“ära nüüd üle pinguta, aitab küll!”

Viimased paar nädalat on olnud väga kiired ja edasiviivad. Ideed lendavad ja tegutsedes on saanud väga paljud mõttevälgatused kohe reaalsuseks.

Istusin täna auto kõrvalistmel Tallinnast Tartusse sõites ja kissitasin silmi vastu heledat päikest. Mõnus väsimus oli kehas. Tajusin, kuidas see kisub mind unele. Jälgisin seda samal ajal Bobi audiobooki kuulates. Miski selles väsimuses pakkus mulle huvi. Kommenteerisin oma elukaaslasele, et näe, ma olen nii väsinud ja kummaline on jälgida, kuidas see mind maha surub. Peas keerlevad mõtted unest ja sellest, et nüüd olen ma küll puhkuse ära teeninud. Vastuseks kuulsin oma elukaaslase rahulikku tähelepanekut, et “autopiloot kisub Sind rajale tagasi”.

Vau.
Vaikus.

Just täpselt!

Ma olin mõnda aega järjest aktiivselt tegevuses olnud, liikudes iga päevaga oma eesmärgile lähemale ja mu alateadvus korjas selle nihke üles. Justkui oleks mu alateadvus juurelnud: “Tüdruk, kui Sa nii edasi tegutsed, siis Sa saad teistsuguseid ja eelkõige paremaid tulemusi, kui Sa seni oled saanud! See ei lähe mitte, ma juhin Sind Sinu programmeeritud teele tagasi. Minu ülesanne on Sind ju rajal hoida. Sa oled ju see, kelleks Sa ennast pead.” Ja nii ta koostaski plaani panna mu pähe idanema ideed, et ma olen piisavalt teinud, et nüüd oleks aeg puhata ja natukene endale aega võtta. Et ma kindlasti tegutsen edasi, aga et pole vaja nüüd liiga palju ka korraga ette võtta.

See on see, mis juhtub meie kõigiga, pidevalt! Me võtame endale sihi kusagile kõrgemale aga sel hetkel, kui asjad on tõesti liikuma hakanud tekib justkui mingi sisemine kõrvalekalle. Edasiviivaid tegevusi jääb vähemaks ja samal ajal põhjendame me seda oma peas kui väga õiget käitumist. Nimetame seda tihti isegi analüüsimiseks. Et ma hetkeks kaalutlen, kas see asi ikka aitab mind. Teisisõnu, ma räägin end ise oma edust välja!

Jälgi end, kuidas käitud Sina sellel hetkel, kui Sul tõesti asjad liikuma on hakanud?
Kas Sa jätkad sama õhinas, nähes suuremaid eesmärke täitumas, kui Sa seni oled saavutanud?
Või lased Sa end oma vanal minapildil, alateadvuse progammil, rajalt maha tõmmata ja jõuad ikka välja sinna, kuhu Sa juba mõnda aega järjekindlalt maandnud oled?

Kui Sa märkad, et Sa tahad oma tegevusi tagasi tõmmata siis just see on koht, kus Sa ei tohi alla anda. Märka seda ja mine edasi! See murdepunkt tõstab Sind järgmisele tasemele. Sa ju tead, et kui Sa nüüd nii jätkaks, siis Su tulemused muutuksid. Ära pelga. Niipea, kui Sa sellest piirist oled üle astunud, saab sellest Sinu uus mugavsutsoon. Ja seal on hetkeks jälle hea ja mõnus. Muidugi juhul, kui Sa üldse tahad enam peatuda.

Jaga artiklit sõpradega Facebookis