Külgetõmbeseadus - Elu Suurim Saladus!Eesmärkide saavutamine seestpoolt väljapoole

Kaido kirjutas just artikli harjumustest ja mul on hea meel, et ta väitis, et hommikune tõusmine ei ole kuidagi tahtejõuga seotud, vaid hoopiski mõtetega. Olen temaga täiesti nõus. Lugedes veel sellest, et kell 5:30 tõusmine ei tähenda mitte vähem magamist, vaid tegelikult varem magama minemist, sain aru, miks mul varane tõusmine ei õnnestu. Ma lihtsalt ei ole loonud endale harjumust kell 10 õhtul magama minna.

Harjumus, jah. Harjumuse loomine nõuab aga distsipliini ja sellest tahtsingi täna kirjutada. Olete kindlasti kuulnud, et mida ei oska, seda õpeta. Mitte, et ma kedagi väga õpetama kipuksin, kuid jagades oma mõtteid taipan ise ja saavad ehk teisedki häid ideid.

Mind on motiveerinud edasi arenema ja edasi minema üks asi siin elus ja see on vabadus valitseda oma keha ja mõtteid või tegelikult peaks olema teistpidi - mõtteid ja keha. Miks minu keha ei tee seda, mida ma tean, et ta peaks tegema oli üks mu põhiküsimusi. Bob Proctori materjalidega tutvudes, sain teada, miks see nii on, kuid selle rakendamine nõuab distsipliini. Mis on distsipliin? Jällegi Bobilt kuulsin definitsiooni - distsipliin on see, kui ma annan endale käsu ja täidan selle. Mõtisklen vaikselt selle üle, kuidas selleni jõuda. Mõnede ülesannetega on see lihtsam, mõnedega raskem, lihtsam on distsiplineerida end millegi tegemisele siis, kui aega on vähe ja raskem ikka siis, kui ajaline joon veel kaugem. Aga kuidas on veel uute harjumuste loomisega?

Kaks aastat tagasi olin tõeliselt hädas oma tööasjade juhtimisega (oma firmas), sest paistis, et ma ei suutnud ühtegi asja lõpetada varem kui päev enne selle tähtaega või veelgi hullem samal päeval mõned tunnid enne. Teadvustasin probleemi ja alustasin asjade tegemist varem, algus oli tohutult konarlik, projekt projekti järel ikka sama tulemus - mitte grammigi varem kui viimasel minutil.

Seda lugu kirjutades tuli mulle see pingutus meelde ja vaatasin oma praegust olukorda, jah, asi ei ole küll ideaalne, kuid on paranenud. Asjad kuhjuvad küll viimasele nädalale, kuid alustanud olen juba varem ja isegi õnnestub teinekord lõpetada varem kui vahetult enne tähtaega, kuigi jah, siis tundub kogu aeg, et ikka oleks nagu midagi parandada.

Osalesin eelmine nädal kursusel, kus räägiti täiskasvanute nõustamisest ja ka seal oli teemaks muutus. Arvan, et igaühel meist on mingi soov, mida me oleme tahtnud realiseerida juba pikka aega, olgu see töökoha vahetus, hommikune tõusmine, uue mööbli ostmine, hakata tervislikult toituma, minna jõusaali jne, kuid mingil põhjusel ei ole see õnnestunud või siis püsiv muutus ei ole tekkinud. Miks see on nii?

Peagi on taas saabumas aastavahetus ja tuhanded inimesed kirjutavad üles või annavad iseendale uusaasta lubadusi, kahjuks vaid selleks, et need peatselt unustada. Miks need ei toimi? Minu arvamus on, et need on liiga pealiskaudsed. Isegi selline täpne soov nagu tõusta hommikuti tööpäevadel kell seitse, on liiga pealiskaudne, kui me ei süüvi selle põhjustesse. Seega tasuks selle üle alati enne juurelda, mõtiskleda ja seada end mõttes valmis, enne kui hakata end tahtejõuga suruma.

Eeltöö distsipliini saavutamiseks

Esmane küsimus võiks olla, miks ma soovin tõusta kell seitse? Vastused võivad olla erinevad, näiteks võibolla sellepärast, et siis on mul rohkem aega iseenda jaoks, jõuan rahulikult teha endale tervisliku hommikueine või vestelda oma tütrega, võibolla tunnen ma end paremini, kui tõusen hommikuti varem, saan mõne raamatu läbi lugeda, mis minu jaoks oluline on või midagi muud. Ka siit on võimalik sügavamale minna, kui ma tundsin, et tahan hommikuti varem tõusta sellepärast, et tunnen end siis paremini, võib endalt küsida: Mida see tähendab? Kuidas paremini? Mis annab mulle selle parema tunde, kui ma hommikul varem tõusen?

Kui tunnen nüüd, et olen leidnud õige põhjuse, saan endalt küsida, mis mind takistab? Vastused võivad jällegi olla erinevad, kuid mõned võimalikest - olen hommikuti väga väsinud, toas on liiga pime ja külm, teki all aga hea soe; mul ei ole ju tegelikult kuhugi kiiret vm. Nendest põhjusest võiks välja võtta kõige olulisema, näiteks olen hommikuti tõeliselt väsinud ega jõua tõusta.

Järgmine küsimus võiks olla - mis seda põhjustab, miks ma olen hommikuti nii väsinud? Mitu tundi ma magada sain? Mitu tundi ma vajan magamiseks? Võibolla on põhjus selles, et uneaeg jäi lihtsalt liiga lühikeseks. Minnes magama kell kaks öösel on arusaadavalt raske tõusta kell seitse, kui keha nõuab uneajaks kaheksa tundi. Võibolla ei saa ma öösel korralikult magada, sest ase ei ole mugav või olen söönud õhtul liiga hilja või midagi muud. Kui küsime endalt, saame ka vastused.

Kui nüüd põhjuseks oli hiline magamaminek, siis on jällegi põhjust uurida, mis seda põhjustab. Miks ma lähen magama kell üks-kaks öösel aga mitte varem? Kas seda annab muuta ja mida annab teha?

Siis saame asuda probleemi lahendama ning leida esimene samm.

Seega eesmärk võib olla tõusta hommikul kell seitse, kuid samm, millele keskendume on distsiplineeritult minna magama kell kümme, mis on tunduvalt kergem, kui sundida end väsinult tõusma kell seitse.