Külgetõmbeseadus - Elu Suurim Saladus!Eesmärkide saavutamine seestpoolt väljapoole

Mis on see üks ühine nimetaja, mis esineb igas Sinu suhtes?
Mis on see, mis võib anda tulemuseks parima mõistmise hea enesetundega või luua lõputut hingevalu täielikus mittemõistmises?

Suhtlemine. Kommunikatsioon. Minu sõnum Sinule. Sinu sõnum minule.

Me suhtleme kogu aeg. Me suhtleme isegi siis, kui me ei räägi. Me kiirgame maailmale oma energiat, mis on täidetud meie poolt hetkel kogetavaga. Ja meie soov on, et seda, mida meie väljendame, mõistetaks. Kuid kas alati mõistetakse?

Tuleb tunnistada, et suhtlemises on peidus rohkem konkse, kui me endale tunnistada tahaksime. Mind inspireeris väga OSHO video kommunikatsioonist (http://bit.ly/7v66U1). Parim osa seda filmi Lektooriumis vaadates oli see, kui sai jälgida filmijärgset arutelu ja ruumis viibivate inimeste omavahelist kommunikatsiooni. Siin on mõned mõtted, mis mind selles teemas köidavad.

Kuidas toimub kommunikatsioon?

Minul on mingi sõnum. Minu sõnum koosneb kõigest, mis minu sees parasjagu toimub. See on kompott mõtetest ja tunnetest, tajust jne. Kuna Sinul ei ole (enamasti) võimalik astud lihtsalt minu sisse, et kogeda, mida mina kogen ja näha, mida mina näen, siis panen mina selle sõnumi pakendisse ja ulatan pakendi sinule. Aga see pakend ei ole mitte enam minu sõnum vaid kood minu sõnumist. Minu mõte võib olla pikk ja sügav, sõnadesse jõuab sellest vaid pisikene osa.

Nüüd, Sina võtad selle pakendi vastu. Kuid Sa ei saa mitte puhast sõnumit, vaid koodi. (Sellest räägib väga häst Thomas Gordoni raamat “Tark lapsevanem”, http://bit.ly/6FoAIe) Sina tõlgid selle koodi lahti. Aga… siin tuleb mängu “aga”. Sa tõlgid selle lahti läbi oma taju. Sa tõlgid selle lahti läbi oma uskumuste, läbi oma kogemuste, ka läbi oma hetke emotsioonide ja tujude. Sina vaatad maailma läbi oma prisma ja kodeerid seega ka minu sõnumit Sinule läbi oma prisma.

Väljakutse

Seega, mille saatsin mina ja mille saad kätte Sina? Mina saadan Sulle sõnumi leppimisest aga Sina võid saada hoopis sõnumi rünnakust. Mina saadan Sulle sõnumi mõne oma avastusega aga Sina võid saada hoopis sõnumi targutamisest. Mina saadan Sulle sõnumi uudishimust aga Sina võid saada hoopis sõnumi armastuse avaldusest. Ja nii me “kommunikeerumegi” päevast päeva!

Oled Sa kogenud, et mõne inimesega lihtsalt läheb asi käest ära, vahet ei ole, mida Sa ütled? Ja teine mõistab Sinu justkui poolelt sõnalt? Ja mõni elab nii teises maailmas, et tema maailmaga suhtlemine tundub ilmvõimatu, kui teine, elaks justkui Sinuga ühes maailmas? See, kas meie kommunikatsioon toimib või mitte sõltub meie valmisolekust mõista iseennast ja teist inimest ning meie oskusest vaadata sõnade taha.

Mis ma siis teen?

Mind puudutas sügavalt, kui mind õpetati kuulama ja rääkima südamega. Mis on süda? Minu jaoks on see meie intuitiivne pool. Meie alateadvus, kes kommunikeerub kõigi lähemal ja kaugemal asuvate alateadvustega pidevalt. Selleks, et saata välja hea sõnum, tuleb sõnumisse panna sisse iseennast. Kui ma varem kippusin lihtsalt teoretiseerima ja jagama kõike seda, mida ma kusagilt üles olin korjanud, siis ühest hetkest õpetati mind rääkima pigem neid asju, mis tõesti mind puudutasid. Tõusis minu teadlikkus sellest, mida ma suust välja ajan.

Esimene samm on, proovida kuulama hakata, mis Sinus räägib. Kas räägid Sina oma tundega või räägivad lihtsalt infokillud läbi Sinu? Mineviku kogemused ja kellegi teise poolt öeldud asjad? Kui Sa seda kuulama hakkad, avastad nii mõndagi, mis pole Sinu. Ja Sul tekib valik. Ole teadlik.

Üks osa on Sinu sõnum teisele. Teine pool on tema sõnum Sinule. Pane tähele, kuidas Sa kuulad? Kas Sa kuulad vaid mõistusega, püüdes teise inimese sõnumit Sinule oma kasti mahutada või kuulad Sa avatud südamega ja vaatad tema sõnade taha? Kui Sa kuulad tema tunnet sõnade taga siis jõuab Sinuni kordades täpsem sõnum kui ainult sõnu kuulates. Selleks aga on vaja teadlikkust. Ja soovi teist inimest tõesti mõista.

Rohkem kui üks tõde

Iga inimene, kes seda siin loeb, tajub minu sõnumit veidi omamoodi. Parim osa tekib minu meelest siis, kui ma ise tajun erineva tajumise võimalusi. Ehk siis, Sina kommunikeerid minule midagi ja minu ette tekivad valikud, kuidas mina võin Sinu saadetud sõnumit tõlgendada. Aga ainult juhul, kui ma olen teadlik. Ja kui ma näen neid valikuid siis ma teen oma otsuse, kuidas ma otsustan Sinu sõnumit tõlgendada ning reageerin vastavalt.

Me anname igal hetkel oma hinnangu. Igale sõnumile, mis meieni jõuab. Maailm on täpselt see, mida meie otsustame seal näha. Selleks, et tajuda maailma sellisena, nagu Sina tahad seda näha, on esiteks vaja hakata märkama, kuidas ja millisena Sa maailma praegu tajud? Siis tekib valikukoht, kas see on see, kuidas Sa soovid maailma enda ümber tajuda? Kui mitte, siis muuda oma taju ja muutub ka maailm.

Teadlikku valikut ja teadlikku kommunikatsiooni kiusab vaid üks suur koll: ebateadlikkus. Kuni me toimime automaatpiloodil ja ei märka oma tõlgendusi, elame me oma väikeses maailmas, uskudes, et see ongi päris maailm. Olgem siis teadlikud. Märka, mis räägib Sinus ja kuula, mida soovivad teised Sulle tegelikult öelda? Maailm on armastust ääreni täis - kas märkad?

Kallid,
Marlen

Jõulud ja aastavahetus on soovide aeg. Mida me endale küsime? Kas seda, mida me vajame või seda, mida me tahame? Ja kuidas me küsime? Kas lihtsalt mentaalselt soovi esitades või sisemiselt universumit usaldades ja teadmisega, et see soov täitub.

Igaüks on kindlasti oma elus tähele pannud juhtumeid, kus piisas vaid korra soovi välja ütlemisest (mõtlemisest) ja soov täituski. Samas kui mõned soovid ei taha kuidagi realiseeruda. Olen sageli endalt küsimud, miks see nii on ja üha sagedamini jõuan järelduseni, et ühel puhul suudan ka tegelikult mõelda (alateadvuses) seda, mida ütlen ja teisel puhul mitte.

Üks minu mõtteseemneid realiseerus nädalavahetusel. Nimelt soovisin endale eraldi töötuba või nn (kodu)kontorit. Soovisin juba eelmise aasta algusest saati, kuid midagi ei juhtunud. Kujutluspilt nägi vinge välja, kuid ma ei teinud ühtki sammu selle saamiseks. Hoolimata oma soovist, toitsin salaja kahtlusi oma südames - kodus pole ühtki vaba tuba; kas ikka tasub kulutusi teha, et üürida; kui kontor on Tallinnas siis pean ju kella üheksaks juba tööle minema, millal ma siis oma perega suhtlen kui terve päeva kodust eemal viibin. Paljudest nendest takistavatest mõtetest sain alles siis teadlikuks, kui märkasin, et minupoolne tegevus puudub. Napoleon Hill räägib erinevatest eduprintsiipidest ja üheks nendest on usk. Sageli me küll ütleme endale, et usume oma eesmärki ja sellesse, et me selle saavutame, kuid sügaval sisimas siiski kahtleme. Üks test, mida saab üsna kergelt teha on järgmine: kui ütled endale, et usud millessegi, siis küsi kas minu tegevus ka seda näitab. Esitades iseendale selle küsimuse märkasin, et vastus on ei. Ja kui põhjust otsima hakkasin jõudisngi nende piiranguteni.

Piirangutest aitab vabaneda teadmine, et Universmilt võib küsida ükskõik mida (mitte ainult puhkust kaks korda aastas, vaid ka palgalist puhkust kaks korda aastas) ja nõnda tegingi. Panin paika tingimused, mis pidid olema täidetud, üks nendest selline - hommikul peab olema koht töötamiseks Keilas, õhtul vajadusel Tallinnas. Kuid üks komponent jäi puudu: otsus. Kas ma ikka tahan? Otsuseni jõudsin septembris. Otsustasin, et mul on oktoobriks oma kontor olemas. Ja ennäe - sain idee. Kontorit küll oktoobriks ei jõudnud, kuid minu silmad avati ja näidati kohta, kuhu kodukontor teha. Novembris sain ruumid Tallinnasse, eile kolisin sisse kodukontorisse.

Iga seeme, mille soodsasse pinnasesse istutame, hakkab idanema ja kasvama. Vaja on vaid hooldamist ning mõtteseemne puhul tähendab see seaduste järgimist.

Nüüd on taas uus aasta algamas ja aeg uued seemned külvata. Küsida võib ükskõik mida, kuid kui küsid porandeid, ei tasu aasta lõpus kapsaid oodata.

Tänan südamest kõiki meie lugejaid. Ilusaid valgeid ja rõõmurikkaid jõule!

Helina