Kuidas ma saavutan oma eesmärke?

Postitas | Sildid Eesmärgistamine | Kuupäev 07.07.2010

Tee asjad ära lihtsalt!Uhh, see on olnud maailma kiireim kuu, ma mõtlen alates mai keskelt kuni tänaseni. Või saabki juba varsti kaks kuud. See aeg on läinud tõeliselt kiiresti ning see on olnud tõeline nauding. Ma olen olnud päevade kaupa eemal arvutist ja internetist, mis oli juba omaette kergendus, sest tavaliselt on arvuti ja internet minu lahutamatu osa. Vahepeal isegi nii palju, et tunnen ennast sõltuvana sellest - mul on täiesti vajadus kogu aeg kontrollida, kas kõik on ikka okei minu mailiboksis, Sisekosmoses ja Facebookis. Milline rumalus, kas pole? Muidugi on kõik korras. Isegi siis oleks kõik korras, kui ma enam mitte kunagi ei vaataks neid kolme kohta. Kuid meie hirmud ja kontrollivajadus ütlevad meile lihtsalt midagi muud. Aga eks see ole ka lihtsalt üks kasvukoht mulle, nagu neid on lisaks sellele veel kümneid ja kümneid. Me ju kasvame iga päev, eks?

Kuidas me muutume
Kasvamine on minu elus muutunud minu lemmiktegevuseks. Mulle meeldib jälgida iseennast ja kasutada ennast mänguasjana, nagu ma kirjutasin ka eelmises artiklis. Täiesti hämmastav on vaadata, kuidas inimene muutub kuudega ja aastatega. See, mis oli minu jaoks oluline 3 aastat tagasi, ei ole enam üldse oluline. See, mis oli minu jaoks oluline 2 aastat tagasi, on muutnud oma kuju ja tähenduse. Ning see, mis oli minu jaoks oluline 1 aasta tagasi, on saanud tegelikkuseks. Kas elu pole mitte imeline?

Jälle need eesmärgid
Kui ma 2 aastat tagasi tegelesin oma eesmärkidega peaaegu igapäevaselt - sest Saladuse raamat ju soovitas seda - , siis nüüdseks olen ma õppinud iseenda vigadest ja tühja töö tegemisest väga palju ning ma olen mõistnud, mis on oluline eesmärkide püstitamise ja saavutamise puhul. Nagu paljud inimesed, vist isegi miljonid üle maailma, nii võtsin ka mina kogu seda külgetõmbeseaduse temaatikat väga tehniliselt ja arvasin, et niimoodi saavutan ma kõik oma unistused. Kuid ajapikku hakkasin ma mõistma, et ei ole olemas mitte mingisugust “nähtamatut kätt”, kes meie eest kõik eesmärgid täidab, kui me teeme lihtsalt nii, nagu raamatus on kirjutatud. Ei ole olemas seda meest, keda paljud nimetavad hellitavalt Universumiks, kes tuleb meile oma piiritus lahkuses vastu ning kingib meile meie unistused. Ei, kahjuks see ei ole nii lihtne. Tundub, et tegelikkuses on see veel lihtsam.

Me peame lihtsalt asjad ise ära tegema. Me ei saa oodata kellegi abile või müstilistele jõududele, vaid peame ise härjal sarvist haarama ning hakkama tegutsema. Ja siis, ja siis … juhtub midagi imelikku. Võib isegi öelda, et imelist. Täiesti kummalisel kombel hakkavad meie ellu tulema inimesed, sündmused ja kokkusattumused, mis pakuvad meile võimalused oma eesmärgid saavutada. Jah, see on väga tähtis - need pakuvad meile võimaluse eesmärgid saavutada. Ei tule kuskilt Mr. Universum, kes toob meile kandiku peal meie täitunud unistused, vaid me peame ise need asjad ära tegema. Aga see kõik kukub välja väga lihtsalt ja pingutusevabalt. Sest läbi õige mõtlemise ja meeleseisundi oleme me loonud eesmärkide täitumisele sooduspinnase - me oleme seda väetanud korralikult ning nüüd on vaja läbi tegutsemise istutada sinna pinnasesse õiged seemned, et siis juba näiteks järgmisel hooajal vilju nautida.

Aga mis on eesmärkide saavutamise juures kõige kummalisem, on asjaolu, et praegusel hetkel - nüüd ja praegu - , ei saa me aru, et me liigume õiges suunas. Ainult tagasi vaadates näeme me kõiki neid juhuseid, inimesi ja kokkusattumusi, mis tõid meid praegusesse hetke ja me avastame, et me oleme jõudnud olukorda, millest me kunagi nii piiritult unistasime. Aga kuna me oleme ise kogu töö ära teinud, siis tundub meile saavutatud tulemus loomulik - me ei näe siin mingit müstikat ega esoteerikat.

Siiski on mõned “imed”. Näiteks aasta tagasi kujutasime me ette, et selline asi võiks meie elus juhtuda. Ning meil oli ka selge nägemus, kuidas me peaksime selle tulemuseni jõudma. Kuid lõpuks selgus, et me jõudsime sinna hoopis teist teed pidi. Ning seetõttu ütleme me, et näed, see värk ei tööta. Ma mõtlesin nii ja soovisin nii, aga asjad läksid hoopiski naa. Ja see, et ma praegu olen olukorras, mida ma alati olen soovinud, ei lähe arvesse. Sest ma saavutasin selle ISE ja see isegi ei juhtunud sel viisil, nagu ma “programmeerisin”.

Jah, eesmärkide saavutamine on kõige imelisem ja saladuslikum nähtus meie elus. Kuidas me püüame mängida “jumalat” ja kõik asjad ära teha nii, nagu me seda oma parima äranägemise järgi ette kujutame. Aga tundub, et kuskil on midagi veel suuremat kui see MINA, ja teda huvitab ainult see, et sa saavutaksid lõpptulemuse. Ta ei saa tagada sinu poolt valitud teekonda, aga ta saab tagada sinu poolt valitud tulemuse. Aga selleks on vaja siiski ka ise “mees” olla. Ning tegutseda, tegutseda, tegutseda.

Kuidas saavutada eesmärke?
Ma ütlen sulle täiesti ausalt ja siiralt: “Ma ei tea”. Kõik, mida ma saan teha, et sind aidata, on jagada printsiipe, mida ma oma elus olen kasutanud ja kasutan, et soovitud asjad ära teha.

1. Leia see õige asi
Jah, ma tunnistan, et see on samas kõige lihtsam ja samas kõige keerulisem punkt. “Kuidas ma tean, mida ma tahan ja mis on minu kirg?” - selliseid küsimusi saan ma väga palju. Inimesed lihtsalt ei tea, millest pihta hakata. Nad küll tunnevad, et praegune elu ei rahulda neid, aga nad ei tea ka, mis on siis see asi, mis neid inspireerib ja mis paneks neil silma särama. Jah, muidugi võiks siia laduda hulga erinevaid tehnikaid, kuidas seda teada saada, aga kas sellest ka tegelikult kasu oleks. Need on kõik ju vaid tehnikad - ja seepärast on need väga tehnilised ning üheksal korral kümnest ei aita meid.

Minu soovitus on see. Lõpeta selle valdkonna otsimine, ja lihtsalt otsusta. Lõpeta ära püüdlemine avastada, milles sa hea oled ja miks sa oled siia maailma sündinud. Kui sa pole seda seni avastanud, siis iga päev, mis sa seda otsid, raiskad sa enda aega. Lähene nüüd teistmoodi - OTSUSTA, MIS ON SINU ALA.

Võta aluseks, mis sind huvitab või mis oleks sinu arvates lahe. Või lähene praktilisest aspektist - mida sa juba teha oskad. Mida iganes, aga vali see valdkond välja. Ning kui selgub hiljem, et sa tegid vale valiku, ei ole sellest ka midagi. Sa oled igatahes võitnud ja saanud palju kogemusi. See ainult rikastab sind.

Kuidas alustada? Vali see valdkond välja ning saa selles eksperdiks. Alusta sellest, et loe selles valdkonnas läbi 10 raamatut. Sellisel juhul tead sa sellest valdkonnast juba rohkem kui 99% ülejäänud elanikkonnast. Ja kui sa oled suutnud juba huviga 10 raamatut läbi töötada, oled sa saanud tõenäoliselt lisaks eksperdi staatusele ka selle valdkonna tõeliseks fänniks. Ja seejärel hakka tegutsema. Ära hoia oma teadmisi endale. Jaga ennast teiste inimestega. Sind oodatakse juba.

2. Hirmuta hirmusid
Minu hinnangul on kõige suurem takistus, miks me asju ei saavuta, HIRM. Me kardame tuhandet üht asja, ja seetõttu ei astu me esimest sammu. Kuid kui sa ei astu esimest sammu, ei saa sa astuda ka teist ning kolmandat sammu. Ja sa ei näe iialgi tulemust.

Ma ütlen sulle täiesti ausalt, et ma kardan kogu aeg. Iga uue asjaga, kui ma midagi teen, kaasnevad hirmud. Ka praegu, seda artiklit kirjutades, on minus hirm, sest ma ei tea, kas see on õige, mida ma räägin. Kuid ma ei pane seda hirmu tähele. Las ta olla siin. Mina ikkagi teen oma asja. Kui ma hakkasin plaanima raamatut kirjutama, oli mul kabuhirm, sest me ei kujutanud ette, kes võiks minu raamatut osta. Aga mind ei huvita see. Ma kirjutan selle ära, ja eks siis paistab. Ma ei allu hirmule. Iga kord, kui ma seminari teen, kardan ma, et sinna tulevad inimesed, kes mind ära “lintšivad” ja ma jään lolliks. Kas ma jätan sellepärast seminari tegemata? Muidugi mitte. Las see hirm olla siin. Temal on oma elu. Ja mul on oma elu. Ärgu ta püüdkugi minu elu mõjutada. Las tema tegeleb oma hirmude maailmaga. Mina tegelen oma maailmaga.

Ausalt, kui sa kardad, et mingid asjad ei õnnestu, ja sa usud seda hirmu, siis sa ei suuda mitte kunagi mitte midagi ära teha. Juba meie alateadlikud mehhanismid on vastavalt seadistatud, et me ei saa hirmudele alludes tulemusi saavutada. Ja kõik muu lisaks sellele. Me peame oma hirmudest üle olema. Need on tõelised monsterid. Sa pead kõik oma hirmud ära hirmutama öeldes nendele, et sind ei huvita, et nad on siin. Sa tegutsed ikkagi. Ja siis tegutsedki.

3. Usk
See on kõige peenem ning keerulisem aspekt. Usul ei ole midagi pistmist religiooniga. See on lihtsalt usk sellesse, et meie maailm on üles ehitatud viisil, et meie mõtlemine mõjutab maailma; et head asjad juhtuvad, kui ma olen hea inimene; ning kõikidel inimestel on õigus olla õnnelik. See on usk sellesse, et kuskil on kõrgem intellekt, mis ei ole Jumal taevas, vaid see on üldine keskkond, mis soosib meie kasvu ja meie õnnelik olemist. Me peame mõistma, et meil on õigus olla õnnelik, mis iganes selleks õnneks vaja ei ole. Me ei saa karta, et võib-olla olen ma määratud olema üksik, vaene või haige. Ei, meil on kõikidel õigus olla õnnelik.

Ja just see “minu” õnn on kõige tähtsam. Kõige tähtsam on olla rõõmus. Kogu aeg. Ükskõik mida, aga ära lase oma rõõmul oma elust kaduda. Sest olles rõõmus, on sinu alateadlik meeleseisund alati positiivne ning iga mõte, mida sa selles seisundis mõtled, saab väe materialiseeruda. Luba sellel siis juhtuda. Rõõm ja positiivsus on kõige alus. Kui sa tunned, et sa teed midagi, mis teeb sind õnnetuks, siis püüa välja mõelda, kuidas seda muuta. Ära ole mitte ühelgi tingimusel õnnetu. Isegi, kui sinu elus on rasked ajad, siis usu, et kui sa teed õigeid tegusid ning oled positiivne ja õnnelik, on vaid aja küsimus, et kõik muutub. Sest me lihtsalt elame muutuvas maailmas. Kõik muutub siin - hea muutub halvaks, ning ka halb muutub heaks. Mitte midagi ei ole meie maailmas kivisse raiutud. See on väga sügav tõde meie elust. See, kes praegu on rikas, võib olla aasta pärast vaene. Ja see, kes praegu on vaene, võib olla aasta pärast rikas. Selleks ei ole mitte ühtegi takistust. Sest see on meie maailma olemus - ajutilisus ja muutuvus. Mine siis selle muutuvuse vooluga kaasa, omanda õige meeleseisund ning tõmba enda ellu täiesti spontaanselt kõik need sündmused, inimesed ja miks mitte ka asjad, mis teevad sind õnnelikuks. Usu, et sa võid olla õnnelik. Ja olegi.

Rohkem ma ei tea. Ausalt. See on kõik. Ma ei varja sinu eest mitte midagi. Need on kolm printsiipi, mida ma kasutan. Jah, aeg-ajalt kirjutan ma üles, mida ma soovin ära teha ja kuhu suunas liikuda, sest see hoiab pea ning tegevusplaani selge. Aga ma juba ammu ei sisene liigselt tehnikatesse, mida soovitavad kõik need 200 raamatut külgetõmbeseadusest meie poodides. Ma tean kümneid inimesi, kes on kõik need raamatud läbi lugenud, aga nende elus ei ole mitte midagi muutunud. Ja ei saagi muutuda. Sest kõik need raamatud käsitlevad meie mentaalseid protsesse. Kuid muutus meie elus ei saa toimuda läbi mentaalsuse. See saab siiski alguse usust meie maailma toimimismehhanismidesse, meie enda suutlikkusesse hirmudest üle olla ja lihtsalt meie enda tegutsemisele. Olgu selleks siis 10 tundi päevas või 20 tundi päevas. Kui on vaja, siis me tegutseme kogu aeg. Kuid see ei ole töö. See on midagi, mida me kõige rohkem armastame. Ja mina armastan kirjutamist. Ja ma armastaks kõige rohkem maailmas seda, kui ka sina saaksid juba hiljemalt aasta pärast vaadata möödunud aastale tagasi ja muiates öelda: “Ehh … see töötaski. Ma tegin selle ära …”

Kui sind huvitab täpsemalt, kuidas uskuda meie maailma toimemehhanismidesse ja kuidas olla hirmudest üle ning kuidas lihtsalt asjad ära teha, vaata siia: EduTeadvus

Missugused on sinu mänguasjad?

Postitas | Sildid Sisemine areng | Kuupäev 05.07.2010

Sinu eralennuk!Reisimine on vahva. Sel aastal on mul eriti vedanud, sest ma olen käinud juba kahes väga eksootilises paigas - Sri Lankal ja Sitsiilias. Muidugi ei saa neid kahte kohta omavahel kuidagi võrrelda, sest need on lihtsalt nii erinevad. Ja sama erinevad olid ka minu eesmärgid, kui ma neid reise planeerisin. Nüüd on need aga mõlemad tehtud ja tuleb öelda, et hea on olla kodus. Eriti, kui ka meie kohalik suvi näitab tõelist ekvatoriaalset kuumust ja kõik inimesed naeratavad palju rohkem kui tavaliselt. Aga võib-olla see ei olegi päikesest, võib-olla on see lihtsalt sellest, et inimesed on tegelikult kõik meie ümber positiivsed ja heasoovlikud. Jah, ma usun siiralt viimasesse.

Ma õppisin mõlemalt reisilt väga väga palju. No jah, muidugi õpime me iga päev midagi uut - vastupidisel juhul oleks ju elu mõttetu -, aga kui meil on võimalus eemalduda igapäevasest ning keskenduda iseendale ja oma sisemaailma jälgimisele, võime me teha suured avastused. Siinsamas iseenda sees.

Sri Lanka oli imeline. Selle kohta kirjutasin ma artikli siin. Aga Sitsiilia on fantastiline. Ja sellest kirjutan ma nüüd.

Kahjuks ei oska ma Sitsiilia kohta kirjutada midagi põhjapanevat - see on üks paljudest Euroopa riikidest, kus isegi teenindusasutustes ei räägita inglise keelt, kus teenindus on palju halvem kui Eestis ning kus päikest on keskpäeval rohkem kui ükski inimene taluda suudaks. Just seepärast on isegi rannad Vahemere ääres keskpäeval kohalikest inimestest tühjad ning ainult “hullumeelsed” ja hullumeelselt ärapõlenud selgadega turistid võtavad viimast enne, kui hilisõhtuse lennuga jälle kodumaale naasevad.

Jah, ma ei oska Sitsiilia kohta väga palju öelda. Aga kuna reis sinna kuumale maale oli paljuski seotud paikse ajaveetmisega 8 magamistoaga villas, oli mul imeliselt palju aega tegelda mitte midagi tegemisega ning lihtsalt elu üle järele mõtlemisega. Ja vot see oli tõeline kvaliteetaeg.

Mänguasjad meie elus
Meile meeldivad mänguasjad. Oleks ilmne liialdus väita, et me kaotame huvi mänguasjade vastu peale seda, kui me oleme täiskasvanuks saanud. Vastupidi - alles siis meie piinad algavad. Me unistame kogu aeg uutest mänguasjadest oma ellu, kuna me usume, et nende mänguasjade kaudu saavutame me tunde, et me oleme õnnelikud. Missugused need mänguasjad siis on? Muidugi on need täiesti individuaalsed. Kuid kõige levinumad neist on riided, autod, ehted, parfüümid, reisid, sisustus jms. Ehk siis kõik need asjad, mida me ostame üldjuhul mitte vajadusest, vaid emotsioonidest lähtuvalt. Kui me suudaksime iga uue “mänguasja” soetamise hetkel olla teadlikud ning küsida endalt, kas me ikka tõesti vajame seda, ja kas me hetkel lihtsalt ei allu oma “ihale”, jääksid paljud mänguasjad ostmata. Mis oleks tulemus? Ega palju tegelikult ei muutuks - meile jääks võib-olla rohkem raha alles ja me ei kuhjaks ennast nii paljude asjadega. Seega ei ole asjade ostmine ning neid mänguasjadena omamine midagi väga pöörast ja valet - me oleme kõik ju inimesed. Mina näiteks ostan kokku budakujusid. Kui keegi küsiks minult, miks mul nii palju neid vaja on, ei oska ma vastata. Aga mulle lihtsalt meeldib neid oma “altari” peale lisada, ning lisaks veel ka igale poole mujale, kuhu need “sobivad”.

Pikk jutt lühidalt kokku võtta - meile meeldivad mänguasjad. Ja need mänguasjad on valdavalt kõiksugu asjad meie välises maailmas. Kuid viimasel ajal, ja eriti hakkasin ma seda praktiseerima Sitsiilias basseinis või Vahemeres naudeldes, olen ma teadlikult püüdnud leida endale uue mänguasja - minu iseenda.

Mina kui mänguasi
Kui sa peatud hetke ja mõtled iseenda peale, saad sa aru, missugune ime sa oled. Jah, sõna otseses mõttes tõeline ime. Kujutad sa ette, et enne oma sündi, näiteks 10 kuud enne oma sündi, ei olnud sinust justkui mitte midagi olemas. Aga nüüd oled sa olemas.

Või vaata oma last, või oma tuttava last. Ta on inimene. Tal on eneseteadvus, tal on soovid, ihad, vajadused, hirmud, emotsioonid, mõtted ja kõik muu, mis teeb temast inimese. Aga veel mõned aastad tagasi ei olnud teda olemas. Kust ta siis niimoodi ilmus? Kas see pole mitte kõige suurem ime maailmas?

Ja sellest varasest lapsepõlvest on ka hea alustada, kui me soovime saada iseenda kõige kallimaks mänguasjaks - et mõista, kuidasmoodi ma ikkagi täpselt funktsioneerin?

Võib-olla tundub see liiga lihtne ja kummaline, aga mõtle nende küsimuste peale:
1. Miks sa reageerid, kui keegi sind solvab?
2. Miks sa mõtled?
3. Mida sa valdavalt mõtled?
4. Miks sa ei saa oma mõtlemist kontrollida - soovi korral välja lülitada?
5. Miks sul on hirmud?

Need on vaid 5 kõige esimest küsimust, mis mul pähe kerkisid, kui ma mõtlesin inimese kui instrumendi peale. Jah, just instrumendi, sest nii peent mehhanismi ja nii täpset instrumenti kui inimene, ei ole suuteline isegi Apple välja töötama. Miks just Apple? Sest palju on artikleid sellel teemal, kuidas Apple on geniaalne firma, osates tarbijates tekitada tunde, et nad ei saa ilma nende mänguasjadeta - iPhone, MacBook, iPad, iPod jt - hakkama. Saladuskatte all ütlen, et olen isegi seda kogenud, kuna mul on nii iPhone, MacBook kui ka iPod. Hmm … ilusad ja mugavad mänguasjad.

Jah, Sina kui mänguasi oled tõeline ime. Ja kui sa otsustad, et sa asendad samm sammult kõik need mänguasjad, mida sa ihaldad, iseenda kui mänguasjaga, oled sa astunud suure sammu vabaduse poole. Sest sellisel juhul tabad sa kaks kärbest ühe hoobiga:

1. Sul jääb palju raha alles, sest sa ei osta asju puhtalt emotsioonist lähtuvalt
2. Sa õpid iseennast tundma, mis tõstab sinu elukvaliteeti kordades
3. Sa vabaned kannatusest, sest valdav enamus meie hädadest ja kannatustest tulenevad sellest, et me ihaldame endale midagi, mida meil ei ole.

Nagu sa näed, tuli välja hoopis 3 kärbest. Seda parem.

Kuidas olla iseenda mänguasi?
Kõige lihtsam on alustada eelpool oleva 5 küsimusega. Sageli, kui me hakkame tegelema enesearenguga, otsime me sügavaid tõdesid raamatutest ning mõttevälgatusi kehavälistelt rännakutelt. Kuid me ju unustame sellisel juhul midagi väga olulist - meie reaalsus on see, mida me hetkel näeme, kuuleme, katsume, haistame ja tunneme. Miks mitte elada siis selles reaalsuses ja leida tee vabaduse ning rahu poole siin maailmas? Ning seda väga lihtsal viisil - õppides tundma iseennast.

Miks sa reageerid, kui keegi sind solvab? Mõtle selle peale. Või miks sa mõtled? Ära mõtle. Proovi mitte mõelda järgmised 5 minutit. Kas see õnnestub sul?

Nagu sa näed, ei ole see justkui võimalik. No aga siis oled sa ju oma mõtlemise vang. Ja mõned räägivad vabast tahtest meie elus. Ei, see pole vaba tahe. See on hoopis tingitud millestki, mida me ei suuda isegi kontrollida.

Ning muide kõik need mänguasjad, mida me tavaliselt oma ellu soovime - vaata näiteks kriitilise pilguga üle oma eesmärkide nimekiri - , on samuti tingitud sellest, et me ei oska kontrollida oma mõtlemist, oma ihasid ja soove. Need on täiesti automaatsed.

Sellise mõtisklemise kaudu märkame me lihtsalt, kui käest ära me iseendalt oleme. Me oleme justkui mingi ülipeen aparaat, mida kasutaja ei oska kasutada. Ja kuna ta ei oska seda kasutada, saab ta kogu aeg valesid nuppe vajutades haiget. Nii öelda “vastu näppe”. Kuid süüdi ei ole siin aparaat, vaid kasutaja, kes ei ole seda “mänguasja” endale selgeks teinud, et osata sellega piisavalt hästi mängida. Ta teab küll, et see aparaat on väga võimekas ja suutlik, kuid ta on ära kaotanud selle aparaadi kasutusjuhendi. Ja nüüd peab ta hakkama ise nuputama, kuidas aparaat töötab. Ta teab, et mänguasja õigesti kasutades tagaks see talle väga rõõmsameelse, rahumeelse ja küllusliku elu, aga võta näpust … iga kord, kui ta mänguasjaga mängib, saab ta hoopis vastu näppe.

Ole iseenda mänguasi. Kõige kallim ja väärtuslikum mänguasi. Ära unusta kunagi, et sinus on “mehhaanika”, mis ületab kõikide arvutite suutlikkuse terves maailmas. Sa lihtsalt ei tea, kuidasmoodi see mänguasi enda jaoks tööle saada. Ja seepärast käitub see sageli sinu jaoks arusaamatul viisil. Aga sa võid sellele lõpu teha. Võta üks nupp korraga. Näiteks emotsioonide nupp, ja püüa mõista, miks sa midagi tunned ja millal sa seda tunned. Ole teadlik oma emotsioonidest, ja püüa nendega sõber olla.

Ära püüa ennast kui mänguasja selgeks õppida ühe päevaga. See ei ole võimalik. See mänguasi on liiga “rikkis” ning liiga valesti seadistatud selleks. Võta alati üks nupp korraga, ja tee see nupp endale korralikult selgeks. Siis liigu edasi. Ning ühel päeval märkad sa naeratusega, kuidas sinust on saanud täiuslik mänguasi sinule endale. Sa oled teada saanud, et sa oled olemas. Päriselt.

Kui sind huvitab, mida on teadlased avastanud meie kui mänguasja kohta, ja selle kohta, kuidas seda mänguasja kasutada tähendusliku elu loomiseks, vaata lähemalt siit: EduTeadvuse loomine

Kui kevad kutsub peatuma

Postitas | Sildid Sisemine areng | Kuupäev 22.03.2010

VaikusMõnikord aetakse omavahel segi kaks mõistet - laisklemine ning vaikne olemine.

Me oleme harjunud elama materialistlikus maailmas, kus kõik muu peale püüdluse ja pingutuse materiaalse paremuse poole samastatakse koheselt laisklemisega. Meile ju räägitakse juba lapsest peale, et mida sa laiskled, ja ära istu niisama, parem tee midagi kasulikku. Lisaks nendele kahele on lapsevanematel veel varuks umbes sadakond väljendit, millega lapsele märku anda, et juhul, kui see niisama aknast välja vaatab, tegeleb ta logelemisega.

Aga mina isiklikult tegelen logelemisega viimasel ajal rohkem kui kunagi varem. Ning ma isegi ei nimeta seda logelemiseks, vaid teadlikuks aja kasutamiseks maailma vaatlemiseks. Olgu selleks siis autoroolis ummikus, kohvikus sõbra ootamine või lihtsalt kodus tugitoolis istudes, ma võtan aja, peatan mõttejoru ning vaatlen, mis minu elus praegu aset leiab. Ja seda praegut tuleks defineerida väga täpselt antud kontekstis, sest ma mitte ei “kola” sel ajal oma peas, vaid kasutan igat oma keharakku, et tunnetada seda, mis toimub minu elus just praegu. Ma kuulan, missugused on helid minu ümber, ma hingan sisse erinevaid aroome minu ümber ning vaatan tähelepanelikult, mis minu ümber toimub. Teisiti öelduna ma laisklen täie keskendumisega.

Kuidas laiselda täie keskendumisega?
Täie keskendumisega laisklemine on täiesti oskus omaette. Kuigi see tundub esmapilgul väga lihtne, sest justkui kõik teeksid seda kogu aeg, ei ole see niisama istumine. Sest niisama istudes kasutame me üldjuhul kas siis oma kujutlusvõimet ja jalutame “tulevikus”, või kasutame oma mälu ning jalutame “minevikus”. Aga kes jalutab “olevikus”, tekib küsimus? Mitte keegi, sest sa ei tea isegi sel ajal, et see eksisteerib.

Kõige ilusam aeg teadlikuks laisklemiseks Eestis on kevad. See on tõeliselt ilus aeg ning see on väärt kohe võtta aega laisklemiseks. Millal siis?

1. Peatu korraks kohe hommikul
Kohe peale seda, kui kell on helisenud ja sa oled suutnud juba istukile tõusta, või isegi end püsti ajada, mine akna juurde ja vaata sealt välja. Ükskõik, mis sealt sulle paistab, VAATA seda. Vaata kohe lähedalt. Jälgi objektide liikumist, kuula helisid, mis kostavad ning pane tähele asjade kontuure. Püüa ühelegi asjale mitte anda hinnangut. Veel parem, kui sa suudaksid isegi sildistamise ära jätta. Lihtsalt vaata oma maailma just sellisena nagu see on. Ära võitle sellele vastu, mis ON, vaid luba oma elul olla nii nagu see on ja mine sellega kaasa, kuhu see sind kutsub.

2. Peatu kohe, kui sa tunned, et asjad lähevad käest
Isegi, kui sa laiskled teadlikult 5 minutit hommikul, võid sa 10 minutit hiljem olla sukeldunud igapäevatoimetustesse nii sügavale, et hommikused laisklushetked on oma mõju ammu kaotanud. Seetõttu on hea seda korrata päeva jooksul. Eriti aga nendel hetkedel, kui sa tunned, et asjad hakkavad üle pea kasvama. Need hetked on sinu jaoks kõige olulisemad.

Kui keegi ütleb sulle midagi väga halvasti, kui sind tabab ootamatu negatiivne uudis või sa tunned, et asjad kuhjuvad üle pea, ütle endale julgesti “Stopp!”. Jäta kõik need mõtted, mured ja tegemised sinnapaika ja võta endale järgnevad 5 minutit taas vabaks, et sa saaksid laiselda. Aga tee seda teadlikult ning keskendunult. Sa üllatud isegi, kuidas teadlikud 5 minutit sinu meeleolule mõjuvad.

3. Peatu isegi siis, kui asjad ei lähe käest
Kui asjad lähevad käest, vajad sa kindlasti laisklust, et taas end korda seada. Ära iialgi ütle, et asjad taas kontrolli alla saada, sest sellisel juhul oled sa juba vastuolus elu suurima reegliga - mine vooluga kaasa. Ütle endale lihtsalt, et sa võtad endale 5 minutit, et mõista uuesti, kes sa oled. Veel parem, et mõista, kes sa ei ole. Sest nendel kõige ärevamatel hetkedel samastame me end automaatselt emotsioonide, hirmude ning kõikvõimalike negatiivsete stsenaariumitega, mida meie mentaalsus suudab välja töötada.

Aga mine veelgi sammuke edasi ja laiskle päeva jooksul paar-kolm korda isegi siis, kui asjad ei lähegi käest. Sellesse olukorda jõuad sa paratamatult, sest see juhtub kohe, kui sa lõpetad enda samastamise sellega, mis sa ei ole. Võta rahulikult iga tunni või paari tagant aeg maha ja laiskle. Ära surfa sel ajal internetis ja ära mine ka kohvilauda jutustama, vaid ela oma elu need minutid iga oma ihurakuga. Jälgi vorme enda ümber - inimesed, asjad, helid, lõhnad jpm. Vaata, mis sinu elus toimub. Vaata, millest sa mõtled, mida sa tunned ja kuidas sa ennast jälgid. Ole sõltumatu, ära anna hinnanguid, vaid lihtsalt eemaldu kõigest ning vaata oma maailma just sellisena nagu on. Laiskle nii, nagu sinu elus ei olekski mitte ühtegi muret, mille pärast pead vaevata. Sest tegelikult ei olegi. Kõik sinu mured on sinu peas.

Ole vapper!
Kaido

Minu Õpetaja õpetused

Postitas | Sildid Sisemine areng | Kuupäev 13.02.2010

Minu Õpetaja õpetusedAasta alguses tegin oma asjades puhastustööd ning leidsin ühe väga põneva asja - nimelt umbes 3 aastat tagasi Õpetaja juures konspekteeritud materjalid. Ja siis meenus mulle kõik …

Alati, kui ma Õpetajal külas käisin, tajus ta mingil kummalisel viisil, millest ma soovisin just sel päeval rääkida. Kuna sel perioodil oli minu jaoks ALATI kõige põletavamaks teemaks, kuidas oma kaubandusfirmat käima saada (oli ju umbes aasta varem minu esimene ettevõte pankrotti läinud), siis paljud meie jutuajamised keerlesid maailma ülesehituse ümber ning inimese rollist selles. Ja 3 aastat tagasi ei teadnud ma ju ka eriti palju midagi sellest, et inimestel on võimalus oma mõtlemise kaudu maailmale mõju avaldada. Ma olin usutavasti selleks ajaks küll läbi lugenud raamatu “Mina olen muinasjutuliselt rikas”, kuid see tundus liialt ameerikalik ja liiga ilus.

Õpetaja rääkis sellest kõiges aga palju lihtsamalt ja praktilisest aspektist lähtuvalt. Ta küll ei õpetanud mulle kvantfüüsikat ja neuroteaduseid, kuhu ma nüüdseks oma uuringutega olen jõudnud, vaid rääkis sisemisest rahust ning harmoonilisest koostööst Universumiga. Ta ise oli üles kasvanud Dagestanis, kus tema ema oli teda juba lapsest saadik õpetanud elama looduse seaduste järgi ning usaldama Universumit. Mainimata muidugi seda, et ema oli tema juures juba väga varases nooruses täheldanud imelikud võimed asju ette näha ning teiste inimeste tervisehädasid tuvastada.

Head ideed raamatuks
Esialgu ma lihtsalt lugesin neid konspekte ääretu huviga. See oli nii põnev kõrvutada kõiki neid teadmisi, mida ma olen saanud nendest paljudest raamatutest, teadmistega, mida Õpetaja oli omandanud läbi meditatsiooni ning sisekaemuse. Eriti hämmastav oli see, et väga paljus osas need õpetused kattuvad. Erinevad allikad räägivad küll kõigest sellest erineva nurga alt, aga sõnum jääb samaks: “Jah, inimestel on võim oma elu üle!“.

Ühel hetkel hakkasin ma neid konspekte arvutisse kirjutama, et need oleksid paremini ning mugavamalt loetavad. Ja siis tekkis mul idee … “Võib-olla on neid õpetusi huvitav lugeda ka teistel inimestel?”, tekkis mul küsimus, “vaevalt, et Õpetaja eesmärk oli kõike seda vaid minuga jagada. Arvestades tema suhtumist maailma ning tema armastavat lähenemist kõikidesse inimestesse, oleks tal kindlasti hea meel, kui see info jõuaks võimalikult paljude inimesteni”, mõtlesin ma edasi.

Ja nii sündiski minu esimene raamat “Minu Õpetaja õpetused“. See on lihtne raamat meie elust ning meie võimalusest võtta oma elus juhtroll. See ei ole ameerikalikult ülevoolav “õpetus”, kuidas saada õnnelikuks, vaid praktiline käsiraamat, kuidas muuta oma mõtlemist, kuidas tulla toime emotsioonidega ning probleemidega oma elus. See on hea lugemine, see on kindel. Sest Õpetaja on tõeliselt tark naine.

Raamatu leiad siit: e-raamat Minu Õpetaja õpetused

Tutvu raamatu sisukorra ja sissejuhatusega: Sissejuhatus

Üritused, millest ma ei tohi puududa

Postitas | Sildid Tehnikad | Kuupäev 07.01.2010

EmotsioonidKuigi ma olen enda uurimisega tegelenud juba 4 aastat, ei ole ma suurem asi üritustest osavõtja. Mulle meeldib pigem lugeda raamatuid, kuulata audioprogramme ning siis kõike enda sees sünteesida ja siis praktikasse rakendada. Ja juba mõne kuuga on näha, kas raamtud rääkisid õiget asja või mitte. Vähemalt minu jaoks.

Kui hetkel meenutada, siis olen viimase 3 aasta jooksul käinud ühel loengul Rahvusraamatukogus, kus oli kohal keegi Tiibetist, aasta alguses käisin mõnel korral Lektooriumis filme vaatamas ja siis olen käinud ka indiaanilaagris ja mõnel joogaseminaril. Samas vaadates kasvõi näiteks Vikerkaaresilla sündmuste kalendrit, läheb silme ees ikka täitsa mustaks.

Küsimus “Mida võtta ja mida jätta?” on kindlasti paljudel peas, kes seda listi jälgivad ja ütlevad endale, et võiks endaga midagi ette võtta, aga ei oska midagi valida, sest pakkumisi on nii palju. See on nagu autoostuga. Ma olen viimase aasta jooksul vähemalt kolm korda jõudnud mõtteni, et peaks auto välja vahetama, kuna praegune teeb ikka peavalu vahepeal oma ootamatute seiskumistega. Aga iga kord, kui võtan ette ja hakkan otsima, läheb silme ees kirjuks ja ma tunnen füüsiliselt, kuidas ma ei taha sellega tegelda. Ja nii see sinnapaika jääbki, istun oma vanasse Saabi ja sõidan rahulikult edasi (kuni järgmise korrani, kui ta mind muidugi tee peale jätab …)

Aga minu jaoks isiklikult on teatud valdkonnad, mis üritustest ma kindlasti soovin osa võtta. Ning minu jaoks läheb see piir seal, kus hakatakse õpetama konkreetseid tehnikaid, mida ma ISE saan kasutada. Mitte ei räägita pelgalt loenguid, vaid teoreetiline osa kombineeritakse konkreetsete tegevustega, mille igapäevaellu rakendamisel saavutame me konkreetseid tulemusi. Ning teine tingimus minu jaoks on see, et tulemused peavad olema ajas konkreetselt mõõdetavad.

Uskumused on meie Windows
Uskumused on meie alateadlik taustprogramm, mis juhivad kõiki teisi meie tegevusi.

Oled sa mõelnud kunagi, miks me kogeme oma elus just selliseid sündmusi, nagu me just kogeme? Miks mõni kogeb rikkust? Miks mõni kogeb vaesust? Miks mõni kogeb armastust, mõni aga üksindust?

Sellele on äärmiselt lihtne selgitus. Oma e-kursuses, kuhu ma olen koondanud kogu oma viimase 4a uurimistöö isikliku arengu ja teaduse kohta positiivse mõtlemise taga, on uskumustest materjali lehekülgede viisi. Sest see on tõepoolest, millest kõik alguse saab.

Mis on uskumus?

See on meie alateadlik meeleseisund, mille me oleme aastate jooksul omaks võtnud. Ja kogu meie maailmapilt tuleneb uskumustest. Mõned lihtsad faktid, kuidas uskumused mõjutavad meie elu:

* Me näeme seda, mida usume
Teadlased ütlevad, et me näeme tegelikku maailma ainult 49% ulatuses. Ülejäänud 51% pakub aju välja vastavalt sellele, mida me hoiame oma alateadvuses - ehk millised on meie uskumused. Kui sa oled üksik ja sa usud sisimas, et sa ei väärigi armastust, siis sinu aju “arvab”, et see on sinu soov ja ta elminieerib sinu jaoks sinu nägemisulatusest kõik, mis ei haaku sellega. Sa lihtsalt ei leia sõna otseses mõttes üles võimalusi, mis on olemas, et sa kogeksid armastust

* Retikulaarne Aktiveerimisssüsteem (RAS)
See on otseselt seotud eelmise punktiga, aga veelgi laiemas ulatuses. RAS selekteerib välja 2000 bitti infot igal sekundil 400 miljardist ja otsustab, missugune 2000 on sinu jaoks oluline. Mille põhjal langetab ta otsuse? Jah, uskumuste baasil. RAS leiab, et sinu jaoks on oluline see, millesse sa usud. Ja kui sa oled harjunud uskuma, et sa oled palgatöötaja ja teenid 7000 krooni kuus, siis igasugused ideed, võimalused ning inimesed, kes võiksid sind aidata saada ettevõtjaks ja jõukaks, elimineeritakse sinu tajuulatusest ja sa ei saa sellest lihtsalt teadlikuks

Kui sind see kõik lähemalt huvitab, kaalu võimalust liituda e-kursusega. Ma luban, et sa ei kahetse.

Seega on uskumused need, mis määravad meie tulemused. 100% kinnitan seda. Sest kuni ma ise uskusin, et minu eelmine ettevõte pankrotistus ja võib-olla mulle ei ole määratudki edukat ettevõtet juhtida, olin ma pidevalt raskustes. Aga läbi konkreetsete tehnikate, milleni ma aastatega jõudsin, sain ma paljudest vabaks. Kuid pikk tee on veel minna …

Juba mõnda aega olen ma jälginud sellist metoodikat nagu PSYCH-K, mis on spetsiaalselt välja töötatud uskumustest vabanemiseks. Ja need lood, mida räägivad kasutajad, on täiesti uskumatud. See metoodika sisaldab isegi tehnikaid, mille kaudu lapsed saavad oma vanemate kaudu vabaneda uskumustest. Ja kuna mul endal kasvab kodus kaks poissi, kellele ma soovin ilusat tulevikku, siis jälgin ma igapäevaselt, mida ma ütlen ja teen talle. Sest kuni 6 eluaastani läheb kogu informatsion lapsel otse tema alateadvusesse.

Ma olen tegelikult juba pikalt planeerinud minna ka PSYCH-K koolitusele, kuna just see on metoodika, mis annab mulle terve komplekti konkreetseid tehnikaid, mida kasutada efektiivselt oma uskumustest vabanemiseks. Kui otsida kasvõi Google’is natukene ringi, siis me näeme, kui palju isikliku arengu treenerid räägivad uskumustest ja nendest vabanemisest. Aga nendest vabanemine ei ole niisama lihtne. Ma olen seda proovinud aastaid. Ikka jääb mõni hääleke kuhugi taustale, mis elimineerib enamiku meie positiivsete mõtete ja afirmatsioonide mõjust.

Aga eile avastasin ma, et veebruari alguses on tulemas PSYCH-K koolitus, mille viib läbi otse selle meetodi looja juures õppinud norralane Iris Nordstrand Giske.  Leidsin sellise veebi nagu PSYCH-K kursus. Ja ma pikalt ei mõelnud. Kuna mul on üks teine üritus Tartus 6.veebruaril, siis otsustasin osaleda Tartu tsüklis, mis toimub 3-4.veeburar 2010.

Ma ei tea, kas on huvilisi veel, aga põnev oleks igal juhul koos Saladuseblogi inimestega, kes otsustavad ka oseleda, hiljem muljeid vahetada. Kindlasti tekib hiljem küsimusi ja mõtteid, mida omavahel jagada ja niimoodi ka üksteisele toeks olla. Eesmärk on meil ju kõikidel üks - et just sinu elu paremaks muutuks.

Emotsioonide valdamine
Kui uskumused on sügaval meie alateadvuses, ja seetõttu raskesti tuvastatavad, siis emotsioonid ja mõtted on oluliselt lihtsamalt tuvastavad nähtused, kuid nendega hakkama saamine ei ole üldse lihtsam kui uskumustest vabanemine.

Minu hinnangul on see põnev, sest uskumustest ei saa me ju niisama lihtsasti aimu. Meil on mingi maailmapilt, millega me oleme samastunud, ja et sellest üldse aimu saada, on vaja teadlikkust. See on esimene etapp. Teine etapp on kasutada vaprust ning vastavaid tehnikaid kasutades nendest vabaneda. Siiski on uskumuste eripära see, et nad on mustad täpid pimedas ruumis oleval seinal. Me teame, et need on olemas, aga me ei tea, missugused need täpselt on.

Emotsioonidega on aga selle kohapealt justkui lihtsam. Isegi, kui me oleme harjunud emotsioonidega samastuma - neid läbi elama -, ei suuda me nendest sõltumatud siiski olla. Uskumuste puhul me ei tea, et need olemas on (me teame, aga ei suuda neid tuvastada), ja seetõttu, ei suuda me nendest nii lihtsalt vabaneda. Kuid emotsioonide puhul me ju teame väga hästi, et need olemas on - me solvume, vihastame, kardame - , kuid ikkagi ei suuda neid kontrollida. Seega tekib küsimus, kumb nüüd neist siis tugevam vastane on?

Rahumeelsem elu
Miks ma sellest räägin? Sest minu hinnangul on isiklikus arengus just kaks kõike olulisemat valdkonda emotsioonidest (ja kontseptsioonidest) vabanemine ning uskumuste muutmine.

Uskumustest ma juba eelpool rääkisin. Meie uskumused määravad piinliku täpsusega, kes me oleme ja missugust elu me elame. Kas sa seda usud või mitte, aga nii see on. Ka mina ei uskunud seda pikka aega, kui minu Õpetaja kordas mulle terve aasta vältel iga päev: “Kaido, küsimus ei ole sinu klientides ja firmas, küsimus on sinus ja selles, mida sa usud”. Kuna firma tegi kahjumit ja laenud kasvasid, siis mõtlesin, et mida see mees “metsast” (sõna otseses mõttes) ka ärist teab ja raiusin oma asja edasi. Aga aeg läks ning tarkus kasvas peas. Ja ühel hetkel hakkasin mõtlema, et ehk on tal õigus. Hakkasin ennast jälgima, mida ma mõtlen, mida ma tunnen ja mida ma kardan, ning niimoodi hakkasin tasapisi jälile jõudma, mis minu peas toimub.

Aga sellest oli alguses vähe kasu, kui ma hakkasin sellele kõigele jälile lihtsalt jõudma. Ma pidin kuidagi hakkama saama selle mentaalse voo, emotsioonide ja kõikvõimalike kontseptsioonidega, mis minu peas istusid. Aga kuidas?

Ma mäletan hästi seda 2007 kevadet (see oli minu jaoks paljuski murranguline aeg), kui ei suutnud kõikide oma murede peale mõelda. Ja siis ütles hääleke peas: “Ära mõtle siis! Lase lahti! Loobu käsust mõelda”. Ja ma proovisin. Ja see töötas. Ma olin avastanud endale esimese hädavajaliku tööriista enda sisemiste protsesside kontrollimiseks.

Sellest ajast alates olen ma oma mõtete, emotsioonide ning kontseptsioonidega tegelenud igapäevaselt. See on sõna kõige otsesemas tähenduses põhitöö, mida me endaga teen. Igal sekundil toob meie alateadvus (vastavalt meie uskumustele) üles saasta, mis mõjutab meid. Ja et sellest saastast kohe vabaneda, on vaja tehnikaid. Muidu käime me ringi ja hoiame seda saasta peas ja ikkagi midagi ei muutu.

Seega on alateadlike uskumuste muutmine otseselt seotud emotsioonide valdamisega. Igasugune ülestõusev info tekitab minu mingi emotsiooni, mille ma kannan automaatselt üle oma “vibratsiooni”, mis omakorda mõjutab koheselt kogu minu olekut ja ka tulemusi. Ma vajan tööriistu, et enne emotsiooni tekkimist sellest vabaneda.

Õnneks on sellised tehnikad olemas ning need on lihtsasti omandatavad. Ainuke tingimus on, et neid peab kasutama hakkama. Kui neid kasutama ei hakka, siis ei ole nendest ka midagi kasu.

Ja emotsioonide valdamisega ongi seotud teine üritus, kuhu ma juba jaanuaris lähen. Selle viib läbi minu hea sõber Ingvar Villido, kes on tegelenud isikliku arenguga viimased 30 aastat. “Emotsioonide valdamise kunst” on  kolmepäevane (2+1) ja see toimub joogakoolis Studio 108 (www.studio108.ee). Kuna ma ise lähen sinna kindlasti, siis kutsun julgelt sind ka osalema. See on vajalik.

Panin selle kohta üles info ka meie lehele siia: www.suurimsaladus.ee/seminarid

Kokkuvõtvalt. Eestis on kümneid ja kümneid üritusi, mille kaudu saame ennast arendada ning edasi liikuda. Me peame tegema enda valiku. Olles ise endaga tegelenud juba mõnda aega, oskan ma vähemalt enda kohta öelda, mis on oluline ja mis ei ole. Ja sa võid kindel olla, et uskumused ja emotsioonid on olulised. Me võime kogeda kehaväliseid kogemusi, näha kolmanda silmaga vaime või isegi leviteerida. Aga kuidas me saame hakkama igapäevaelus, täiesti praktiliselt ning ratsionaalselt? Me ju elame siiski füüsilises maailmas ning siin peame me tegelema kõikide oma murede ja probleemidega. Uskumused ja emotsioonid ning nende valdamine on kunst, mis avaldab otseselt mõju meie igapäevaelule. Olen seda kogenud ning ei jäta neid kahte valdkonda mingil juhul juhuse hooleks.

Ole vapper ning ehk kohtume juba nendel üritustel.
Kaido

PS. Kirjutasin zenTee blogisse väikese ülevaate oma elust viimase 5a jooksul Hansapangast blogijani. Võid ka järgi vaadata: zenTee isikliku arengu blogi

Sisemiste paradigmade integreerimine igapäevaellu

Postitas | Sildid Sisemine areng | Kuupäev 26.12.2009

ArmastusEelmises postituses (vaata siia) kirjutasin ma kolmest printsiibist, mis aitasid mind sisemise kasvamise teel väga palju. Nendeks printsiipideks olid Andmine, Andestamine ja Armastus.  Ma nimetasin need tinglikult 3A printsiibiks ja need oli põhimõtted, mida ma hakkasin enda juures kolm aastat tagasi teadlikult juurutama. Ning teadlikult just seetõttu, et ühel hetkel ma mõistsin, et spontaanselt me areneda ei saa. Me saame küll lugeda raamatuid ja mõtiskleda selle üle, kuidas saaks maailma paremaks muuta, aga kui ma soovin ka tegelikult maailma paremaks paigaks muutma hakata, pean ma alustama iseendast. Lihtne on mõelda, et ma andestan inimestele, kuna Deepak Chopra ütleb seda, või ma armastan kogu maailma tingimusteta, sest Eckhart Tolle soovitab seda teha. Aga kui lihtne on neid tegevusi igapäevaellu integreerida sel hetkel, kui keegi meid tõeliselt alt veab ning me kannatame, või kui keegi tundub meile oma käitumise ja olemisega nii vastik, et armastus on viimane, mida ma sel hetkel tema vastu tunnen?

Kuid just need on kasvukohad meile. Kui me suudame sellistel keerulistel eluhetkedel meelde tuletada ja jääda kindlaks 3A printsiibile, võime me enda üle uhked olla ja öelda, et ma olen midagigi meelde jätnud kõikidest nendest sadadest lehekülgedest, mida olen raamatute kujul endasse imanud.

Seestpool väljapoole
Kogu meie areng toimub seestpoolt väljapoole. Igasugune püüe areneda raamatute, seminaride ja koolituste baasil on aga liikumine väljastpoolt sissepoole. Kui me loeme raamatu läbi, võtame me informatsiooni vastu väljaspoolt ja püüame seda siis kuidagi omaks võtta. Aga ükskõik kui palju me ka ei ürita, on see keeruline, sest raamatust tulenev kiirgus on meie sisemise rütmi jaoks liig. Ja nii me siis kiiritame ennast hetkeks, kuid pikaajaliselt ei suuda seda kiirgust endas kanda.

Kui me aga võtame selle raamatutarkuse ning hakkame seda praktikasse rakendama, oleme me käivitanud sisemised mehhanismid, ja kuigi läbi suure valu, hakkame me nüüd liikuma seestpoolt väljapoole.

Heaks näiteks on siin toit. Kui sa oled tõeliselt näljane ja sa jõuad lauani, mis on söögist lookas, saabub sinu hinge korraks rahu. Sa tead, et sa saad kohe süüa ning sa tunned ennast hästi. “Lõpuks ometi midagi, mis mind “rahuldab”", võid sa endale öelda. Kuid niikaua, kuni sa ei võta seda leiavtükki, ei pista seda suhu ning ei lase oma organismil sellest hakata toitaineid imama, ei muutu sinu sees mitte midagi. Kujuta ette seda hetke, kui leib jõuab sinu sisse ja sinu organism saab seda kõike füüsiliselt tunda, mida teraviljaga kaasnevad toitained sulle pakuvad. Nüüd muutub sinu sees midagi. Sa ei kujuta enam mentaalsel tasandil ette, mida kõike võiks leib sulle teha, vaid sa koged seda füüsiliselt.

Sama on ka praktikatega, mille kohta me loeme raamatutest ja mis teevad meil hetkeks tuju heaks. Me tunneme end olevat vaimsed ja head maailma vastu, kuid see kõik on mentaalne protsess kuni me ei “leia” endale ühtegi reaalsest situatsiooni elus, kus me saame seda kõike praktikasse rakendada. Kui keegi ütleb sulle, et sa oled luuser ja sa ei saavuta oma elus midagi, on õige hetk “seedima” hakata ja andestada. Ning kui keegi, keda sa usaldasid, veab sind alt viisil, mis avaldab sulle finantsiliselt võib-olla mõju veel ka viie aasta pärast, on õige hetk endale teadvustada, et on aeg jälle praktikateks ja armastada teda nagu sa armastad oma last. Kõikide tema puuduste ning vigadega.

Vastuolulised protsessid
Algul toimuvad meie sees väga vastuolulised protsessid. Me ei ole ju harjunud ütlema mõttes suvalistele inimestele “Ma armastan sind, või sa oled väga ilus, või ma andestan sulle”. Me oleme harjunud mõtlema inimestest hoopiski midagi muud, nagu näiteks “Issand, kui ebaviisakas sa võid ikka minuga olla, või miks ka küll minuga niimoodi käitud, või ma vihkan sind, kui sa niimoodi teed …”.

Kui me hakkame aga teadlikult neid automaatseid mõtteid muutma, tekib meil sees sisemine konflikt. Jah, tegelikult toimub see konflikt egoga, sest see kurivaim on ja harjunud meid kõiges kontrollima. Ta arvab end teadvat, kes ta on ning selle kaudu püüab ta identifitseerida ka meid. Ja kui me hakkame oma teadlikkuse kaudu sisenema tema territooriumile ja hakkame purustama tema seniseid seisukohti, algab meie sees sõda. Võid seda testida kohe täna, kui sa sisened esimesse poodi sisseoste tegema. Vali endale kassapidajaks või teenindajaks inimene, kes on näha, et ta on halvas tujus ning ta ei kõhkle seda ka klientide peale välja valamast. Osta temalt ning sel hetkel, kui ta sind solvab oma käitumise ja suhtumisega, ütle talle mõttes “Ma armastan sind”. Ja siis jälgi, mis tunded sind valdavad. Sel hetkel sa mõistad, mida ma mõtlen sisemiste vastuolude all.

Muuda ise oma kiirgust
Oma sisemiste paradigmade muutmine ning nende ellu integreerimine on esimene tõsine töö enda kallal. Sageli räägitakse vaimsete praktikate kontekstis meditatsioonidest, valgusega töötamisest ning aurade transformeerimisest. Kuid selleks on veelgi lihtsam tee olemas … lihtne töö iseendaga. Igasugused kogemused, mida me saame seminaridel, koolitustel ja ravitsejate juures, on välised stiimulid, mis korraks “kõditavad” meie hinge ja me unustame selle taas. Isegi, kui sel ravitsejal on hea kiirgus ning kahtlemata mõjutab tema juures käimine meie energeetikat, ei suuda me ka parima tahtmise juures säilitada tema juures saadud seisundit. Ainuke võimalus kasvada on ise endaga tööd teha seestpoolt väljapoole kuni meie isiklik kiirgus on nii kõrge. Ja sel hetkel tajuvad hoopis sind ümbritsevad inimesed, et sinu juures on midagi teistmoodi, sa oled hea ning rahulik seestpoolt, mitte ei püüa enast sundida heaks ja rahulikuks olema. Sest see on nüüd sinu loomulik olek.

Seda suudavad kõik inimesed. Ainukesed, kes seda ei suuda, on need, kes ei ole lihtsalt veel viitsinud öelda teda vihkavale teenindajale “Ma armastan sind”. Aga sina ei ole kindlasti üks nendest. Sina muudad ennast juba täna ja teed sisemiselt rõõmsaks juba järgmise vihase teenindaja, keda sa kohtad …

Ole vapper!
Kaido

Jooga ja meditatsioon

Postitas | Sildid Meditatsioon | Kuupäev 26.11.2009

Esmaspäeval toimus Tallinnas jooga ning meditatsiooni infoõhtu, mida külastas üle 80 inimese. Anne-Ly Naukas räägis väga lihtsasti mõistetavalt ning praktilisest aspektist lähtuvalt, mis on tegelikult jooga ning meditatsioon. Selgus, et jooga ei olegi pelgalt füüsiliste harjutuste seeria oma keha vormis hoidmiseks. See on terve teekond meie sisemise minani.

Ja meditatsioon …

Meditatsioon ei ole lihtsalt istumine ning möödunud või algava päeva üle mõtisklemine. See on protsess, mille käigus me lihvime oma teadlikkust, mille kaudu me saavutame kõrgema elukvaliteedi ning omandame lihtsad, kuid efektiivsed vahendid oma igapäevaelu juhtimiseks.

Mis on jooga?

Mis on meditatsioon?

Infoõhtu: Meditatsioon ja hatha jooga

Postitas | Sildid Meditatsioon | Kuupäev 06.11.2009

AnnapurnaKuna sain Annapurna külalispostitusele (vaata siit) väga palju positiivset tagasisidet, siis nüüdseks on aeg paigas meditatsiooni ning hatha jooga infoõhtuks. Seega kõik, kes soovivad teada saada praktilisest aspektist lähtuvalt, mis asi on tegelikult meditatsioon ning kuidas seda praktiseerida, et sellest maksimaalset kasu saada, ning milleks on hea jooga, siis oled oodatud Meditatsiooni ja Jooga Infoõhtule. Alljärgnev on info Annapurnalt selle kohta, mis täpselt aset leidma hakkab.

Kas meditatsioon või siis juba jooga?!
Jooga on terviksüsteem. Igal süsteemiosal on oma konkreetne eesmärk. Mõned näited: hatha jooga eesmärk on füüsilise keha mõjutamine, mantra jooga mõjutab peenkeha, karma jooga kaudu saadakse teada ja vabanetakse alateadlikest ilmingutest, kundalini jooga eesmärk on vallandada algenergia.

Joogalikus terminoloogias nimetatakse meditatsiooni – dhyan. Meditatsioon on joogast lahutamatu osa. Ta läbib punase joonena kõiki tegevusi. Ka igapäevases elus…

Ainult dhyan kaudu on võimalik muuta oma elu, sh mentaalsuse vaigistamine, emotsioonidega mittesamastumine, stressist vabanemine jne. Dhyan kasutamine arendab eristamisvõimet, teadlikkust, süübimisvõimet, keskendumisvõimet, taiplikkust jne.

Infoõhtul räägime sellest, mis on dhyan.
Infoõhtu on sissejuhatuseks kord nädalas toimuvale kursusele, mille käigus saad alusteadmised ja praktilised kogemused iseseisvaks dhyan praktiseerimiseks.

Infoõhtu on TASUTA.

Infoõhtu toimub 23.11.2009a kl 20.00-21.30

Toimumiskoht on Toompuiestee 4, Tallinn

(Toomsaal ehk Tõnismäe hambakliiniku taga hoovis on sissepääs (valge uks nurgas…), hambakliiniku ees seistes tule ümber vasakpoolse maja otsa maja taha hoovi, kus on jalgvärav ja sissesõidu ees tõkkepuu. Autod saab parkida kas Kaarli kiriku parklasse või endiste tenniseväljakute parklasse või  Wismari tänava otsa (hambakliinikust otse üle tee), seal on parkla alates 19.00 tasuta)

NB! Püüa mitte hilineda, sest välisukse panen kl 20.00 lukku! igaks juhuks võta käepärast minu tel nr 5666 9455

Anna oma osavõtust kindlasti teada: kaido@sisekosmos.ee

Infoõhtu viib läbi joogaõpetaja Anne-Ly Naukas

Vaprate soovidega,
Kaido

Räägime sellest, mis on jooga

Postitas | Sildid Meditatsioon | Kuupäev 30.10.2009

Mis on jooga?Pakkumaks lugejatele üha kasvavat väärtust, palusin oma heal sõbral ning jooja- ja meditatsiooniõpetajal Anne-Ly Naukasel kirjutada blogisse külalisartikkel. Kuna ma ise olen joogaga kokku puutunud ainult omal käel seda igapäevaselt praktiseerides ning ka meditatsioone olen teinud 4a tunnetuse järgi, tekkis mul ühel hetkel aina kasvav huvi, mis asi jooga ning meditatsioon siis tegelikult on. Ning lugedes lägi Anne-Ly artikli, taipasin ma, et mul on endaga veel palju tööd teha.

Siin on siis see lugu Anne-Ly’lt.

Umbes 15 aastat tagasi läksin oma esimesse joogatundi – tahtsin kuuluda nende “teistsuguste” inimeste hulka, kes “joogaga tegelevad”. See tundus olevat midagi erilist, salapärast, müstilist. Joogatunnist mäletan seda, et tegime mingeid asendeid, juhendaja eriti midagi ei selgitanud – ühesõnaga, ma ei saanud “mitte muhvigi aru” mis point asjal on… Rohkem ma joogasse ei läinud.

Umbes kolm aastat hiljem läksin, usaldusväärse isiku soovitusel, “joogahõngulisele” kursusele, mida viis läbi Ingvar Villido. Ta rääkis ja selgitas asju, mis toimuvad iga inimesega – kuulasin suu ammuli… Ingvar rääkis asjadest nii nagu nad on, kõik oli loogiline! Ja kummaline oli see, et ma justkui teadsingi kõike seda juba varem, kuid ma poleks iialgi osanud seda kellelegi niimoodi lahti seletada!

Ja tänu sellele kirjeldusele tuli lisaks palju taipamisi, mõistmisi, miks mõned asjad on olnud nii või naa ning miks ma käitun või suhtun üht või teistviisi.

Joogalik eluviis on midagi sama loomulikku nagu Sinu jaoks on praegu Sinu igapäevane elu, Sinu füüsilise keha protsessid, Sinu emotsioonid, Sinu mõtted ja rahutu mõistus, soovid ja tahtmised…

Võid ju öelda: “Ah, mis jooga. Elan nagu elan!” või, et Sind ei huvita jooga vaid oma elu muutmine… aga loe siit siis, palun edasi!

Näiteks kui Sa otsustad mediteerida – nii Sa nimetad ju seda tegevust, mida kümnest inimesest ca kaheksa kirjeldavad ja teevad täiesti erinevalt… Mõni arendab sel ajal mõttetegevust, teine püüab kogeda vaikust, kolmas püüdleb valguse kogemust jne, jne.

Igatahes, kuidas Sa ka ei pinguta, ei suuda Sa püsida “mediteerimises” nii kaua kui Sa tegelikult tahaksid. Kas on nii?  …

Mis siis segab? Mõtted, meenutused? “Jah.” Esile kerkivad tunded, emotsioonid – nt rahulolematus, rahutus…? “Jah!” Füüsilise keha probleemid – ei suuda istuda pikalt ühes asendis? “Jah, selg väsib ja hakkab valutama, jalad surevad…” Ja need kolm muutuvust vahelduvad – üks tuleb, teine läheb ning vahepeal on ka lühikesi kogemusi sellest, mida Sa tegelikult teha plaanisid? “Jaah, umbes nii…”

No aga millega siis “tegeleb jooga”? Ei-ei, see ei ole mingi keha venitamine imelikes ja keerukates asendites, millest suurem osa ei ole tavalise inimese jaoks sooritatavad. Asanad on vaid üks osa joogast, aga sellest pisut hiljem…

Joogaliin, mida ma kasutan ja mille põhjal siit jätkan, on Kriya jooga – ca 2000 aastat vana traditsioon, mille Õpetus algab teadvelolekust, milles ei samastuta muutuvustega – emotsioonidega, mõtete-meenutustega, füüsilise kehaga. Kriya Jooga on süsteem, mis aitab Sul vabaneda sellest, mis SINA ei ole. SELLEST, MIS SINA EI OLE.

Kui sa oled väga vihane, kas Sa siis koged iseennast ja viha (energiat) eraldiolevatena? Või tunned ja ka ütled, et “ma olen vihane!”, “ma olen kurb….”, “ma olen nii väsinud”, jm sarnased olukorrad, sest emotsioone on meil kokku ca 300.

Kas Sina oled siis emotsioon? Aga kas Sa oled Sinu füüsiline keha? Või mõni kehaosa? Ei? Aga kas äkki mõte?! – “Ka nagu ei ole…?”

KES SINA SIIS OLED, kui SA ei ole need muutuvused?!

Sellega tegelebki Kriya jooga… ja annab Sulle vahendid (tehnikad), et Sa võiksid nende muutuvuste alt “koorida välja” ISEENDA. Ja jääda selleks…

Meditatsioon

Meditatsioon on üks osa kolmeosalisest protsessist. Kõigepealt on vaja objekti, millel mediteerida ning siis sellele keskenduda – niisiis esimene osa on kontsentratsioon. Sa pead suutma objekti hoida, püsida sellel – nt hingamine… Kui objekt on püsiv, mõtted, tunded (emotsioonid) ja füüsilise keha probleemid ei häiri, saad liikuda edasi… meditatsiooni faasi. See toimub teadlikkuse lõdvestamisel – hakkad kogema objekti, oled kontaktis, tunnetad… – ning püsid nii kaua kui vaid soovid. See ongi klassikaline meditatsioon – keskendumisobjekti osaline kogemine.

Nüüd lõdvestad teadlikkust veelgi ning samastud ehk sulandud objektiga üheks – see on järgmine faas, Samadhi.

Tegelikult me kõik läbime seda iga päev. Kümneid, võib-olla sadu kordi… Tahtmatult, alateadlikult ehk automaatselt. Nn positiivsete, kui ka negatiivsete nähtustega. Kõige tavalisem on see protsess nt emotsioonide läbielamisel.

Nüüd kriya hatha joogast. Hatha jooga tähendab füüsilise keha asendite süsteemi, mis regulaarsel praktiseerimisel:
a.    aitavad korras hoida lihaseid
b.    parandavad liigeste liikuvust
c.    toniseerivad siseorganeid ja parandavad nende töövõimet
d.    stimuleerivad vere- ja lümfiringet

…ning on hädavajalikud, kui praktiseerid mediteerimist vms staatilisi tehnikaid igapäevaselt!

Ja see ei ole veel kõik, sest siin loetletud nö hüved puudutavad vaid füüsilist keha, mis ei ole KOGU hatha jooga “point”!

Ka läbi asanapraktika ehk hatha jooga on võimalik jõuda iseendani – saada teadlikuks MINA’st. Ma ei pea silmas teoreetilist“teada saamist” vaid ikka praktilist, kogemuslikku.

Kui Sa tead üht-teist – rohkem või vähem, chakratest, siis asanapraktikas saab mõjutada kogu chakrasüsteemi, puhastada chakraid ühendavaid nadi’sid ehk energiakanaleid ning korrastada eri liiki prana’de tasakaalu oma vitaalses- ehk eeterkehas.

Mina, Anne-Ly.
Ma olen sotsiaalne olend tänapäeva ühiskonnas. Ma elan Eestis. Ma töötan. Mul on pere. Mul on sõbrad ja tuttavad. Ma olen õpilane. Mul ei ole vajadust “minna koopasse” ehk irduda ühiskonnast ja eelpool loetletust, kuid ma järgin “jooga teed” (no ei leia paremat väljendit).

Kuidas see algas?  Sa lugesid sellest kirjutise alguses – sissejuhatuse teine lõik…

Algul muutus minu elu-olu kaheosaliseks: jooga ehk meditatsioon jms harjutused vs “tavaline elu”. Nad ei vastandunud vaid olid eraldi nähtused.

Järk-järgult, Õpetaja nõuandeid kuulates, ülesandeid täites ja valikuid tehes hakkas jooga imbuma ka minu “tavalisse ellu”. Täna see ongi minu tavaline elu ja ei ole enam jutumärkides – miski ei ole sellest eraldi ega pole eraldi joogast. Selle sisust.

Ma õpetan kriya hatha joogat. Õpetan seda kasutama. Ma olen õpilane, ja jagan huvilistega seda, mida olen ise taibanud, omandanud ning mis on mind aidanud. Olen kriya hatha joogat õpetanud viis aastat, algas kuues hooaeg. Minu pädevust selles tõendab rahvusvaheline kriya hatha jooga õpetaja sertifikaat.

Algajatele õpetan kohe algusest peale, kuidas avastada ning kasutada teadlikkust – see on kõige alus! Nii saab keskenduda erinevate harjutuste juures füüsilise keha võimalustele, vajadustele ning hiljem juba peenematele tasanditele. Kuna keskendumist ja häälestumises püsimist takistavad erinevad nähtused, nagu näiteks mõtted-emotsioonid, siis õpetan hooaja jooksul ka paar tehnikat nendest kontrollimatult üles kerkivatest takistustest vabanemiseks.

See, mida Sa soovid, tahad, peab olema Sul teada – lähemad asjad ja kaugemad, isegi kättesaamatuna tunduvad eesmärgid. Kas Sa liigud nende suunas või paralleelselt, eemalduvalt või hoopis vastassuunas, see on Sinu enda teha. Kui sead endale eesmärgi ja see püsib Sul nö silmanurgas ehk oled sellest teadlik, siis ilmub Su teele täiesti eristatavaid valikuid. Need, mis viivad eesmärgist eemale ja need, mis selle suunas… Kui valid hetke mõtte või emotsiooni ajel, võid kanduda kõrvale – puhasta end sellest automatismist, mida Sa ei kontrolli. Saavuta teadlikkus, eristamine ja kõik teed on Sulle lahti. Ka Suurim Saladus. Sest see on SINUS ENDAS.

Pisut enam saad minu kohta teada siit: Annapurna

Kui soovid näha, kuidas juhendan hatha joogat: Hatha jooga

Parimate tervitustega,
Anne-ly Naukas /Annapurna/
annapurna@lilleoru.ee

Aitäh, Annapurna.

PS. Kuna ma ise olen väga huvitatud mõistmaks meditatsiooni sügavamal tasandil, siis olen saanud Anne-Ly nõusse läbi viima meditatsiooni praktilise infoõhtu, kus ta selgitab meditatsiooni kui protsessi kulgu ning nüansse. See ei oleks juhendatud meditatsioon, vaid väga praktiline viis mõistmaks, mis meditatsioon on ning kuidas sellega alustada ja millele tähelepanu pöörata nii alguses kui ka praktika arenedes. Samasuguse praktilise infoõhtu plaanime teha ka joogahuvilistele.

Juhul, kui sa tunned, et oleksid sellisest informatsioonist ka huvitatud, siis palun kirjuta mulle julgesti kaido@sisekosmos.ee ning sõltuvalt, kui palju inimesi lõpuks tuleb, saame kokku leppida konkreetsed kuupäevad juba. Ma kinnitan sulle, et meditatsioon on kõige alus. Kui sa soovid treenida oma teadlikkust ning seeläbi võimet olla oma elu peremees, on väga soovitatav tegelda igapäevaselt meditatsiooniga.

Vaprate soovidega!
Kaido

Meditatsioon: Live

Postitas | Sildid Meditatsioon | Kuupäev 25.09.2009

Kas juhuslikult või mõttes suunatult, aga rõõmuga saan eelmise meditatsiooniga seotud loo järele kirjutada veel ühe meditatsiooniga seotud teate - isegi mitte teate, aga pakkuda võimalust meditatsiooni praktikas kogeda.

Nimelt toimub esmakordselt Eestis üks äärmiselt põnev üritus - kontsert: “ZenMind - Sisemine vaikus”

Kõik, kes soovivad teada saada, mis tunde tekitab lihtne meditatsioon, mida täiendab unikaalne ja meditatiivse alatooniga maailmakuulsa trummari Brian Melvini soolokontsert idamaises vaikuses ja õhkkonnas, lihtsalt “peavad” seda üritust ise kogema.

Vaata lähemalt siit:

ZenMind - Sisemine vaikus!