Autopiloot: harjumused
Kas Sa oled kunagi tähele pannud, mida Sa teed? Kuidas Sa riietud? Millal Sa pesus käid või kui tihti? Mida Sulle süüa meeldib? Kus Sa poes käid? Millist leiba saia Sa ostad, kas Sa neid üldse ostad? Mille kohta Sa ütled, et Sulle meeldib? Aga mille kohta Sa ütled, et Sulle ei meeldi? Mis on need väljakutsed Sinu elus, kus Sa ütled ühte aga teed teist?
Harjumused.
Me oleme enamuse oma päevast autopiloodil ja teeme asju, mida me oleme harjunud tegema sel viisil, nagu me oleme harjunud neid tegema. Muidugi, on inimesi, kes on juba tükk maad teadlikumad ja näevad selle läbi ning valivad, mida ja kuidas nad teevad. Aga ütelme enamus, enamus meist ei pane seda tähelegi.
Tahan teiega jagada, mida mina eile nägema hakkasin.
Sel hetkel, kui ma tean, et mul on ees kohtumine ja ma pean minema ütleb üks hetk mu sees keegi “Marlen, nüüd! Stardi” ja keegi vastab talle “oot, ei, aega on ju veel!” Ja ma kuulasin seda teist ja jäin ikka ja jälle hiljaks. Ja eile ma kuulsin äkki toda esimest. Kuulsin, et “nüüd, nüüd on vaja minna!” ja läksin. Teadsin, et see tundub imelikult vara aga teadsin ka seda, et see on minu HARJUMUS napilt kohale jõuda. Ja ma muudan selle teadlikult. Ja teate mis juhtus? Ma olin kohal enne õiget aeg!
Kui ma kõnnin mööda oma maja, ja “teen asju” on mul olnud kombeks käes olevaid esemeid kuhugile korraks ära panna. Selle asemel, et lapse riided otse kappi panna, panen ma nad kapi äärele. Selle asemel, et tass nõudepesu masinasse panna, panen ma ta kraanikaussi. Selle asemel, et jalanõud oma kohale tõsta, jätan ma nad riiuli ette jne jne jne. Ja täna käin ma mööda maja ja kuulen iga selle liigutuse juures, kuidas minu sees ütleb keegi mulle “Harjumus, Marlen, see on Sinu HARJUMUS! Pane see asi oma kohale!” Ja ma panen.
Kui mul on teha tööasju, mis ehk ei ole mu lemmikud, kipun ma neid ignoreerima ja edasi lükkama, kuni siis on viimne hetk käes ja ma jooksen saba seljas tulekahjusid kustutada. Ja täna, kui mees ja laps läksid asulasse (maakate värk:) kuulsin ma oma vana häält, kes ütles: “mine nendega kaasa, õues on ilus ilm ju! Sa jõuad hiljem ka teha!” Ja minu uus hääl, kes tuletas meelde: “Marlen, see on Sinu HARJUMUS valida teha vajavate asjade asemel midagi mõnusat, püsi paar tundi siin ja tee oma asjad ära - siis on Sul vabadus ülejäänud päevaks!” Ja ma jäin. Pooled asjad on tehtud:)
Kuidas tundub? Päris mitte perfektne, kas pole? See on vaid killule minu paradigmast. Minu viisist maailmas eksisteerida. Ja kindlasti on mul ka palju positiivseid harjumusi, ega ma muidu nii hästi end tunneks:)
Aga mida räägib HARJUMUS Sinule? Mis on need asjad, mida Sa järjepidevalt teed nii, nagu Sa ei taha teha?
Mõtlemisest hakkab kõik pihta, täiesti 100% nõus. Kui ma ei oleks otsustanud, et mulle on oluline kodu korras hoida, õigel ajal kohale jõuda kuhuiganes ma lähen ja tööasjadega kergelt hakkama saada - ma poleks oma alateadvuse programmidele mitte mingit tähelepanu pööranud. Aga sellest, et Sa mõtled, ainuüksi ei piisa! Sa pead ka tegutsema!
Millised on Sinu harjumused?
Jälgi ennast! Küsi: Mis on minu HARJUMUSED?
Kui Sa märkad, saad Sa neid muuta!
Tee valik valida Sulle kasulikumad harjumused, üks samm korraga:)
Suurte muutuste jaoks Sinu elus piisab tihti pisikesest muutusest Sinus.
Ooooh-jaaah, nüüd torkasid ja kohe väääägggaaa valusasti….No mina ju ka tavaliselt hilinen ja kui siis märkan autopilooti ümber häälestada, siis… jõuan liiga vara… Kuna paljud seovad hilinemist kohusetundlikkusega, siis olen piisavalt valusaid torkeid saanud. On aeg…
Selle koduse asjade igale poole valesti panemise harjutasin endast välja, kui mu neli last alles väikesed olid. Kujutate ette kui peres kuus inimest kogu aeg panevad kõiki asju valesse kohta? Mis siis toimub? Pidev asjade otsimine, närvilisus, et mitte öelda rohkem. Ja siis ükskord kui jätsime külla minemata, sest kõigil olid kõik asjad/riided kadunud ja aeg oli lootusetult ümber, ütlesin, et aitab - tänasest hakkame laiskadeks: ei viitsi kahte-kahtekümmend liigutust teha (alguses valesse kohta, siis otsides tuhat liigutust ja lõpuks õigesse kohta), teeme vaid ÜHE liigutuse (oleme ju laisad) ning panema asja KOHE õigesse kohta. Mina olen suutnud seda ammu endale antud sõna pidada ja mu elu on selles osas kerge.
Minul on harjumus teiste hinges surkida ja ma ei kavatse sellest loobuda. Viimasel ajal olen jagu saanud vägisi aitamise soovist. Noo, kui vanainimene ikka ei taha üle tee minna, siis ei tohi teda aitamise soovi pärast üle tee tirida..
Panen siia minu tänased omaette mõtted, mitte talgu korras:
Jaapanlased ütlevad, et armastamisest üksi on vähe, seda tuleb tihti välja öelda.
Meist - põhjamaistest ja kinnistest inimestest enamik seda kardab ja arvame,et “sõname ära”
Aga minu meelest haakub see eesmärgi saavutamise teooriaga “The Secret”.
Keegi hakkab silma, tekib tunne, mis kasvab armumiseks, usuks, veendumuseks, kiindumiseks,
inspiratsiooniks (kasutage mis sõna tahes)
Aga kui tegutsema ja sõnu ütlema ei hakka, siis sinna ta jääb .. ..
Kuhu sinna? Kahtleja sisse? Või ei jää sisse.. väljendub luulena, kunstina.. .. .. Või sõidab katus ära?
Mina mõtlen täna Eesti majandusele just-just selles võtmes. Et vaoshoitud armastuse- ja seksuaalenergia ei viiks kaant pealt, vaid väljenduks tugeva energiavoona
positiivses ning efektiivselt edasiviivas lahenduses.
Alustan koos 12 mehega esimese seksuaalenergia transformeerimise katse-grupiga maikuu jooksul. Ise
olen sellega edukalt tegelenud alates aastast 2003.
Täna sain ruumi kohta kinnituse, mis tähendab, et see saab toimuma vanalinnas neljapäeviti kell 20.00, 12-st kohast 4 on hetkel juba kindlalt hõivatud.
Edu teile!
seksuaalenergia transformeerimise katsegrupp? kas saaks lähemalt infot selle kohta?
Tere L. Saada kiri merle@armet.ee
Kas tegu on päevavalgust kartva ettevõtmisega, et sellest avalikult rääkida ei saa?
See ei ole see koht, kus neil teemadel pikalt peatuksin. Kommenteerisin siin oma harjumust.
Esinege omade nimede all, saatke kirjad ja küsimused, soovi korral registreeruge.
Aga valgust teema ei karda, kaugel sellest. Lugege Napoleon Hilli raamatut “Mõtlemist muutes rikkaks” alates lk 147. Selle baasilt algab koolitus. Lisamaterjale saan saata manustena.
Edu ja rõõmsat meelt!
Ennast jälgimata ia nn autopiloodil olles on mul kalduvus reageerida igat liiki madalusele. Ennast jälgides ja analüüsides küsin hiljem, mis on minus see, mis paneb üldse reageerima. Tean, et ühel hetkel jätab kõik väljast tulev negatiivne mind täiesti külmaks.
Nii, loodetavasti seekord mu kommentaar ilmub ka. Eelmised jäid teadmata põhjusel kadunuks.
Minu harjutus autopiloodist välja tulemisel on järgmine: kui ma kuskile kiirustan, siis jään korraks seisma, tõestamaks endale et ma seda saan / mul on vaba valik vms. See on üsna ebaloogiline teguviis (sest mul on ju ikkagi kiire) aga mõnikord aitab.
Mul suur küsi märk selle elu teema kohta ja ma oleks nagu kofliktis selle salduse värgiga olen seda ise enda elus väga palju kasutand aga,nüüd on mu elu jälle põhjas ehk ma ei oska ennast enam välja ka kuidagi aidata,sest mind ajab see asi närvi et kui sul on hirm proovi tast tugevam olla aga loobumise tarkuse raamatust mida ma rohkem usun ütleb,et sa pead hirmud läbi elama mitte neid nagu pall vee alla suruma ja negatiivsete mõtetega ja tunnetega sama lugu sa pead neid mõistma,et need negatiivsed tunded ja mõtted pole üldse sinagi mitte all suruma ja mängima nagu idioot positiivset,et kõik on korras jne jne kuigi korrasolekust pole märkigi….. vastus…palun?
Teadja!
Kuna küsimus oli väga hea, siis tegin selle kohta eraldi postituse …
Ole vapper!
Kaido
Kaido !
Kust ma selle postituse võin leida ?
Aitäh !
Siin see on …
http://www.suurimsaladus.ee/kui-ellu-ilmuvad-suured-kusimargid/