muutu. Sa lihtsalt koged emotsioone, mis on üldjuhul tingitud sinu mõtlemisest. Luba ka oma emotsioonidel olla. Ära ole vihane emotsiooni peale, kui sa oled vihane, ja ära süüdista ka ennast, et sa ei suuda olla alati rahulik. Me oleme kõik tavalised inimesed. Kuid püüa lihtsalt jälgida, mida sa tunned ning miks sa miimoodi tunned? Niimoodi saad sa sõbraks iseendaga.

3. Tee mikromeditatsioone
Mediteerimine kõlab müstiliselt, aga oma olemuselt on see väga lihtne ning äärmiselt kasulik. Mediteerimine ehk sinu tähelepanu teadlik juhtimine aitab sind väga jõudsalt edasi justnimelt eelmise kahe punkti juures. Kuna meie tähelepanu on üldjuhul väga heitlik - see hüppab ühelt mälestuselt teisele, ühelt mõttelt kolmandale jne - , siis läbi tähelepanu keskendamise suudame me paremini eristada nii oma mõtteid kui ka emotsioone.

Sa võid päeva jooksul korduvalt teha mikromeditatsioone. Tee üks neist kohe praegu. Vaata oma käsi, mis hoiavad seda ajakirja. Keskendu täielikult kätele. Vaata, kas need on suvisest päikesest juba pruuniks läinud. Vaata nahka oma kätel, ja vaata rannet, kus sinu käsi läheb üle käsivarreks. Oled sa kunagi ennast varem niimoodi vaadanud? Ei ole? Just nüüd tegid sa oma esimese mikromeditatsiooni. Selliseid tähelepanu juhtimise harjutusi võid sa teha iga tund või mõne tunni möödudes. See on lihtne ja väga lõbus.

Tee teadliku elu juurde ei ole tee pöörasel kiirteel. Ei, vastupidi, see hoopis toob sind tagasi lähemale iseendale, kaugele ära artikli alguses kirjeldatud pöörasest kiirteest. Mida enam sa hakkad jälgima oma mõtlemise mustreid ja nendega seotud emotsioone, seda enam hakkad sa mõistma, kuidas me reageerime väljamõeldud võimalikele sündmustele tulevikus, ja juba aset leidnud juhtumitele minevikus. Sinu enesekindlus kasvab, sinu emotsionaalne foon muutub positiivsemaks ning mitmed seni ületamatuna tundunud probleemid hakkavad lahenema. Sest selge peaga tulevad meile ideed, kuidas asju ära teha. Mida tihedamini sa leiad aega peatuda ning vaadata, mis tegelikult just praegu aset leiab, seda kiiremini liigud sa vabanemise suunas. Ja vabanemine on magus. See on tõeline magustoit.

Muidugi on armastus olemas! Kui armastust ei oleks olemas, siis ei oleks olemas ka mind ja sind. Ning mul on siiralt hea meel, et seda leidsid ka eelmise artikli lugejad, kes väljendasid oma arvamusi kommentaarides.

Kuidas siiski defineerida armastust ja seda mõista? Pakun välja alljärgnevalt ühe viisi, millest kirjutasin mõni aeg tagasi ühte naiste veebiajakirja.

Armastuse olemus lõpuks paljastatud
Me küll teame, millest koosneb vesi ja millest koosneb õhk ning kõik muud asjad meie ümber, aga millest koosneb armastus? Kas teadlased on iialgi arutlenud selle üle, millest koosneb armastus?

Esmapilgul on see lihtne küsimus, kuna kõlab klišeena, aga tundes armastuse väge enda sees, hakkad sa esitama endale tobedaid küsimusi, et kui ma tunnen midagi, peab sellel tundel olema ka mõõdetav väärtus ja sisu.

Saamaks infot armastuse kohta kõige ehedamal kujul, panid armastuseuurijad kokku testgrupi armunutest, kes püüdsid seda kirjeldada ning defineerida läbi empiirilise kogemuse.

Armastuse teatmik

MÕISTED:
Armastus - seletamatu ja tõenäoliselt maaväline aine.
Armastatu - ohver, kelle kaudu armastust manustatakse.
Armastaja - isik, kes on armastust manustanud.
Kichekovski klikk - sobivus armastaja ja armastatu vahel 10 palli skaalal

1) Armastusel ei ole värvi.
Sest armastus on isegi valgusest kiirem ja heledam. Armastust saab ainult näha vaimusilmas, unenägudes ning üksikutel juhtudel ka armastatuga lähikontaktis olles.

2) Armastus on väga tugev.
Kui armastaja saaks armastuse oma hingest välja võtta, siis see purustaks absoluutselt kõik muud elemendid Universumis vaid seda kergelt puudutades.

3) Armastus on valus.
Kuna armastus on nii võimas, siis loomulikult ei mahu see armastaja hinge ära, vaid ta tahab välja tulla ja seguneda armastatuga. Üldjuhul on see tuntav teravalt lõikava valuna südame all, millega kaasneb ka pitsitus kurgus ja külmavärin peas. Jah, peas.

4) Armastus naeratab.
Kuigi armastus on valus, on ta oma olemuselt heasoovlik. Meie oma hirmuga, et võib-olla ei leia meie armastus vastuarmastust, tuhmistame armastuse naeratuse ja see tundub mõnikord piinana.

5) Armastus on piinavalt koormav.
Kuna see on kõige vastuolulisem armastuse omadus, sest see on vastuolus armastuse enda põhiomadusega, milleks on ARMASTUS, siis vajab see pikemat lahtiseletamist. Armastus on piinavalt koormav, sest kui sa manustad armastust, siis see halvab kõik sinu meeled. Sa näed armastatut igal hetkel oma silmade taga ning kummalisel kombel sa samastad palju sind ümbritsevaid inimesi armastatuga. Sulle tundub, et armastatu ei armasta sind vastu, ning kardad, et sa ei saa selle valuga hakkama (vt punkt 3). Seetõttu võib tihti armastaja tunda, et armastus on muutunud piinavalt koormavaks, mis tegelikult on täiesti normaalne nähtus ja tingitud vaid sellest, et me manustasime armastust natuke liiga palju või on armastatu Kichekovski Armastuse 10 punkti Skaalal saavutanud armastaja poolt liiga kõrge skoori (üle 9 punkti). PS. Koos armastuse manustamisega peaks reeglite järgi armastuse levitaja kindlasti teavitama isikut, kes plaanib armastust manustama hakata, ohtudest, mis kaasnevad liiga kõrge klikiga armastatu ja armastaja vahel.

6) Armastus avab uksed.
Tihti on juhtunud, et armastaja avastab armastuse käigus enese juures uusi andeid. Mitmed on hakanud kirjutama luuletusi. Harvematel ja ekstreemsematel juhtudel on mõni armastaja isegi kirjutanud uusi teadustöid. Üks seni teadaolevalt kõige ekstreemsem juhtum oli, kui armastaja kirjutas teatmiku armastuse olemusest.

7) Armastus kui ravim.
Kuna armastusel on väga suur jõud, siis targemad ja teadlikumad armastajad saavad armastusega ravida. Üldjuhul ravitakse armastusega tuntud haigusi nagu Puuduliku suhte sündroom või Üksilduse epideemia. Praktika on näidanud, et kui armastaja kasutab armastuse käigus jõudu õigesti, võib armastaja vabaneda mõlemast haigusest.

8. Armastus annab vabaduse.
Eeskirjadega on kokku leppinud, et armastajad võivad teatud piires teha asju, mida normaalsed inimesed ei tee. Kõige sagedasemad juhtumid on, kui armastaja ütleb või kordab oma peas võimast mantrat 1000 korda järjest “Ma armastan Sind”. Teadlased ei ole tänaseks suutnud siiski vältida ka olukorda, kus armastaja läheb peast täiesti segi ning saadab armastatule nt 100 kirja või sms-i 1 päeva jooksul.

9) Armastus võib olla püsiv kahjustus.
Äärmuslikel juhtudel võib asi isegi nii kaugele areneda, et armastus läheb üle Elu Armastuseks, aga selle eeltingimuseks on siiski üldjuhul, et Kichekovski Armastuse 10 punkti Skaalal saavutab armastaja 10 punkti ning klikk on olemas lisaks füüsilisele tasandile ka vaimsete väärtuste, hobide, isegi toitumise ning loomulikult üldiste eluväärtuste vahel. See on väga harv juhtum ning hetkel on teada testgrupis ainult üks paar ühest kaugest ja vähearenenud riigist Prestonia, kus kaks inimest kohtusid ekstreemsetel tingimustel suhtlesid ekstreemsetel viisidel ja armusid ekstreemselt ühes teises kauges riigis Ospani’a.

10) Vastumürgid armastuse vastu.
Armastuse vastu on võimalik ka ravimeid leida. Kuna üha enam inimesi tarbib armastust juba esimesel kohtumisel, on nõudlus vastmürgi vastu kasvamas väga kiiresti. Seni parimaid tulemusi andvad võtted armastuse vastu on: a) Armastatu püsiv nägemine; b) Armastatule pidevalt ütlemine, kui ilus ja hea ta on; c) Ausus armastatu vastu; d) Armastatule sõnumite ja kirjade (sh e-kirjade) saatmine; e) Armastatuga füüsilise kontakti otsimine; f) Armastatule 100% andumine igal tasandil (ei samastata üldjuhul Tuhvlialuse Sündroomiga).

____________________________________________________________________

Veel palju inspireerivat lugemist www.sisekosmos.ee

Täna võttis minuga ühendust üks sõber, kelle mureks oli tormamisest ülesaamine. See pani mind kiirustamise peale mõtlema ning sellele, mis siis aitab meil rahulikuks jääda, hoolimata sellest, et asjad ei lähe just nii, nagu me olime plaaninud ja seda kõike meie tohutust panustamisest hoolimata.

Otsustasin tuua siin välja mõned mõtted, mis on pärit Wallace Wattleselt:

POLE kahtlust, et sul on palju probleeme, mis kõik tunduvad nõudvat kiiret lahendust. Sul on võlad, mis tuleb tagasi maksta või muud kohustused, mis peavad saama täidetud. Sa tunned end kurvalt ning sul on tunne, et midagi peab kohe muutuma. Ära hakka kiirustama ega tegutsema pealiskaudsete impulsside ajel. Sa võid usaldada Jumalat/Universumit, et kõigi sinu isiklike mõistatuste jaoks on lahendus. Ei ole kuhugi kiire. On ainult Jumal/Universum ja maailmas on kõik hästi.

Sinus on võitmatu jõud ja sama jõud on nendes asjades, mida sa tahad. Ta toob need asjad sinu poole ja viib sind nende poole. See on see idee, mida sul tuleb mõista ja kinnitada endale pidevalt. Seesama intelligents, mis on sinus, on nendes asjades, mida sa ihaldad. Neid tõukab sinu poole sama kindlalt ja otsustavalt, kui sinu soov tõukab sind nende suunas. Meie püüdlus on seega hoida pidevalt seda mõtet, mis peab tooma meile asjad, mida me ihaldame.

Senikaua kuni sa hoiad oma mõtet ja usku  õigesti, peab kõik hästi minema. Midagi muud, peale sinu isikliku suhtumise, ei saa valesti olla. Ja ka sinu suhtumine ei ole vale, kui sa usaldad ja ei karda. Kiirustamine on märk hirmust. See, kes ei karda, sellel on palju aega. Kui sa tegutsed täiuslikus usus omaenda arusaamade õigsusesse, ei jää sa kunagi liiga hiljaks ega jõua kohale liiga vara. Midagi ei lähe valesti. Kui asjad tunduvad minevat valesti, ära lase ennast sellest häirida, see ainult näib nii.

Midagi, peale sinu, ei saa selles maailmas valesti minna ja sinuga võivad asjad valesti olla vaid siis, kui sul on vale suhtumine. Mil iganes märkad, et oled elevil, murelik või vaimses kiirustamises, istu maha ja mõtle järele, mängi mingit mängu või võta puhkust. Kiirustamine ja hirm elimineerivad koheselt sinu ühenduse universaalse teadvusega. Sa ei saa mingit jõudu, mingit tarkust ega mingit teavet enne, kui oled rahulik. Ja omada suhtumist, milleks on kiirustamine, tähendab peatada Jõu tegevus sinus. Hirm muudab tugevuse nõrkuseks.

Pea meeles, et tasakaalukus ja jõud on omavahel lahutamatult seotud. Rahulik ja tasakaalustatud meel on tugev ja suurepärane; kiirustav ja ärevil meel on nõrk. Mil iganes satud sa vaimsesse meeleseisundisse, mis on kiirustamine, tea, et oled kaotanud õige vaatenurga. Sa oled hakanud nägema maailma või osa sellest, kui midagi, mis läheb valesti. Midagi ei lähe valesti, midagi ei saa olla valesti. Ole tasakaalukas, rahulik, ole rõõmsameelne, usu Jumalasse/Universumisse.

 Loe seda lühikest lõiku mitu korda ja tunne, kuidas rahu tuleb sinusse. Kõik on absoluutselt nii nagu peab olema.

Pakkumaks lugejatele üha kasvavat väärtust, palusin oma heal sõbral ning jooja- ja meditatsiooniõpetajal Anne-Ly Naukasel kirjutada blogisse külalisartikkel. Kuna ma ise olen joogaga kokku puutunud ainult omal käel seda igapäevaselt praktiseerides ning ka meditatsioone olen teinud 4a tunnetuse järgi, tekkis mul ühel hetkel aina kasvav huvi, mis asi jooga ning meditatsioon siis tegelikult on. Ning lugedes lägi Anne-Ly artikli, taipasin ma, et mul on endaga veel palju tööd teha.

Siin on siis see lugu Anne-Ly’lt.

Umbes 15 aastat tagasi läksin oma esimesse joogatundi – tahtsin kuuluda nende “teistsuguste” inimeste hulka, kes “joogaga tegelevad”. See tundus olevat midagi erilist, salapärast, müstilist. Joogatunnist mäletan seda, et tegime mingeid asendeid, juhendaja eriti midagi ei selgitanud – ühesõnaga, ma ei saanud “mitte muhvigi aru” mis point asjal on… Rohkem ma joogasse ei läinud.

Umbes kolm aastat hiljem läksin, usaldusväärse isiku soovitusel, “joogahõngulisele” kursusele, mida viis läbi Ingvar Villido. Ta rääkis ja selgitas asju, mis toimuvad iga inimesega – kuulasin suu ammuli… Ingvar rääkis asjadest nii nagu nad on, kõik oli loogiline! Ja kummaline oli see, et ma justkui teadsingi kõike seda juba varem, kuid ma poleks iialgi osanud seda kellelegi niimoodi lahti seletada!

Ja tänu sellele kirjeldusele tuli lisaks palju taipamisi, mõistmisi, miks mõned asjad on olnud nii või naa ning miks ma käitun või suhtun üht või teistviisi.

Joogalik eluviis on midagi sama loomulikku nagu Sinu jaoks on praegu Sinu igapäevane elu, Sinu füüsilise keha protsessid, Sinu emotsioonid, Sinu mõtted ja rahutu mõistus, soovid ja tahtmised…

Võid ju öelda: “Ah, mis jooga. Elan nagu elan!” või, et Sind ei huvita jooga vaid oma elu muutmine… aga loe siit siis, palun edasi!

Näiteks kui Sa otsustad mediteerida – nii Sa nimetad ju seda tegevust, mida kümnest inimesest ca kaheksa kirjeldavad ja teevad täiesti erinevalt… Mõni arendab sel ajal mõttetegevust, teine püüab kogeda vaikust, kolmas püüdleb valguse kogemust jne, jne.

Igatahes, kuidas Sa ka ei pinguta, ei suuda Sa püsida “mediteerimises” nii kaua kui Sa tegelikult tahaksid. Kas on nii?  …

Mis siis segab? Mõtted, meenutused? “Jah.” Esile kerkivad tunded, emotsioonid – nt rahulolematus, rahutus…? “Jah!” Füüsilise keha probleemid – ei suuda istuda pikalt ühes asendis? “Jah, selg väsib ja hakkab valutama, jalad surevad…” Ja need kolm muutuvust vahelduvad – üks tuleb, teine läheb ning vahepeal on ka lühikesi kogemusi sellest, mida Sa tegelikult teha plaanisid? “Jaah, umbes nii…”

No aga millega siis “tegeleb jooga”? Ei-ei, see ei ole mingi keha venitamine imelikes ja keerukates asendites, millest suurem osa ei ole tavalise inimese jaoks sooritatavad. Asanad on vaid üks osa joogast, aga sellest pisut hiljem…

Joogaliin, mida ma kasutan ja mille põhjal siit jätkan, on Kriya jooga – ca 2000 aastat vana traditsioon, mille Õpetus algab teadvelolekust, milles ei samastuta muutuvustega – emotsioonidega, mõtete-meenutustega, füüsilise kehaga. Kriya Jooga on süsteem, mis aitab Sul vabaneda sellest, mis SINA ei ole. SELLEST, MIS SINA EI OLE.

Kui sa oled väga vihane, kas Sa siis koged iseennast ja viha (energiat) eraldiolevatena? Või tunned ja ka ütled, et “ma olen vihane!”, “ma olen kurb….”, “ma olen nii väsinud”, jm sarnased olukorrad, sest emotsioone on meil kokku ca 300.

Kas Sina oled siis emotsioon? Aga kas Sa oled Sinu füüsiline keha? Või mõni kehaosa? Ei? Aga kas äkki mõte?! – “Ka nagu ei ole…?”

KES SINA SIIS OLED, kui SA ei ole need muutuvused?!

Sellega tegelebki Kriya jooga… ja annab Sulle vahendid (tehnikad), et Sa võiksid nende muutuvuste alt “koorida välja” ISEENDA. Ja jääda selleks…

Meditatsioon

Meditatsioon on üks osa kolmeosalisest protsessist. Kõigepealt on vaja objekti, millel mediteerida ning siis sellele keskenduda – niisiis esimene osa on kontsentratsioon. Sa pead suutma objekti hoida, püsida sellel – nt hingamine… Kui objekt on püsiv, mõtted, tunded (emotsioonid) ja füüsilise keha probleemid ei häiri, saad liikuda edasi… meditatsiooni faasi. See toimub teadlikkuse lõdvestamisel – hakkad kogema objekti, oled kontaktis, tunnetad… – ning püsid nii kaua kui vaid soovid. See ongi klassikaline meditatsioon – keskendumisobjekti osaline kogemine.

Nüüd lõdvestad teadlikkust veelgi ning samastud ehk sulandud objektiga üheks – see on järgmine faas, Samadhi.

Tegelikult me kõik läbime seda iga päev. Kümneid, võib-olla sadu kordi… Tahtmatult, alateadlikult ehk automaatselt. Nn positiivsete, kui ka negatiivsete nähtustega. Kõige tavalisem on see protsess nt emotsioonide läbielamisel.

Nüüd kriya hatha joogast. Hatha jooga tähendab füüsilise keha asendite süsteemi, mis regulaarsel praktiseerimisel:
a.    aitavad korras hoida lihaseid
b.    parandavad liigeste liikuvust
c.    toniseerivad siseorganeid ja parandavad nende töövõimet
d.    stimuleerivad vere- ja lümfiringet

…ning on hädavajalikud, kui praktiseerid mediteerimist vms staatilisi tehnikaid igapäevaselt!

Ja see ei ole veel kõik, sest siin loetletud nö hüved puudutavad vaid füüsilist keha, mis ei ole KOGU hatha jooga “point”!

Ka läbi asanapraktika ehk hatha jooga on võimalik jõuda iseendani – saada teadlikuks MINA’st. Ma ei pea silmas teoreetilist“teada saamist” vaid ikka praktilist, kogemuslikku.

Kui Sa tead üht-teist – rohkem või vähem, chakratest, siis asanapraktikas saab mõjutada kogu chakrasüsteemi, puhastada chakraid ühendavaid nadi’sid ehk energiakanaleid ning korrastada eri liiki prana’de tasakaalu oma vitaalses- ehk eeterkehas.

Mina, Anne-Ly.
Ma olen sotsiaalne olend tänapäeva ühiskonnas. Ma elan Eestis. Ma töötan. Mul on pere. Mul on sõbrad ja tuttavad. Ma olen õpilane. Mul ei ole vajadust “minna koopasse” ehk irduda ühiskonnast ja eelpool loetletust, kuid ma järgin “jooga teed” (no ei leia paremat väljendit).

Kuidas see algas?  Sa lugesid sellest kirjutise alguses – sissejuhatuse teine lõik…

Algul muutus minu elu-olu kaheosaliseks: jooga ehk meditatsioon jms harjutused vs “tavaline elu”. Nad ei vastandunud vaid olid eraldi nähtused.

Järk-järgult, Õpetaja nõuandeid kuulates, ülesandeid täites ja valikuid tehes hakkas jooga imbuma ka minu “tavalisse ellu”. Täna see ongi minu tavaline elu ja ei ole enam jutumärkides – miski ei ole sellest eraldi ega pole eraldi joogast. Selle sisust.

Ma õpetan kriya hatha joogat. Õpetan seda kasutama. Ma olen õpilane, ja jagan huvilistega seda, mida olen ise taibanud, omandanud ning mis on mind aidanud. Olen kriya hatha joogat õpetanud viis aastat, algas kuues hooaeg. Minu pädevust selles tõendab rahvusvaheline kriya hatha jooga õpetaja sertifikaat.

Algajatele õpetan kohe algusest peale, kuidas avastada ning kasutada teadlikkust – see on kõige alus! Nii saab keskenduda erinevate harjutuste juures füüsilise keha võimalustele, vajadustele ning hiljem juba peenematele tasanditele. Kuna keskendumist ja häälestumises püsimist takistavad erinevad nähtused, nagu näiteks mõtted-emotsioonid, siis õpetan hooaja jooksul ka paar tehnikat nendest kontrollimatult üles kerkivatest takistustest vabanemiseks.

See, mida Sa soovid, tahad, peab olema Sul teada – lähemad asjad ja kaugemad, isegi kättesaamatuna tunduvad eesmärgid. Kas Sa liigud nende suunas või paralleelselt, eemalduvalt või hoopis vastassuunas, see on Sinu enda teha. Kui sead endale eesmärgi ja see püsib Sul nö silmanurgas ehk oled sellest teadlik, siis ilmub Su teele täiesti eristatavaid valikuid. Need, mis viivad eesmärgist eemale ja need, mis selle suunas… Kui valid hetke mõtte või emotsiooni ajel, võid kanduda kõrvale – puhasta end sellest automatismist, mida Sa ei kontrolli. Saavuta teadlikkus, eristamine ja kõik teed on Sulle lahti. Ka Suurim Saladus. Sest see on SINUS ENDAS.

Pisut enam saad minu kohta teada siit: Annapurna

Kui soovid näha, kuidas juhendan hatha joogat: Hatha jooga

Parimate tervitustega,
Anne-ly Naukas /Annapurna/
annapurna@lilleoru.ee

Aitäh, Annapurna.

PS. Kuna ma ise olen väga huvitatud mõistmaks meditatsiooni sügavamal tasandil, siis olen saanud Anne-Ly nõusse läbi viima meditatsiooni praktilise infoõhtu, kus ta selgitab meditatsiooni kui protsessi kulgu ning nüansse. See ei oleks juhendatud meditatsioon, vaid väga praktiline viis mõistmaks, mis meditatsioon on ning kuidas sellega alustada ja millele tähelepanu pöörata nii alguses kui ka praktika arenedes. Samasuguse praktilise infoõhtu plaanime teha ka joogahuvilistele.

Juhul, kui sa tunned, et oleksid sellisest informatsioonist ka huvitatud, siis palun kirjuta mulle julgesti kaido@sisekosmos.ee ning sõltuvalt, kui palju inimesi lõpuks tuleb, saame kokku leppida konkreetsed kuupäevad juba. Ma kinnitan sulle, et meditatsioon on kõige alus. Kui sa soovid treenida oma teadlikkust ning seeläbi võimet olla oma elu peremees, on väga soovitatav tegelda igapäevaselt meditatsiooniga.

Vaprate soovidega!
Kaido

Augud taevas, hinges on täius,
kas olemise võti on avatud meel?
Sulgedes silmad miskit must väljus,
kirjeldamaks seda mul kitsaks jääb keel.

Kui augud on hinges, taevas on säras,
kas keegi võiks öelda, mis toimus just nüüd?
Istudes põrandal mul meel on kui teras,
vastuseid otsides südames hüüd.

2000 aastat ja enamgi veel,
või millal see Buddha meil virgus?
Kuid ainuke vastus on musttühi meel,
mis tummisest vaikusest sirgub.

Istusin meditatsioonis ning tuli mõte. Ja tahtsin jagada.

Kaido

 Ma olen tõeliselt tänulik, et mul on võimalik läbi viia Masterminde. Iga mastermind on oma nägu ja iga inimene grupis on tõeliselt pühendunud ja annab  endast parima. Vahva on kuulda lugusid kuidas nad on kirja pannud oma eesmärgi ja hakanud sellega tegelema, või kui neil ei olegi veel eesmärki, vaid lihtsalt mõtted, väikesed vaiksed positiivsed mõtted ja nad teevad püsivaid pingutusi selles suunas et neid mõtteid suuremaks puhuda ja siis tulevad nad mastermindi ja ütlevad et tead, juba toimib. Ma tunnen, et minus on toimunud muutus, mul on juba üks idee. Ja siis kui keegi on õnnetu, et ei saa kuidagi tegutsema, et mõtted justkui on, kuid tegevust ei järgne, siis tean kindlalt talle öelda, et kui sa jätkad oma eesmärgi kastmist ja väetamist, kui sa jätkad järjekindlalt otsimist kuidas sa saaksid isennast tegevusse viia, leiad sa ka varem või hiljem vastuse.

Ja veel kui mõni häbelik mastermindlane kirjutab sulle siiralt südamest kirja, siis tunned kui fantastilised on tegelikult inimesed meie ümber ja kui me hoolega ei vaata, siis jääb see meile märkamata.

Marlen kirjutas ühes oma blogis, et andmine on põhiline millele meil tuleb keskenduda. Mastermind on kindlasti üks koht, kus igaüks saab anda. Tuled gruppi hea tujuga, jagad teistega oma mõtteid. Sa ei või kunagi teada, millal sinu sõna muudab kellegi elu. Näe võimlusi enda ümber. Näe kui keegi vajab julgustust ja sa oledki andnud.

Mastermindis käis üks noormees välja idee, mida tema kasutab: kui ta märkab et keegi tema abi vajab siis ta aitab, ja kui talt küsitakse kuidas ma saan selle eest tasuda, ütleb ta lihtsalt - kui sa näed, et keegi teine abi vajab, siis abista. Nii olemegi tasa. Fantastiline!

Ole andja ja anna - mõni julgustav sõna, naeratav pilt, siiras kompliment või abistav käsi. Võimalusi on palju.

Saladus. Me jahime õnne, armastust ning edu ja loodame, et kui me selle saavutame, siis oleme valmis. Valmis edasi elama uut elu ning uutel tingimustel. Aga kas keegi on seda iialgi saavutanud?

Maailmas on 6 miljardit inimest, kel kõigil on oma elu eesmärk. Kui paljudel nendest on eesmärk olla edukas? Ning kui paljudel on eesmärk leida homme üks tükike leiba, et ellu jääda? Kahjuks suur hulk inimesi langeb viimaste hulka, kes elavad oma isiklikku saladust – „Kuidas ellu jääda?“

Suur saladus. Me jahime õnne, armastust ning edu ja loodame, et me näeme seda päeva, mil me oleme kõik selle saavutanud ning siis me hakkame elu elama. Siis me hakkame tähelepanu pöörama oma lähedastele, võibolla oma tervisele ning võibolla isegi võõrastele inimestele, kellega me oma maailma jagame. Kurvastuseks võib öelda nendele lähedastele, tervisele ning võõrastele inimestele, et võtke järjekorranumber, millele on märgitud number „lõpmatus“ – nad jäävadki oma aega ootama, sest sinu abikaasa ja sõber elab oma isiklikku saladust – „Kuidas edukaks saad?“ ning see Saladus on ta omistanud pisimagi raku tasandil. „Ta ei kuulu sulle“, ütleb ta, „Ta on minu vang, ta on selle suurepärase illusiooni vang, mille ma talle loonud olen“. Ja nii jätkub elu.

Tegelik saladus. Sule oma silmad ning hinga kaks korda rahulikult sisse ja välja. Kujuta ette, et sa oled kõik kaotanud, mis sul eales on olnud. Kujuta ette, et kõige mustemad stsenaariumid, mida sa oma kõige suuremates hirmudes oled iialgi ette kujutanud, on saanud tõeliseks. Sa oled võibolla kaotanud oma töö, sa oled võibolla lahku läinud oma kaaslasest ning kaotanud oma sõbrad. Sa oled juba eakas, aga pole saanud ikkagi piisavalt reisida. Kõik on juhtunud nii halvasti, nagu sa alati kartsid. Kõik on läbi. Sule oma silmad ning mida sa tunned. Püüa seda tõesti tunnetada oma sees.

Anti-saladus. Rahu. Kui sa tõesti suutsid seda ette kujutada ning manada pildi kõikidest oma hirmudest realiseerununa, siis suure tõenäosusega tundsid sa rahu. Kuidas? Sest kui kõik meie hirmud on realiseerunud, siis meil pole mitte midagi enam karta. Ja me muutume iseendaks. Me ei pea enam kartma, mida sõbrad arvavad, kui ma ei saa äris hakkama. Sest see on juba juhtunud, ma olen juba pankrotis. Me ei pea kartma enam seda, mida meie abikaasa või vanemad või lapsed arvavad, kui ma lapsevanemana või kaaslasena ebaõnnestun. See juhtus juba, me oleme juba lahus. Ning me ei pea kartma seda, kui ma ei saavuta teatud eaks oma suuri unistusi. Need võimalused on juba möödas.

Kust tuleb rahu. Kui kõik need halvad asjad juhtusid ära, siis me avastame, et midagi ei saa enam juhtuda ning meisse laskub sügav rahu. Rahulolu ning leppimine sellega, mis ON. Me ei võitle enam vastu Elule ning selle poolt pakutavatele võimalustele, meil ei ole enam midagi kaotada. Me võtame vastu selle, mis tuleb ja usume, et asjad lähevad hästi. See on nagu Nipernaadi ristteel – ta teab, et kõik teed viivad kohale. Nii ka siis. Sõltumata, mis tee me valime, meil pole selle suhtes hirmu, sest me teame, et see viib mind sinna, kuhu mul on vaja hetkel välja jõuda. See on rahu, mis tuleb meie seest.

Suurim Saladus. Kui me teadlikustame, et me oleme täiesti rahulikud siis, kui kõik meie suurimad hirmud on realiseerunud, sest midagi hullemat ei saa enam juhtuda, siis miks me ei võiks rahulikud olla juba praegu? Kui me teame, et isegi, kui juhtuvad kõige hullemad asjad, siis lõpptulemusena oleme me ikka rahulikud. Miks mitte olla siis kohe rahulik? Miks mitte teadlikustada, et see kõik on vaid mööduv sündmuste kulg, mis viib välja ikka samasse kohta:  Rahu. Ning siis, kui sa oledki kõik kaotanud ja sa tunned rahu, küsid sa endalt: Kust tuleb see rahu?

Kaido

Inspire Your life with SpiritDrums …
SpiritDrums workshop

Olles mõned aastad tagasi leidnud esimesed raamatud saladusest ja külgetõmbeseadusest, olin ma hämmingus. Ma küsisin endalt ikka, et kas tõesti on maailm niimoodi üles ehitatud? Kas tõesti on võimalik, et pelgalt oma mõtete muutmisega muudame me oma maailma? Kas seda suudavad siis kõik inimesed teha? Oioioi, kas ma pean seda suurt saladust ikka hoidma, kuna muidu kõik hakkavad seda kasutama ning siis ei jätku ikkagi edu kõikide jaoks? Kas maailm ikka saab niimoodi toimida, kuna tasakaal kaoks ära, kui kõik hakkavad kasutama neid teadmisi ning kõik oleksid edukad?

Need olid mu mõtted umbes 2 aastat tagasi. Olin selleks ajaks juba tükk aega tegelnud meditatsioonidega ning sisemise rahu otsimisega, kuid olin otsimas uut väljundit, et haakida oma igapäevased otsingud ettevõtluse ning edu saavutamisega tegutsemise kaudu. Kuigi paljudes raamatutes räägiti joogidest, kes mediteerivad Tiibeti kloostrites ning üha enam olin hakanud kohtuma vaimsete inimestega ka Eestis, kes ütlesid, et nad on vaimsed ning nendele ei ole raha ning materiaalseid asju elus vaja, tundsin, et kui me oleme siia füüsilisse maailma sündinud, siis miks me peaksime ennast muutma siin mittemateriaalseks. Leidsin, et oluline on suhestumine rahaga ning materiaalsete asjadega ning eesmärk ei saa olla enda esile tõstmine nende väärtuste kaudu „Look at me!“ mõttes, aga me saame ennast teostada, areneda ja kasvada vaid juhul, kui meil on Maslow püramiidi alumised tasandid paigas – meil on piisavalt raha, me tunneme, et me panustame oma elus valdkondadesse, mis pakuvad meile huvi ning me tunneme elust rõõmu.

Sel hetkel ma otsustasin, et ma osalen eksperimendis. Ma mäletan seda päeva väga selgelt, 2007 aasta märts võis see olla, mil jalutasin Pirita rannas, päike paistis ning mõtlesin, et „Gabriel, mis meist saab?“. Ma mõtlesin, et mul on kaks valikut: a) ma lähen edasi oma eluga, nagu olin seni seda teinud ehk siis klassikalisi edu saavutamise vahendeid kasutades, või b) ma proovin elada oma elu nende seaduste järgi, mida ma olin tundma õppinud viimase aasta vältel, mis kokkuvõttes ütlesid mulle, et ma olen üks osa suurest tervikust, ma pean olema ise õnnelik ning laskma ka teistel õnnelik olla ja ma pean tegelema asjadega, mis pakuvad mulle naudingut. Kõik. Lühidalt, ole hea inimene, leia enda kirg ning usalda Universumit. Liiga lihnte ning isegi hirmuäratav. Aga ma otsustasin, et ma proovin 5 aastat. Kui 5 aasta pärast olen oma asjadega ummikus, siis pöördun tagasi vana elu juurde ning hakkan jälle muretsejaks ja igapäevaste probleemidega võitlejaks.

Ning siis tekkis jällegi mu pähe küsimus: „Kle mees, kui see oleks nii lihtne, siis miks ei kasuta seda kõik inimesed ja miks ei ole kõik õnnelikud? Need raamatud on ju mujal maailmas olnud ammu saadaval, kuid kui need räägivad tõesti saladusest, mis on saadaval igale inimesele, et muuta oma elu paradiisiks, siis peaks selle kohta olema piisavalt tõendeid. Miks on siiski väga vähe neid inimesi, kes reaalselt on edu saavutanud ning enamus ebaõnnestuvad? Miks, miks, miks?“

Lõpuks on mul vastus olemas ka nendele küsimustele. Ma näen enda elus muutusi, mis toimuvad ning ma näen oma ümber inimesi, kes ütlevad, et see ei tööta. Ma loen skeptikute foorumit www.skeptik.ee , mis on mulle väga meeldima hakanud, kuna ma saan selle kaudu oma kaastunnet arendada lugedes nende inimeste kurjasid ja kibedaid lugusid, kuidas kõik on jama ning kole, ja ma kohtun inimestega, kes esitavad samu küsimusi, mida mina esitasin 2 aastat tagasi. Ma näen inimesi, kes hakkavad tegelema endaga, aga ei saavuta tulemusi ning nad on kurvad. Miks, miks, miks?

Vastus on DISTSIPLIIN. Kui kaua sa suudaksid elus püsida, kui sa otsustaksid enam mitte süüa? Umbes 40 päeva. Kui kaua sa suudaksid elus püsida, kui sa ei jooks enam vett? Umbes 4 päeva. Kui kaua suudaksid sa elus püsid ilma hapnikuta. Umbes 1,5 minutit. Mitu inimest on võitnud olümpiakulla ilma aastaid kestnud distsiplineeritud treeningu. Umbes 0 inimest.

Alustades enda sisemise kasvuga ja külgetõmbeseadusega läbime me erinevaid faase. Esimene faas on eufooria. Ma tunnen, et ma leidsin lõpuks vastuse oma küsimustele. Yessss, nüüd ma tean, kuidas elada õnnelikku elu ja saada rikkaks. Tssss … ma ei räägi kellelegi, sest muidu saavad nad teada ja võivad ka õnnelikus ja rikkaks muutuda. Aga see on ju minu saladus. Kõik probleemid näivad olevat kadunud, sest me teame, et meil on jõud meie sees ning selle abil me saame kõigest üle.

See faas kestab umbes nädala, mõnikord parematel isegi 2 nädalat. Me teeme neid harjutusi, mis on raamatus kirjutatud, paneme paika oma eesmärgid ning töötame. Võtame isegi õhtuti aega, teeme visualisatsiooniharjutusi ning meditatsioone. Kuna paljud raamatud räägivad, et meil tuleb annetada 10% oma sissetulekust tagasi vaimseteses allikatesse, siis paljud teevad isegi seda. Mina näiteks ühes järjekordses eufooriatsüklis annetasin 10 000 krooni. Ma küll ei saa aru, kuidas ma selle summa kokku rehkendasin, aga sel hetkel aravasin, et mida rohkem ma Talle – Universumile – annan, seda enam ta annab meile tagasi, aga oi, kuidas ma siis ikka eksisin, arvates, et ostan Tema ära. Me isegi muudame oma suhtumist teistesse inimestesse. Ma mäletan hästi oma head sõpra, kellele laenasin raamatu „Vaimsete seaduste valguses“ ning ta oli poole peal, kui tuli ükskord mulle kontorisse ja ütles: „Kaido, ma olen jube väsinud. Ma olen täna nii palju andnud. Ma olen kõikidele kinkinud armastust.“ Ta oli väsinud, kuid väga õnnelik. Ta leidis korraks Tee. Aga kahjuks tema esimene faas kestis ainult 2 päeva.

Umbes teise nädala lõpuks hakkab ununema mingil põhjusel kõik, mida me lugesime ja tundsime selle käigus. Isegi, kui me võtame selle raamatu uuesti kätte sama koha pealt, mis andis meile 2 nädalat tagasi tohutu laengu, ei lae see enam meid. Me hakkame üha enam mõtlema, et mis kuramuse pull see käis 2 nädalat? Kas ma ei näe, et mul probleemid, millega tuleb tegelda, mitte uskuda mingit new age’i jama ja anda. Miks, miks, miks? Ma hakkan tööle parem. Ma olen raisanud 2 nädalat mingi jama peale.

Ja enamus kukub ära. Plaksti. Mängust väljas. Raamatu kirjastaja ütleb vaid: „Thank you very much and see you next time, my Buddy“.

See ei ole väljamõeldis. Ma ise olen neid etappe korduvalt läbi teinud ning mul on palju tuttavaid ümberringi, kes peale kohtumist on õnnelikud ja teovalmis, aga 2 nädala pärast selgub, et ta ei tee enam mitte midagi, millesse ta alguses nii tugevalt uskus ning mis isegi näiteks andis talle konkreetseid märke, et muutus on toimumas. Kurb, aga pidulik.

Aga on teine grupp inimesi. On neid, kes otsustavad muutuda. Nad mõtlevad: „Mis iganes, aga ma muudan oma elu. Mul ei ole midagi kaotada. Kui see süsteem isegi ei tööta, olen ma hea inimene maailma ja teiste vastu. Ma ei saa seda praegu tõestada, et see töötab, … aga ma ei saa seda praegu ka tõestada, et see ei tööta. Mul on 50/50 võimalused ning ma uurin ise välja.“

Ning nad hakkavad tööle.

Jah, ka nendel tuleb ette raskeid aegu, kui kõik tundub mõttetu. Elu on tsükkel, mis käib üles alla ning me peame sellega kaasa minema. See on osa kireldamatust Taost. Kui meil on raske, me loeme, räägime inimestega, mediteerime ja EI KAOTA usku. Me teeme praktikaid ka siis, kui see tundub täiesti mõttetu. Ning me teeme praktikaid ka siis, kui me ei näe tulemusi. Aga me jääme endale kindlaks. Sest see on armastus maailma ning iseenda vastu. Ma armastan ennast nii palju ning ma soovin seda jagada maailmaga. Ma teen seda läbi heasoovliku ja salliva suhtumise teiste inimeste ja kogu Universumi vastu. Ma annan ning ma olen kindel, et siis antakse ka mulle.

Ja siis äkki, võibolla aasta möödudes, võibolla 2 aasta möödudes me märkame, et meie elus on toimunud muutus. Me oleme ise muutunud, me oleme muutunud oma väärtustes ja ellusuhtumises. Asjad, mis varem meid ärritasid, ei lähe meile enam korda. Inimesed tunduvad meile paremad ning me püüame õppida isegi oma vaenlastelt.

Ja siis me märkame, et elu on võtnud uue suuna. Asjad, mida me kunagi nii väga soovisime, on hakanud tulema meie ellu. Nii tasahilju, et me isegi ei märka seda. See tundub meile loomulikuna ning osa protsessist. Me tunneme tänulikkust ja jätkame. Jätkame sealt, kus me parajasti pooleli oleme. Kas istudes vaikselt õhtuti meditatsioonis, soovides oma vaenlasele mõttes head, tänades vaikselt Universumit selle võimaluse eest, mis meile on antud või lihtsalt unustades kõik väljamõeldud probleemid meie peas ja tundes rõõmu sellest, mis on meie elus juba olemas.

Palun ära anna alla …
Kaido

PS. Ma sõidan esmaspäeval 10 päevaks Hong Kongi ja Hiinasse avastama maailma suurima Budhha kujuga (35 meetrit kõrge) Po Lin kloostrit. Sellel ajal ma kahjuks ei saa vist kirjutada, kui ma just mõne munga läpakat ei saa laenata. Soovin sulle jõudu ning kõike paremat sel ajal. Siiski on ilmumas Helina ja Marleni postitused, seega põnevat lugemist jätkub.

“Meelerahu on mõttetarkuse ilusamaid juveele” ütleb James Allen oma raamatu As A Man Thinketh viimases peatükis Meelerahu.

Oled sa mõelnud kui oluline on meelerahu ja kui hõlpsasti me laseme sellel kaduda? James Allen jätkab “Meelerahu on pikaajalise ja kannatliku pingutuse tulemus saavutamaks enesekontrolli.”

Kui kõik läheb hästi, on kerge olla positiivne ja luua endale kujutluspilte sellest, mida ma oma ellu tahan. Tunda end hästi ja rääkida kogu maailmale kui hästi mul kõik toimib. Aga kui kõik ei ole roosiline? Kui oled saanud koondamisteate? või sinu palka on vähendatud? sind on saadetud palgata puhkusele? perekonnas on probleemid? tervis on ootamatult halvenenud? Alles siis on sind proovile pandud, et hinnata sinu usku ja tugevust.

See on tõeline väljakutse, kui asjad ei lähe nii nagu ma soovin,  kuid samas parim harjutuslava, et saada oma mõtete kontrollijaks.

Pea meeles, sina oled oma mõtete valija, sul on valik - muretseda või tegutseda. Muretsedes unustame me küsida endalt kõige tähtsama küsimuse - mida ma tahan luua? Ma tõstan pilgu sellelt, mida ma tahan ja loon oma teadvusse pilte, mida ma ei taha.

Kui sa muretsed märkad sa takistusi, kõike mis on halvasti ja üha enam ja enam õõnestad enda eneseusku. Usk on imeline asi. Oled sa lugenud Hilli, kus ta ütleb, et usk on igavene eliksiir?

Siinjuures ei räägi ma pimedast usust vaid teadmistel põhinevast. Kui sa tunned külgetõmbeseadust ja tead kuidas see toimib, siis sa mõistad. Usk universumi eksimatusesse põhineb teadmistel.

Kui sa oled olukorras, kus sulle tundub, et enam halvemaks minna ei saa, siis kujuta ette et oled väike putukas, kes ukerdab kusagil mudas otsides kõige otsemat teed päikesepaiste juurde. Kui sa kujutad ette, et oled see putukas siis sa tunned kuidas sa sammud paigal, kuidas midagi ei suju ja kõik justkui oleks sinu vastu; kuid kui sa vaatad kogu tervikut näed sa kuidas see putukas ise üleni poriga kaetud tegelikult õiges suunas liigub. Ta peabki minema läbi porimülka, sest see ON kõige otsem tee tema ihalduste maale.

Mary Morrissey rääkis kuidas Nelson Mandela tundis, et tema unistus on kustunud, kui ta vangi sattus. Mandela käis vangis rahutult ringi ikka korrates, et nüüd mu unistus ei saagi teoks, nüüd mu unistus ei saagi teoks … kui ühel hetkel otsustas ta mõelda, et võibolla on see ikkagi võimalik. Ning vangistuses olles ja hoides kinni sellest mõttest, et ehk on tal ikkagi kuidagi moodi võimalik oma unistus realiseerida jõudis temani uus mõte … võibolla see ongi nii, kui see juhtub, võibolla tema vanglas viibimine on just see mis aitab tema unistusel realiseerida … ja üsna pea saigi ta mõtte saata vanglast välja kirju, mis lõpuks meediasse jõudsid ja aitasid tema unistusel realiseerida.

Mis iganes sinu elus ka ei toimu, usu, et sa oled teel oma unistuse poole ja praegune situatsioon on üks vajalik etapp sinna.

Pea meeles - meelerahu on mõttetarkuse ilusamaid juveele.  ”Enesekontroll on tugevus. Õige mõte on meisterlikkus. Ütle oma südamesse: Rahu. Ole rahulik!” James Allen