Eduvalem

Postitas | Sildid Eesmärgistamine, Mõtlemine | Kuupäev 11.07.2010

EduSageli armastame me lugeda üha uusi ja uusi raamatuid, otsida uusi ja uusi teadmisi, et leida seda ühte asja, mis muudab meie elu.

Elasin selles rütmis üle kümne aasta, lugedes eirnevaid raamatuid, mis mind vaimustasin, kuid ainult seni, kuni taas pettusin - mingit muutust ei järgnenud. Kuni 2006. aasta lõpus hakkasid asjad liikuma.

Olen sageli mõelnud, mis oli siis teisiti ja jõudnud ikka ja jälle samale järeldusele: mastermaind ja kordamine. Ühelt poolt olin ma ümbritsenud end inimestega, kes teadsid, kuidas asjad toimivad ja oskasid mind toetada ja teiselt poolt kogu info, mis minuni läbi nende inimeste jõudis oli kogu aeg üks ja sama. Ei olnud sama info, mida oleks üritatud mitmete erinevate sõnadega selgitada vaid oli üks ja sama lihtne sõnum ühtede ja samade lausetega.

Seetõttu olen ka tõeliselt vaimustuses (endiselt) Napoleon Hilli eduprintsiipidest, mille juurde lugejaid ikka ja jälle tagasi toon. Olen absoluutselt veendunud, et kui te ei ole võtnud vaevaks ÕPPIDA Hilli edufilosoofiat, ei ole kõigist neist lugemistundidest kasu, sest me ei jõua vajaliku arusaamiseni, et neid teadmisi rakendeda.

Ütlen sageli oma mastermaindi gruppides, et raamatus “Mõtlemist muutes rikkaks” on harjutus lk 37 ja kui sa suudaksid selle harjutuse sügavast sisust aru saada, ei ole sul vaja lugeda ühtki teist raamatut ega osaleda ühelgi kursusel, mis sellest samast asjast räägib. Küsimus on selles, kas sa oled valmis lugema seda raamatut nii mitu korda, et sa hakkad sisust aru saama?

Paar blogi tagasi kirjutasin ma eesmärkidest ja mõnedest takistustest, mis justkui ei luba meil oma eesmärke kirja panna ja ainus ravim selle vastu on kirjutada.

Kui mõelda, et Napoleon Hill on eduteekonna esimese sammu väljendanud vaid ühe lausega, kuid sellest rääkima hatakes võiks kirjutada vähemalt terve raamatu, siis saad ehk aru kui sügav tähendus on sellel, mida Hill ütleb kõigest ühe lausega: Määratlege mõttes täpne rahasumma, mida te ihaldate.

Selle sama lause taha mahub mitmeid küsimusi: Kuidas ma selle rahasumma määran? Kas see peab olema pikaajaline või lühiajaline? Kui raha ei ole mulle oluline, mida ma siis teen? Mida tähendab, “raha, mida ma ihaldan”? Mis tunne see on? jne jne.

Kas sina oskad kõigile nendele küsimustele vastata? Mina olen jõudnud arusaamisele, et need on küsimused, millele ükski raamat vastust ei anna. Need vastused pean ma iseenda seest üles leidma ja ma jõuan selleni ainult läbi arusaamise. Arusaamiseni jõuan aga läbi kordamise.

______________________________________________________________________________________________

Minu mõtteid Hilli eduprntsiipide kohta leiad e-mastermaindist

www.kasvarikkaks.ee

Milline on sinu mõtteviis?

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 04.07.2010

Iga kord, kui ma alustan uue mastermaindgrupiga räägin ma andmisest, kui ühest oluliselt edutegurist, mis on üheks mastermaindi võtmeks. Sageli saan ma sealjuures häbelikke vastuseid, et ma ei tea, mida anda; mul ei olegi midagi anda jne. Nüüd juba oma kogemuste põhjal võin kindlalt väita, et igaühel meist, ükskõik kui raskes või lootusetus või kehvas seisukorras me ka ei ole, on teistele midagi väärtuslikku pakkuda.

Napoleon Hill on võtnud selle kokku ühte suurepärasesse lausesse: Olen tänulik, et mulle on paljastatud tõde, et ühestki kogemusest ei pea saama probleem ja kõik kogemused saab muundada kasulikuks teenuseks.

Selle näiteks võid meenutada Hilli enda poja lugu, kus ebaõnnest sai küllus. Ja seda ainult tänu õigele mõtteviisile.

Napoleon Hill koostas nimekirja kaheksast väärtusest, millele ta pühendas kogu oma tähelepanu. Need väärtused olid tänulikkus, materiaalne küllus, füüsiline tervis, meelerahu, lootus, usku, armastus, romantika ja üleüldine tarkus.

Keskendudes täielikult nendele väärtustele, hoidis ta oma teadvuse asjadel, mida ta oma ellu soovis ja mitte nendel, mida ta oma ellu ei soovinud. Meenutades neid väärtusi,  mida ta kutsus kaheksaks printsiks, omandas ta täieliku immuunsuse negatiivse mõtteviisi vastu.

Mõeldes tänulikkusest, ei ole meil võimalik mõelda puudusele, mõeldes materiaalsest küllusest ei ole meil võimalik mõelda vaesusele, mõeldes füüsilisele tervisele, ei saa me samal ajal mõelda haigusest, mõeldes meelerahust ei saa me olla kiirustamises, hoides oma mõtetes lootust, usku ja armastust, ei saa meie teadvuses valitseda lootusetus, hirm ja vihkamine. Ja ka vastupidine on tõsi. Nii nagu ma luban endal mõelda puudusele, nii nagu ma luban endal mõelda hirmule, ei ole minu teadvuses valdavad enam küllus ja usk.

Milline on sinu mõtteviis?

Meid ei peata mitte meid ümbritsevad olukorrad või situatsioonid. Meid peatab ainult meie mõtteviis.

Kui sa usud, et andmine alustab saamisprotsessi, siis otsi, kus sina saaksid anda ja sa leiad selle. Kui sa usud, et teatud samm viiks sind edasi sinu unistuste elu poole, siis usu ja sa leiad viisi, kuidas seda sammu teha. Lahendused on alati meie juures, kuid meie enda negatiivne mõtteviis sulgeb meie ees nendeni viiva ukse.

Kas sina armastad väljuda tagauksest?

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 17.05.2010

816_backdoorMilline probleemide lahendaja sa oled? Kuidas sa probleemidesse üldse suhtud?

Kas sinul on probleeme, mis sunnivad sind pigem väljuma tagauksest ja pead liiva alla peitma?

Kaardistades iseenda harjumuse probleemidega tegeleda, siis võin tuua välja kolme tüüpi probleeme:

Esimesed on sellised, millega kaasnevad tugevad emotsioonid - see on seotud ülekohtuga, ebaõiglusega ja kuigi esmalt keen ma üle, eelistan konflikte vältida ning väljuda tagauksest ehk anda alla.

Teist sorti probleemide korral tavatsen teki alla pugeda ja üldse mitte välja tulla - tavaliselt siis, kui mul pole aimu ka, milline see lahendus võiks olla.

Kuid on ka kolmandat sorti probleeme, mille puhul on tegemist pigem väljakutsetega, sest ma ei pea neid enda jaoks probleemideks vaid huvitavateks väljakutseteks, millele ma innukalt lahendust otsin. Need väljakutsed panevad pea tööle, silmad särama ja lahendusi hakkab tulema rohkem, kui teostuseks ressurssi jätkub.

Tegelikult on ju kõik need kirjeldatud probleemid lihtsalt mingi sündmus väljaspool meid, kuid meie suhtume neisse erinevalt. Mõtiskleda tuleks selle üle, kas oleks võimalik ka esimest ja teist liiki probleeme väljakutsetena käsitleda ja milline vaatenurga muutus siin aitaks?

Enamik inimesi ei pea probleeme loomulikuks elu osaks ja Tony Robbins on öelnud, et meie suurim probleem on see, et me arvame nagu meil ei tohiks probleeme olla.

Kuid oled sa kunagi mõelnud sellele, et just kõige probleemsemad ajad on aidanud sind kõige enam edasi? Kui me räägime elukvaliteedi parandamisest, siis räägime me MUUTUSEST sinu elus ja muutust paremuse poole saab luua vaid läbi teadlikkuse kasvu. Teadlikkust saab aga tõsta vaid mugavustsoonist väljudes, sest siin, kus sa oled, siin omad sa juba kõike hüvesid ja teadmisi, mis sul võimalik oma ellu saada on. Seega kui sa tahad enam, tuleb astuda edasi.

Mugavustsoonist väljumine ja kasvamine ei ole kunagi lihtne, sest meil tuleb õppida uusi asju. Just nimelt ÕPPIDA. Ja kui sa meenutad ükskõik millist oma õppeprotsessi, siis sa näed, et iga uue asja õppimisega on sul alati mingisuguseid probleeme tekkinud - küll on olnud küsimusi, millele sa kohe vastuseid ei teadnud, või tegevusi, mis kohe hästi välja ei kukkunud. Seega probleemid on meie elu oluline osa, sest neid ületades me kasvame. Oluline on siinkohal vaid see, kuidas me suhtume oma probleemidesse ja milline suhtumine meid kõige enam edasi aitab.

____________________________________________

Soovid saada selgust oma ellu ja oskust suhtuda oma probleemidesse teisiti?
Võta osa meie “Külluse” lühikursusest
www.mottetreening.ee

Jah, armastus on olemas

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 13.05.2010

ArmastusMuidugi on armastus olemas! Kui armastust ei oleks olemas, siis ei oleks olemas ka mind ja sind. Ning mul on siiralt hea meel, et seda leidsid ka eelmise artikli lugejad, kes väljendasid oma arvamusi kommentaarides.

Kuidas siiski defineerida armastust ja seda mõista? Pakun välja alljärgnevalt ühe viisi, millest kirjutasin mõni aeg tagasi ühte naiste veebiajakirja.

Armastuse olemus lõpuks paljastatud
Me küll teame, millest koosneb vesi ja millest koosneb õhk ning kõik muud asjad meie ümber, aga millest koosneb armastus? Kas teadlased on iialgi arutlenud selle üle, millest koosneb armastus?

Esmapilgul on see lihtne küsimus, kuna kõlab klišeena, aga tundes armastuse väge enda sees, hakkad sa esitama endale tobedaid küsimusi, et kui ma tunnen midagi, peab sellel tundel olema ka mõõdetav väärtus ja sisu.

Saamaks infot armastuse kohta kõige ehedamal kujul, panid armastuseuurijad kokku testgrupi armunutest, kes püüdsid seda kirjeldada ning defineerida läbi empiirilise kogemuse.

Armastuse teatmik

MÕISTED:
Armastus - seletamatu ja tõenäoliselt maaväline aine.
Armastatu - ohver, kelle kaudu armastust manustatakse.
Armastaja - isik, kes on armastust manustanud.
Kichekovski klikk - sobivus armastaja ja armastatu vahel 10 palli skaalal

1) Armastusel ei ole värvi.
Sest armastus on isegi valgusest kiirem ja heledam. Armastust saab ainult näha vaimusilmas, unenägudes ning üksikutel juhtudel ka armastatuga lähikontaktis olles.

2) Armastus on väga tugev.
Kui armastaja saaks armastuse oma hingest välja võtta, siis see purustaks absoluutselt kõik muud elemendid Universumis vaid seda kergelt puudutades.

3) Armastus on valus.
Kuna armastus on nii võimas, siis loomulikult ei mahu see armastaja hinge ära, vaid ta tahab välja tulla ja seguneda armastatuga. Üldjuhul on see tuntav teravalt lõikava valuna südame all, millega kaasneb ka pitsitus kurgus ja külmavärin peas. Jah, peas.

4) Armastus naeratab.
Kuigi armastus on valus, on ta oma olemuselt heasoovlik. Meie oma hirmuga, et võib-olla ei leia meie armastus vastuarmastust, tuhmistame armastuse naeratuse ja see tundub mõnikord piinana.

5) Armastus on piinavalt koormav.
Kuna see on kõige vastuolulisem armastuse omadus, sest see on vastuolus armastuse enda põhiomadusega, milleks on ARMASTUS, siis vajab see pikemat lahtiseletamist. Armastus on piinavalt koormav, sest kui sa manustad armastust, siis see halvab kõik sinu meeled. Sa näed armastatut igal hetkel oma silmade taga ning kummalisel kombel sa samastad palju sind ümbritsevaid inimesi armastatuga. Sulle tundub, et armastatu ei armasta sind vastu, ning kardad, et sa ei saa selle valuga hakkama (vt punkt 3). Seetõttu võib tihti armastaja tunda, et armastus on muutunud piinavalt koormavaks, mis tegelikult on täiesti normaalne nähtus ja tingitud vaid sellest, et me manustasime armastust natuke liiga palju või on armastatu Kichekovski Armastuse 10 punkti Skaalal saavutanud armastaja poolt liiga kõrge skoori (üle 9 punkti). PS. Koos armastuse manustamisega peaks reeglite järgi armastuse levitaja kindlasti teavitama isikut, kes plaanib armastust manustama hakata, ohtudest, mis kaasnevad liiga kõrge klikiga armastatu ja armastaja vahel.

6) Armastus avab uksed.
Tihti on juhtunud, et armastaja avastab armastuse käigus enese juures uusi andeid. Mitmed on hakanud kirjutama luuletusi. Harvematel ja ekstreemsematel juhtudel on mõni armastaja isegi kirjutanud uusi teadustöid. Üks seni teadaolevalt kõige ekstreemsem juhtum oli, kui armastaja kirjutas teatmiku armastuse olemusest.

7) Armastus kui ravim.
Kuna armastusel on väga suur jõud, siis targemad ja teadlikumad armastajad saavad armastusega ravida. Üldjuhul ravitakse armastusega tuntud haigusi nagu Puuduliku suhte sündroom või Üksilduse epideemia. Praktika on näidanud, et kui armastaja kasutab armastuse käigus jõudu õigesti, võib armastaja vabaneda mõlemast haigusest.

8. Armastus annab vabaduse.
Eeskirjadega on kokku leppinud, et armastajad võivad teatud piires teha asju, mida normaalsed inimesed ei tee. Kõige sagedasemad juhtumid on, kui armastaja ütleb või kordab oma peas võimast mantrat 1000 korda järjest “Ma armastan Sind”. Teadlased ei ole tänaseks suutnud siiski vältida ka olukorda, kus armastaja läheb peast täiesti segi ning saadab armastatule nt 100 kirja või sms-i 1 päeva jooksul.

9) Armastus võib olla püsiv kahjustus.
Äärmuslikel juhtudel võib asi isegi nii kaugele areneda, et armastus läheb üle Elu Armastuseks, aga selle eeltingimuseks on siiski üldjuhul, et Kichekovski Armastuse 10 punkti Skaalal saavutab armastaja 10 punkti ning klikk on olemas lisaks füüsilisele tasandile ka vaimsete väärtuste, hobide, isegi toitumise ning loomulikult üldiste eluväärtuste vahel. See on väga harv juhtum ning hetkel on teada testgrupis ainult üks paar ühest kaugest ja vähearenenud riigist Prestonia, kus kaks inimest kohtusid ekstreemsetel tingimustel suhtlesid ekstreemsetel viisidel ja armusid ekstreemselt ühes teises kauges riigis Ospani’a.

10) Vastumürgid armastuse vastu.
Armastuse vastu on võimalik ka ravimeid leida. Kuna üha enam inimesi tarbib armastust juba esimesel kohtumisel, on nõudlus vastmürgi vastu kasvamas väga kiiresti. Seni parimaid tulemusi andvad võtted armastuse vastu on: a) Armastatu püsiv nägemine; b) Armastatule pidevalt ütlemine, kui ilus ja hea ta on; c) Ausus armastatu vastu; d) Armastatule sõnumite ja kirjade (sh e-kirjade) saatmine; e) Armastatuga füüsilise kontakti otsimine; f) Armastatule 100% andumine igal tasandil (ei samastata üldjuhul Tuhvlialuse Sündroomiga).

____________________________________________________________________

Veel palju inspireerivat lugemist www.sisekosmos.ee

Kohutav päev või õnnelik päev?

Postitas | Sildid Külgetõmbeseadus, Mõtlemine | Kuupäev 10.05.2010

hopefulcloudsMõtted, tunded, elu. Kui kiiresti on meil võimalik loobuda kõigest ilusast ja näha kohutavaid musti pilvi kõiges - ka selles, mis alles eile oli ilus ja helge. Ja kui vähe on vaja, et päike taas särama lööks ja rinnus hakkaks kerge.

Olen nüüdseks õppinud Bob Proctori materjale ligi kolm aastat ja mind ikka hämmastab kui lihtsalt ta väljandab kõiki igapäevaseid asju, nii lihtsalt, et esmapilgul tahan alati öelda, et mind see ei puuduta.

Bob räägib pidevalt, kuidas me kõik teeme üht tavalist viga ehk lubame oma välistel tingimustel oma elu mõjutada. Ta ütleb, et see on viga, mida tema teeb (isegi tema) ja mida teevad kõik, mõned isegi mitu korda päevas. Jah, täna oli see minu päevas.

Vaatasin end kõrvalt, tundsin kuidas raskus minusse tungis, tunded olid muserdunud, kuid kuidagi nendest lahti ei saa. Üks negatiivne teade. Teine. Kolmas. Mõtlen sellest, mida ma mõned nädalad või päevad tagasi tegin, et seda oma ellu kutsusin, mis on selles sõnumis minu jaoks, kuni jõuan mõtteni - midagi pole ju tegelikult muutunud.

Tõepoolest - midagi pole ju muutunud võrreldes eilsega. Tasapisi hakkan leebuma, luban oma tütrel end lohutada, kuid päris lahti sellest tundest ikkagi veel ei saa.

Siis annab endast märku Skype aken ja vana sõber soovib minuga rääkida. Tõepoolest - teised inimesed võivad imet teha. Ilma, et ma oleksin oma tänastest väljakutsetest sõnagi maininud, hakkasid tunded paremaks muutuma ja nüüd tajun juba selgelt, et midagi ei ole ju katki.

Järgmiseks piilun oma mailboxi ja leian eest energiast pakatava maili. Tänan lugejat, kes mulle täna õhtul kirja saatis:). Juba ongi tume äikesepilv hajunud ning kergus ja valgus selle asemel.

Loodan, et said siit mõned mõtteterad. Hakates oma päeva üksikasju siia maili kirjutama tundsin, kuidas see halb tunne taas tagasi tuleb, seega jätsin üksikasjad välja. Blogi sõnum on lihtne - sinu mõtted loovad sinu tunde ja need tunded justkui olekski sinu maailm. Mõtteid saab aga muuta ja seeläbi ka maailma, kuid sageli on meil selleks teiste inimeste abi vaja.

Ilusat päikest sulle südamesse:)

Helina

____________________________________________________________________

Mõtteid aitab muuta e-mastermaind
www.kasvarikkaks.ee

Kaheksast viieni.

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 07.05.2010

ÕppimineTere taas:)

Elu tempo on viimane nädal väga kiire olnud. Olen taas õpilane ja käin koolis üheksast kuueni. Ärkan hommikul üles kell 7 ja teen hommikused toimetused, viin oma tütre kooli 7:45 ja kell 8 hakkan Tallinna poole sõitma. Kool algab kell 9, lõuna on kell 13 ja koju saab hakata minema taas 18:00. Koju saabudes vastan kiiruga olulistele mailidele ja lõpetan tähtajaks veel valmimata tööd ning kell ongi kaksteist südaöösel, taas on vaja minna magama.

Mõtlen juba mitmendat päeva blogimisele, kuid lihtsalt muude “tulekahjude” kustutamise kõrvalt ei jõua kirjutamiseni. Mis toimub? Küsin endalt. Päevad mööduvad, kuid ma justkui ei tegele sellega, millega vaja. Ja-jaa, õppimine on minu valik ja teemaks on supervisioon ja coaching, kuid juba kolmandal päeval tundub, et seda kõike on liiga palju.

Oot-oot, tuletan endale meelde, et see ongi igapäevane elu inimestel, kes käivad tööl kaheksast viieni. Minul kestab see intensiivkursus vaid üheksa päeva ning peale seda saan oma päeva ise edasi kujundada.

Kogen seda tunnet sel aastal teist korda ja näen inimesi oma kursusel hoopis teise pilguga. Olen õnnelik, et saan tegeleda enesearendamisega 24/7, kuid minu kursusel on inimesi, kes teevad seda oma põhitöö kõrvalt.

Mul on sügav austus nende vastu. Nemad on otsustanud teha esimese sammu hoolimata sellest, et see ei ole kerge. Tõepoolest on kõige suurem väljakutse jagada aega ja teha õigeid valikuid, mis pikema aja vältel sinu ellu olulisi muutusi toovad. Kuigi kooliperiood on raske, käin ka mina koolis edasi, hoolimata sellest, et edasi läheb veelgi pingelisemaks - juurde tulevad kodutööd ja lisaks veel uurimistöö, mis kursuse lõpuks tuleb ära teha. Kuid see on minu valik ja ma tean, miks ma seda teen. Usun, et tasu on seda pingutust väärt.

Koolituselt tõin sulle ühe miracle küsimuse:

“Ma sooviksin küsida sinult ühe kummalise küsimus … oleta … et sa lähed täna koju … sa lähed voodisse … ja jääd magama nagu tavaliselt … ja sel ajal kui sa magad, juhtub ime … ja ime seisneb selles, et sinu probleem (mis iganes see ka ei ole, võibolla kooli lõpetamine), on lahendatud/lõpetatud … ja kuna sa magasid, siis sa seda veel ei tea … Mis on muutunud, kui sa hommikul üles tõused, missugust muutust sa märkad … mis on see muutus, mis viitab sellele, et juhtunud on ime?”

Mis on sinu ime, mida sina oma ellu ootad? Teadvusta seda ja võibolla märkad, et see ongi siin:)

Helina

Muide, võibolla sa ei usu, kuid ma tundsin blogimisest puudust:)

__________________________________________________

Soovid alustada oma teekonda?
Osale e-mastermaindis www.kasvarikkaks.ee

Minapildi vastupandamatu jõud

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 16.03.2010

Kujutluspildid, millest oli juba eelnevates blogides juttu, määravad meie elu. Üheks kujutluspildiks, mis meie tulemused kinnitab, on meie minapilt. Oled sa mõelnud millist minapilti sina omad?

Mis on minapilt?

Minapilt on viis, kuidas sa iseennast näed. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema “tõene”, nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt sinust enesest, mida sina ise hoiad oma teadvuses.

Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud sellel teemal ühe suurepärase raamatu “Psycho-cybernetics”. Nimelt töötas ta 1900-ndate keskel ilukirurgina ja pakkus oma teenuseid inimestele, kellel väline viga - mingi füüsiline kõrvalekalle - tekitas neis alaväärtusliku tunde ega lubanud elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. Ta opereeris paljusid inimesi, kellel oli ebatavalise välimuse tõttu kujunenud iseendast vähem väärtuslik arusaam. Paljudel inimestel, keda ta opereeris, ei olnud aga mitte väga suuri kõrvalekaldeid, pigem oli see nende minapilt, mis suurendas proportsioone sellest, kuidas nad mõnd oma kehaosa nägid. Nad olid lihtsalt kasutanud oma kujutlusvõimet, et luua ohtlikult vale arusaam sellest, kuidas nad välja näevad.

Kõik need inimesed tulid doktori vastuvõtule teadmisega, et kui füüsiline viga eemaldada, saab nende elu korda. Kuid inimesed, keda ta opereeris, reageerisid operatsioonile erinevalt.

Paljud neist nõudsid peale esmast operatsiooni uut lõikust, sest neile tundus, et midagi ei ole muutunud, samas kui mõned patsiendid said oma emotsionaalsed haavad parandatud isegi ilma lõikuseta.

See tekitas Dr Maxwellis huvi. Teda huvitas küsimus, miks mõnede inimeste elu muutus peale lõikust ja nad said alaväärsuskompleksist lahti, kuid teistel ei muutnud lõikus midagi.

Uurimistööd, mida Dr Maltz oma küsimusele vastuse leidmiseks ette võttis, tõid välja visualiseerimise, loova kujutlusvõime, sisekõne ja minapildi olulisuse.

Sinu minapilt kontrollib täpselt seda, mida sa saad ja ei saa teha. Kui sa näed end teistest alaväärsemana, nõrgemana, ebakindlamana … siis sinu minapilt kindlustab selle, et selliseks sa ka jääd.

Sinu minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui sa tunned end ebakindlana, sest omad mingit “vale”  uskumust, siis minapilt tagab selle, et sinu ebakindlus säilib. Nii nagu minapilt hoiab sinus ebakindlust, omab ta ka väga olulist rolli eesmärkide saavutamisel, mida sa endale sead.

Iga eesmärk, mille sa endale võtad, peab olema kooskõlas sinu minapildiga, sest just minapilt kontrollib seda, mida sa saavutad.

Dr. Maxwell Maltz selgitab minapilti järgmiselt: Minapilt kontrollib, mida sa suudad ja mida sa ei suuda saavutada, mis on sinu jaoks kerge ja mis on raske, isegi seda, kuidas teised sinusse suhtuvad. Minapilt toimib nagu termostaat, mis kontrollib sinu kodust temperatuuri. Kõik sinu tegevused, tunded, käitumine, isegi võimed on alati harmoonias sinu minapildiga. Pane tähele sõna alati. Lühiajaliselt võid sa küll käituda nagu inimene, keda sa kujutled, et sa oled, justnagu lühiajaliselt võib toatemperatuur langeda, sõltuvalt sellest kui sageli välisust avatakse ja sulgetakse, kuid pikemaajaliselt toatemperatuur taastub.

Heaks näiteks on keegi, kes on kasutanud oma tahtejõudu, et võtta alla 10 kilo. Tahtejõuga on võimalik lühiajaliselt paljusid asju ellu viia, kuid kui tulemus on saavutatud pelgalt tahtejõudu kasutades, on peatselt vanad tulemused - mis on kooskõlas minapildiga - taastatud, ehk 10 kilo on taas tagasi.

Sama reegel kehtib kõigi meie tulemuste kohta - treenitud välimuse saavutamine või rahalise olukorra paradamine jne.

Kui sa oled seadnud endale eesmärgi ja hakkad selle poole liikuma ilma, et sa looksid uue ja sinu eesmärgiga kooskõlas oleva kujutluspildi, on sinu üritus hukule määratud. Kujutluspilt ja tegevus peavad käima käsikäes. Negatiivne kujutluspilt võida iga kell tahtejõu pingutuse.

Tuues avalikkusest mõne näite inimesest, kes kujutluspildi loomist edukalt valdab, võiks mainida Arnold Schwarzeneggerit. Viieteist aastasena oli tema keha väga kondine ja kõhn, mis ei andnud talle sugugi lootust saavutada edu kulturismis. Kuid see, mis teda teistest eristas, oli tema minapilt. Tema visualiseeris oma musklis keha iga kord, kui ta jõusaalis trenni tegi, samal ajal kui teised, seda ei teinud. Tulemus - 1980ndal aastal sai ta seitsmenda Mr Olympia tiitli.

Vaadates tema edasist karjäär on selgelt näha, et vana minapildiga ei oleks ta neid tulemusi loonud, mida ta siiani saavutanud on. Tundub justkui, et ükskõik millise võimatuna näiva ülesande ta ette võtab, selle ta saavutab. See on võlujõud, mida minapildi muutmise oskus sulle anda võib.

Ole tähelepanelik, kas sinu minapilt ikka toetab eesmärki, mille poole sa liigud. Kui ei, siis muuda seda.

Lihtsalt tee seda!

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 10.03.2010

nike-just-do-itKas oled märganud, kui geniaalne lause on Nike’il ? “Just do it” ehk “Lihtsalt tee seda”. Kas Sa oled kunagi mõelnud, kui võimas on see lihtne soovitus? Lihtsalt tee seda, ära mõtle ja analüüsi üle - tegutse!

Ma käisin teisipäeva õhtul oma kalli mõttekaaslasega kohvikus juttu ajamas ja arutasime juba mitmendat korda ühte äriideed, mis meil peas tiksumas. Mõttekaaslane on asjas vägagi sees ja plaanid kõik kokku kirjutatud, puudu oli lõplik otsus ja samm, et nii - teen ära! Ja puudu olin mina. Ma olin selles plaanis alguses sees. Aga siis hakkasin kahtlema ja taandusin. Nädal hiljem, ehk täna, olen ma jälle sees ja kindla otsustega - ma teen selle ära!

Mis toimus minu peas selle nädala jookusl? Ma kogesin, et selle äri käivitamine võib olla veidi ettearvamatute tulemustega. Meil tekib rahaline kohustus, mille eest tuleks hoolitseda, et äri käima panna. Ja meil võivad tekkida mõned väljakutsed seda äri käimas hoides. Ja meil võivad tekkida väljakutsed omavahelises kommunikatsioonis ja meil võivad tekkida… ja veel see… ja see… ja STOP!

“Mis kõik võib juhtuda” programm rääkisin mind välja ideest, mis mulle endale üli hingelähedane on! Kogu seda juttu oma peas kuulates hakkasin tajuma “kuidas see asi pole ikka minu jaoks praegu õige!”. Ja kuidas me nimetame seda pisikest pinisejat, kes meid headest asjadest välja räägib? Väike Hääl! Piniseb ja piniseb ja mina jäin uskuma! Uskumatu.

Kuni teisipäeva õhtul, kui me jälle rääkisime, ma tajusin. Ma ju tahan! Miks ma siis ei tee!? Andsin oma sõna, et ma mõtlen veel sellele ja istusin autosse, et koju sõita. Autos panin mängima jälle oma praeguse lemmikõpetaja T. Harv Ekeri plaadi ja mis te arvate, mis Harv küsis?

Harv ütles seal midagi sellist: “Kui paljudel teist on elus mõni teema, kus te pole kindlad, kas te peaksite tegutsema või mitte? Enamusel on! Siin on Su vastus: Lihtsalt tegutse! Kui Sa passid kodus ja ootad ning mõtled, et mis siis ikka ja kas siis ikka, siis Sa ei õpi mitte midagi! Versus, kui Sa tegutsed, siis Sa õpid oma vigadest ja katsetad ning parandad, et jõuda nende tulemusteni, kuhu Sa jõuda tahad”

Seega, ma võtsin telefoni ja helistasin oma mõttekaaslasele ja ütlesin: ma olen sees! Teeme ära! Ja ma olen sees ja me teemegi selle ära. Ja usu mind, te kuulete veel sellest, mille me ära teeme:)

Kogu minu jutu idee on selles, et mõtlemine on väga tore asi aga enamus ideid sureb maha nende samade mõtete tõttu! Sa mõtled idee välja ja siis Sa tapad oma idee mõttega ära! Kaitse oma ideid ja  t e g u t s e! Lihtsalt tee midagi ja hakka minema - maailm tasustab Sind vääriliselt!

Tegudeni,
Marlen

PS! Kui Sa oled valmis hakkama tegutsema oma rahalise vabaduse saavutamise suunas ja asud Tartumaa lähistel, siis siin on üks väga hea uudis Sinule:

Tartus alustab uus RAHA-eri Mastermind juba sel neljapäeval!

Seekord on tegemist väga hästi käima läinud kursuse täiendatud ja uuendatud versiooniga, mille eesmärk on toetada just neid inimesi, kes on valmis oma arengule pühenduma ja tahavad luua reaalseid muutuseid oma finantsellu!

Vaata lähemalt: www.suurimsaladus.ee/seminarid

Kingitus iseendale.

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 07.03.2010

Lugedes eile Mary Morrissey, kes on üks minule olulistest õpetajatest, saadetud mõtted, tahan neid täna sinuga jagada.

“Juba erinevad religioonid ütlevad meile, et elus on kannatused. Ja läbi oma enda kogemuse teame, et see on tõsi. Siin maailmas kogeme me valu, väljakutseid ja kannatusi.

Elus on asju, mis meile meeldib ja asju, mis meile ei meeldi. Inimloomuses on hoida kinni nendest asjadest, mis meile meeldivad ja üritada lahti saada nendest asjadest, mis meile ei meeldi. Kui me jääme ilma asjadest, mis meile meeldivad või saame oma ellu asju, mis meile ei meeldi, tunneme, et me kannatame. See kannatamine tuleneb meie kinnisideest, et asjad peavadki sel viisil käima.”

Mary mõte, mis mulle väga meedis oli aga järgmine: “pakun välja praktika, mis aitab minimiseerida kannatusi ja suurendada kogetavat õnnetunnet.

Mis siis, kui kõik, mis sinu ellu tuleb ja kõik, mis sinu elust lahkub, mõlemad nii need mis sulle meeldivad kui ka need mis sulle ei meeldi, on sinule tehtud kingitus?

Mis siis, kui isegi kui sa algselt seda ei näe, toovad kõik sündmused kaasa suurepäraseid kingitusi sinu ja sinu arenemise hüvanguks?

Mis oleks, kui me kutsume seda “avatuseks sellele mis on?”

Proovime seda täna. Oleme avatud kõigele sellele, mis on. Näeme kõike enda ümber kingitusena iseendale ja laseme end kanda sellel nähtmatul pideval vool, mida me kutsume eluks.”

Mis sa arvad, mis siis sinu elus muutuks?

Kirjutades neid mõtteid, meenus mulle tänane ebameeldiv sündmus ja ma mõistsin, et ei olegi veel universumit selle kingi eest tänanud. Tänan.

Kui väärtuslik arvad end olevat Sina?

Postitas | Sildid Mõtlemine | Kuupäev 01.03.2010

rõõmus

Sa oled täpselt nii palju väärt, kui Sa otsustad, et Sa väärt oled. Sa saad täpselt nii palju elult, kui palju Sa eeldad, et Sa saad ja millega rahuldud. Kas poleks siis tore, kui me kõik teaksime ja usuksime, et me oleme väärtuslikud ja et meil on, mida maailmale pakkuda?

Mind puudutas sügavalt, kui T. Harv Eker Londoni seminaril meile näitas, kuidas me otsime ja ootame, et teised meid heaks kiidaks. Ma avastasin, kuidas ma seda ise päev päevalt tegin. Kui ma midagi korda saatsin, siis jäin ootele, kas teised ka märkavad? Kas nad patsutavad mulle õlale ja ütlevad, et “Tubli Marlen, see läks Sul nüüd küll hästi!” ? Või äkki nad üldse ei märkagi?

Mis te arvate, kui tihti neid patsutusi tuli võrreldes sellega, kui suur oli minu vajadus nende järgi? Just nimelt. Teistel on omad elud ja omad saavutused, mille eest nemad ootavad, et Sina neid patsutaks! Kummaline oli veel see, et see patsutuste konto ei saanud kunagi täis. Mul oli neid ikka veel ja veel ja veel juurde vaja. Iga järgmise liigutuse järel. Elad ja ootad, et teised Sulle ütleks, et Sa oled väärtuslik.

Kas nii saab saada edukaks? Sõltudes teiste heakskiidust? Ma naersin ja muigasin, kui nägin, kuidas T. Harv Eker näitas, mida tema teeb, kui ta on end hommikul voodist välja ajanud ja seisab uduvihmases Londonis, et jooksma minna: ta teeb 10 plaksutust iseendale ja ütleb: Tubli Harv! Ja kui ta tagasi jõuab jooksmast, siis patsutab end ise õlale ja kiidab ise takka: Tõesti tubli:)

Uskumatult lihtne! Ja see töötab! Ainus, kes saab mind heaks kiita olen Mina Ise. Üks kõik kui palju teised mind ka ei patsutaks, kui ma ise end ei väärtusta kaovad need patsutused nagu tilgad merre. See-eest, kui mina Ise end heaks kiidan on iga väljastpoolt tulev kiidusõnum nauding kuulda ja lisab minu enda ehitatud vahukooretordile veel kirsi ka peale:)

Ehk siis! Ole ise oma parim Sõber! Plaksuta ja patsuta end, kui Sa millegagi hästi hakkama saad. Üks kõik millega! Kõigega! Mida enam Sa päeva jooksul leiad asju, mille eest end kiita seda paremini Sa end tunned ja seda enam Sa keskendud just sellistele tegevustele, mis edu toovad! Kõik, millele Sa annad energiat, kasvab! Kasvata ise oma väärtust ja Sa muutud järjest väärtuslikumaks.

Väärtuslik,
Marlen