Eesmärkide saavutamine teadvusnihke kaudu
Kirjutas | Teema Tehnikad | Kuupäev 15.03.2009
Külgetõmbeseadus sätestab „Sa saad selle, millest sa domineerivalt mõtled“. Eelkõige tähendab see, et tuleb jägida meie peas olevaid mõtteid ning neid mõtteid võimendavaid emotsioone. Kui me tunneme ennast kurvalt ja teeme seda väga emotsionaalselt ehk kogu meie kehast ja olemisest õhkub kurbust, siis võime kindlad olla, et meie vibratsioon on sel hetkel väga madal ja me resoneerume kõigega, mis on madal ning negatiivne. Et seda muuta, peame me muutma oma mõtteid ning sellele järgnevad positiivsemad emotsioonid.
Viimasel ajal olen üha enam mõistmas ja saamas kinnitust subjektiivse reaalsuse teooriale, mille kohaselt me teadvustame oma olemist igal tasandil ning meie välismaailm on pelgalt meie sisemaailma projektsioon. Viimase 3 kuu vältel olen seda teooriat analüüsinud, katsetanud ja püüdnud leida seoseid kõikide teise vaimsete seadustega ning julgen kinnitada, et läheb aina huvitavamaks. Lisaks leian igal sammul kinnitust, et just niimoodi see maailm tegelikult toimibki.
Subjektiivse reaalsuse kohaselt on võimalik saavutada ka eesmärke täiesti uuel tasandil – teadvusnihke kaudu. Kuna see annab tulemused väga kiiresti, siis nimetasingi selle tehnika enda jaoks tinglikult „Kiireks eesmärkide saavutamiseks“.
Kuidas see toimub?
Võtame aluseks, et MINA (ja ka SINA) olen teadvus. Sa teadvustad seda, mis toimub sinu ümber, sa meenutad ning sa suudad arvata, mis võib tulevikus juhtuda. Sa oled teadvus. Sa oled teadvus, mis on seotud ühe konkreetse füüsilise kehaga. Miks sa oled just seotud selle kehaga, millega sa oled parajasti seotud, on raske öelda ning antud juhul see ei olegi väga oluline. Oluline on, et sa oled oma mineviku kogemuste, harjumuste, mõtete, uskumuste ning hirmude summa. Sul on tekkinud endast teatud minapilt, mida me kaitseme oma egoteadvuse kaudu – näiteks, ma olen näitleja, ma olen ärimees, ma olen ilus või kole, ma olen hea suhtleja, ma armastan hiina toitu, ma kardan kõrgust, mulle meeldivad lilled, jne jne. Me oleme endast loonud teatud minapildi, mida me kaitseme iga hinna eest, sest me kardame, et kui see minapilt puruneb, siis kaotame me oma identiteedi.
Meie identiteet on samal ajal meie egoteadvuse kaitseingel ja meie suurim takistus eesmärkide saavutamisel.
Oletame, et ma töötan kaevanduses ning teenin kuus 5 000 krooni. Ma teen oma tööd ning olen sellega harjunud. Mind on lapsest saadik õpetatud, et juba sinu isa töötas kaevanduses ning ka sina töötad kaevanduses, sest sul on vastav haridus, sa oskad seda, sa ei suudaks muud teha jne jne.
Me oleme oma identiteedi sidunud tasandiga, kus me oma elu elame. Töötades kaevanduses üldjuhul ei tule me selle peale, et ah kurat, ma lähen ülikooli ja sealt edasi panka tööle. See tundub täiesti teine reaalsus. Võite proovida näiteks mõnele kaevurile öelda, et lähme sügisel koos ülikooli, et võibolla 4 aasta pärast pangas töötada. Nad ei võta seda omaks. See on nende maailmast väljas ning nad isegi ei mõtle selle peale. Nende mõistus hakkab sellise ettepaneku peale tööle täiesti teises suunas tuues esile vähemalt 10 põhjust, miks seda ei ole võimalik teostada.
Miks?
Sest nende identiteet – nende MINA teadvus – on seotud teatud uskumuste, hirmude ning harjumuste kaudu eluga, mida nad elavad ning nad ei suuda üldjuhul sellest situatsioonist välja tulla. Kindlasti on väga palju erandeid, ma ei püüa praegu väita, et need inimesed ei ole selleks võimelised, on, just selleni ma tahan välja jõuda.
Teise näite tooksin seoses kaaluga. Kui inimene kaalub näiteks 150 kg (mees) või 100 kg (naine), siis ta on leppinud, et ma olen selline. Inimene on harjunud, et teda võetakse just sellisena nagu ta on ning eriti, kui ta on proovinud erinevaid dieete ja trenne, mis ei ole õnnestunud, on ta kukkunud tagasi „oma tsooni“, kus ta lepib tegelikkusega – MINA identiteediga – ja elab seal oma elukest. Raske on seda inimest veenda, et kasuta oma tahtejõudu ning hakka sööma ainult tervislikku toitu ja tegema trenni 3x nädalas. Kui nad isegi alustavad sellise programmiga, siis uuringud näitavad, et keskmiselt 6 nädalaga on inimesed tagasi oma tsoonis ja midagi ei ole muutunud.
Miks? Sest me identifitseerime ennast just sellisena, nagu me oleme harjunud. Me usume, et meie saatus on olla ülekaaluline ning me peame sellega leppima. See lihtsalt olen mina.
Kõik see muutuks, kui me kasutaksime teadvusnihet. Kujutage ette, kui oleks võimalik kasutada näiteks Urmas Sõõrumaa ning Argo Aderi teadvust eelpool kirjeldatud inimeste juures.
Missugune on Urmas Sõõrumaa ja Argo Aderi MINA identiteet? Kellena ning kuidas nad ennast identifitseerivad? Las ma pakun:
Urmas Sõõrumaa: Ma olen edukas. Ma olen jõukas. Mul on külluslikult raha. Mul on kontaktid. Mul on ideed. Mul on kõige ilusamad autod. Mul on Hispaanias villa ja Ferrari. Ma saan endale kõike lubada.
Argo Ader: Ma olen fitnessi treener ja mitmekordne võistluste võitja. Ma söön tervislikult, kuna ma tean, et see on mulle kasulik. Ma teen iga päev trenni. Ma olen superheas vormis. Ma olen eeskujuks paljudele noortele sportlastele.
Kas nägite erinevust? Meil kõikidel on samad võimalused, aga meie minapildid on väga erinevad.
Nüüd kujutage ette, kui oleks võimalus panna Urmas Sõõrumaa MINA-pilt kaevuri füüsilisse kehasse ning Argo Aderi MINA-pilt 150 kg mehe kehasse. Mis juhtuks, kui Sõõrukas ärkab üks hommik üles ning avastab, et ta elab kuskil väikeses korteris vaesuses ning tal ei ole piisavalt raha. Mida ta teeks? Kas läheks kaevandusse tööle? Vaevalt! Ta hakkaks tegutsema. Ta paneks oma pea tööle ja hakkaks toimetama. Ta ei lepiks olukorraga, milles ta on, sest ta identifitseerib ennast eduka ja jõukana. Ta pea töötaks ainult selles suunas, kuidas hakata olukorda muutma. Ta prooviks ja tegutseks, kuni ta saavutab teda rahuldava olukorra. Ta ei lepiks olemasoleva olukorraga ka miljoni aasta jooksul. Sest see pole tema. Tema on edukas, jõukas ning selleks ta ka saab.
Sama lugu on ka Argo Aderiga, kes ärkab ükspäev 50kg üleliigse kiloga. Mis ta teeks? Ta hakkaks trenni tegema, ta paneks endale uue toidukaardi ning hakkaks elame selle inimesena, kellena ta elas Argo Aderi kehas. Ning mis oleks tulemused? Kilod lendaksid mühinal minema ja ta oleks vormis hiljemalt 6 kuuga ning püsiks seal.
Miks see kõik nii toimub? Need on ju samad kehad, mis olid enne vaene ning ülekaaluline? Ning nüüd saavutavad nad nii kiiresti edu?
Vastus peitub teadvuses. Nihe on toimunud teadvuses. Küsimus on selles, kellena me ennast identifitseerime ja arvame ennast olevat. Küsimus ei ole välistes tingimustes ja võimalustes. Need on kõikidele võrdsed. Aga muudatus saab toimuda ainult meie peas. Kui seal toimub teadvushine, siis hakkab meie maailm muutuma.
Kuidas seda teha praktikas? Me ei saa ju minna ja laenata Sõõruka ja Aderi MINA, et seda siis oma elu muutma panna?
Ei saa. Aga me saame endale ette kujutada, kuidas võiks ennast tunda hetkel, mil me oleme juba eesmärgi saavutanud. Me saame ette kujutada, kuidas võiks tunduda olla edukas, sale ja hea tervise juures. Me peame nihutama oma teadvust eesmärkide suunas, mitte muutma pelgalt oma mõtteid nendest eesmärkidest. See oleks puhtalt teadvuslik tegevus ning me mõtleksime asjadest, mida võiks saavutada. Aga nende saavutamine oleks keeruline, sest raske on panna emotsiooni mängu.
Aga tunne seda. Pane silmad kinni ja kujuta ette, te sa oled Urmas Sõõrumaa või Armin Karu, kui sa soovid olla edukas. Kui sa kohtud klientidega ja lahendad keerulisi olukordasid töös, siis kujuta ette, et sa oled Urmas Sõõrumaa. Sa ju ei kardaks siis oma kliente ning neid raskeid olukordasid. See oleks sulle kukepea. Kui sa soovid olla sale, siis kujuta ette, et sa oled Argo Ader või Riina Suhhotskaja. Sale ning energiline. Ja nii edasi iga sinu eesmärgiga. Kirjuta endale lahti sinu uus identiteet. Ja ela selles. Ela sellesse sisse ning mängi seda rolli. See tundub võlts, aga see paneb su mõistuse teisel tasandil tööle. See tõstab sinu vibratsiooni ning aitab sul hoida õiget meeleseisundit. See on lihtsalt super.
Inglise keeles on väljend „Fake it until you make it!“ ehk Teeskle kuni sa selle tegelikult saavutad. Ning see on superhea alus eesmärkide saavutamisele teadvusnihke kaudu.
Kuna meie reaalsus on subjektiivne – see on just selline, nagu me ise otsustame, siis ei saa keegi meil keelata muuta oma maailma ilusaks ja õnnelikuks paigaks. See on sinu õigus. See on sinu maailm. Ela selles ja ära kahetse ühtegi hetke. Sa oled see, keda sa otsustad olla. Sinu peas. Siin ja praegu.
Kaito (kirjutades seda postitust olen ma munk Tiibeti budistlikust kloostrist)
kasutada efektiivselt alateadvust
hmm ja ikkagi, miks välistatakse võimalus, et inimene võib tõesti rahul olla ja õnnelik sellega, mis juba on ja ta tõesti tahagi enamat, kaugemale, kõrgemale..
Ma olen enam kui kindel, et eelmise postituse kirjutajat ma tunnen sama hästi kui oma viit sõrme paremal käel…
Anonüümne!
Väga hea küsimus! Seda ei välistata tegelikult mitte üheski lauses ei selles postituses ega terves eduteoorias. Kui inimene on rahul oma eluga, siis on see parim soovitud olukord elus. Lubamine asjadel olla nii nagu need on, on alus õnneliku ning rahumeelse elu juurde. See on jaatamine kõigele oma elus ning laskmine elul kulgeda nii, nagu see kulgeb. See on jaatamine kõikide ümbritsevate inimeste suhtes ning sündmuste suhtes. See on totaalne aktsepteerimine, mis sinu elus toimub ning asjade võtmine nende loomulikkuse alusel. Kui inimene on saavutanud sellise seisundi, siis ta ei osuta vastupanu millelegi ning ei esita küsimusi, miks mingid asjad nii on, sest ta teab, et asjad on nii, nagu need peavad olema ja ta lubab nendel asjadel olla, sest ta teab, et see on tema kasvuks vajalik.
Ja nüüd miljoni dollari küsimus:
Kui inimene otsustab lubada asjadel olla enda ümber nii nagu need on, siis tal ei teki küsimusi, miks asjad on nii, nagu need on. Ta ei osuta ja ei tunne seesmist vastupanu mitte millelegi, mis on sh ei saa tal tekkida seesmisi küsimusi ja vastupanu ka teiste inimeste ideedele.
Et sa saaksid vastata oma küsimusele, siis soovitan vastata 3 küsimusele:
1) Mis minu sees osutab vastupanu inimeste suhtes, kes soovivad edasi liikuda ning eesmärke saavutada?
2) Mis tekitab minus tunde, et olen rünnaku all, kui loen postitusi inimestelt ja inimestest, kes soovivad kogeda uut ning avastada uut?
3) Millele ma peaksin oma elus rohkem tähelepanu pöörama, et vabaneda sellest emotsioonist, mis tekitab vastupanu, kui loen sellist informatsiooni.
Ma luban sulle, Anonüümne, kui sa nendele küsimustele vastused leiad, siis on sul vastus käes ka sellele küsimusele, mille sa kommentaaris esitasid ning saad lasta ka sellel teemal olla sinu elus nii nagu see on ja ei võitle oma peas enam selle vastu.
Parimate soovidega!
Kaido
Neiu!
See on huvitav uudis
Loodan, et see tunne on vastastikune siis
Ema, sina või?
kirjutasin pika, pika jutu vastuseks ja siis mõtlesin, et mida ma teen. minu ego on see, mis soovib esitada vastuargumente, õigustada, selgitada. tema, kes ma tegelikult olen, temal ei ole sellest midagi. ja nii ma siis kustutasin postituse ja ütlen, et mingem edasi ja otsigem oma tõde. erineval moel, aga tegelikult üht ja seda sama.
Ei ole ema. See kolmas ja noorem naine Sinu peres
Hyva Kaido
Sul on tuline õigus - me loome oma maailmakihi ise.
See vastab meie teadvsuele.
Ja meil on paraku suht erinevad mailmakihid ehkki võimalustepaljusus on üks.
Nõuka ajal elas Tartus üks toonane miljonär Elmar Lust, kes tegeles tõuloomadega ja oli päratult rikas: mitmed majad/talud/ autod küll erinavate naiste nimedel jms.
Kord seltskonnas küsisime temalt, et mis tast saaks kui ta kõik kaotaks. Ta vastas:
“Ma olen Elmar Lust. Minu põhivara ei kao kunagi.
Eks ma alustaks jälle ja varsti oleks mul jälle kõik.”
Toona võtsime seda naljana…
aga Elmar Lust mõtles seda täiesti tõsiselt.
Väga hea point selle Elmar Lustiga
Kunagi lugesin kuskilt uuringut, et kapitali ümberjaotamise teooriatest ei ole mingit kasu, mida ülikoolis õpetati, kuna isegi juhul, kui kogu maailma rikkus kõikide inimeste vahel ära jagada, siis umbes 50 aastaga oleks see uuesti umbes samas vahekorras ning samade inimgruppide käes, kus hetkel.
Täpselt selline lugu, mis minu jaoks aitab ühtlustada ning aina paremini mõista külgetõmbeseaduse killukestest koosnevat puzzlet
See külgetõmbeseadus mõjub rohkem unistamisena, mida rohkem unistad seda lähemale kuhugi jõuad. Ainult käesoleva hetke võlu võib kahe silma vahele jääda…
Üks mu sõber unistas juba lapsest saati oma majast. Külgetõmbeseadust tundmata visandas ta juba väikesena erinevaid lahendusi jne. Täiskasvanuna realiseeris ta oma unistuse, tegi kõik täpselt nii nagu oli unistanud, iga detaili hoolikalt valides. Kui see kõik valmis hakkas saama, ütles ta: ” See maja ei olegi mulle enam oluline. Ma võiksin siit kahjutundeta välja kolida, sest mind huvitavad hoopis teised asjad.”
Me seame endile eesmärke, sest me ARVAME, et need teevad meid õnnelikuks. Iga takistus eesmärgist eemale tekitab vastupanu, tuska. Me ei taha leppida sellega, mida elu meile toob ja osutame sellele vastupanu. Isegi õigus tunda kurbust tekitab hirmu, sest külgetõmbeseaduse kohaselt tõmbame endale sellega kurbust ligi. Miks me ei tohi lubada endale oma tundeid, ka negatiivseid? Sest me ei suuda aktsepteerida ennast sellisena nagu oleme, hetkel võibolla kurva ja vähejõukana ning maailma silmis tühja kohana. Ja osutame sellele mõttetut vastupanu. Selle asemel et võtta vastu mis elul meile pakkuda ja kulgeda vabalt
To: Huvitav küll — olen ise sama asja peale palju mõelnud. Arvan, et osa vastusest peitub tuntud tsitaadis, et oluline ei ole eesmärk, vaid teekond selle juurde.
Samuti öeldakse, et “Eesmärke ei seata selleks, et midagi saada. Eesmärke seatakse selleks, et kasvada.” Ja arvan, et selles peitub tõde. Ehk siis sul on täiesti õigus — kui inimene seab endale eesmärgi selleks, et ta selle saavutamisel saab õnnelikuks, siis ta ei saagi õnnelikuks. Õnnelik olemine on seisund, mida on võimalik saavutada ainult praeguses hetkes. Eckhart Tolle räägib sellest hästi palju. Tema ütleb ka seda, et hetkes olemine on meie esmane eesmärk. Ehk siis sama, mis sina ütled - “võtta vastu mis elul pakkuda on” — kõige aktsepteerimine. Samas ainult sellest ei piisa — muidu istuksime kõik päevad otsa ainult kodus, mediteeriksime ja oleksime hetkes.
Meie teisene eesmärk on kasvada. Ja selleks on eesmärgid. Kes suudab need kaks asja edukalt kokku panna, ongi kogu aeg õnnelik selle üle mis tal on ning saavutab mängleva kergusega eesmärke, mis aitavad tal kasvada.
Tänan Sind vastuse eest.
Kas eesmärk elada on piisav eesmärk?
Öeldakse ka, et igaks asjaks on oma aeg. Ka mitte midagi tegemiseks. Või eesmärgita elamiseks. Või julguseks tunnistada: ma ei tea kõikide asjade vastuseid, ja ilmselt ei saa kunagi teadma. Tunnistada seda mängleva kergusega.
„Tegema asudes soovite harilikult midagi saavutada ja klammerdute tulemuse külge. Saavutamise püüdelt saavutamatusele suundudes saate vabaks püüdlemise tarbetuist ja kahjulikest tagajärgedest. Piisab sellest, et teha midagi lihtsalt, ilma erilise pingutamiseta. Edu nimel ülepingutus on liigne, tarbetu taak.; Hoiduge püüdest näha midagi iseäralikku ja saavutada midagi erilist. Teil on iseenda ehtsas väärtuses niigi kõik olemas. Kui püüdlete õiges suunas, kaob teis hirm midagi kaotada. Isegi kui püüdlesite vales suunas, ent olete sellest ise teadlik, ei ole te eksiteel. Kaotada pole midagi. On ainult õige teostuse ehtne jääv väärtus.“
üritan aru saada… aga…
Maia, mis sulle segaseks jääb … ehk oskan abiks olla?
Kuna oli tekstis oli juttu põgusalt ka kehakaalust, siis tekkis soov oma kogemust jagada. Ühel hetkel sai siiber, et kaalun rohkem kui tahan, et end mugavalt tunda. Olin 95kg (pikkus 186cm) iseenesest pole selle pikkuse juures selline kaal teab, mis kole, kuid mind hakkas häirima, olen varasemalt “kondirobert” old ja see ka mulle meeldis, kuid kilosi lisandus siiski aastatega. Hakkasin siis ühel päeval mõtlema/ette kujutama/tundma, et kaalun 85kg. Söömise/joomise juures midagi teadlikult ei muutnud, ei ponnistanud ka trenni tegemisega. Ca 4-5 kuuga oli 10kg läinud, ilma dieedi, ilma tablettide, ilma trennis higistamise jms-ta. Siis sai pandud märk 80kg peale ning praegu ca 81kg Nüüdseks olen ka selle fookuse kaotanud ning muid teemasid viljelenud :p Mis juhtus? Tagantjärgi vaadates hakkasin alateadlikult valima rohkem “tervislikumat” toitu ja mis peamine, ainevahetus kiirenes
Lisaks Secretile soovitan ka Abrahami õpetusi läbi Ester & Jerry Hicksi, need on SUPERteadmised
Madis, see on ikka täiesti super, mis endaga tegid. Ka ise tegin sama protsessi läbi eelmisel suvel, mitte küll niivõrd kaalu langetamiseks, aga soovisin ümber orienteerida oma toitumisharjumusi rohkem taimse peale. Ning see töötas täpselt samamoodi - kui olin teadliku otsuse langatanud, hakkas organism täiesti teistmoodi tööle ning tekkis isegi tõrge raskemate lihade jt toitude järgi. Aga sinu puhul ikka täiesti supertulemus!
See kõik tundub nii keeruline ja raske.
Ei tea kas raske uskuda selle toimesse või siis endasse !
Jah Kaido, see on super, nagu sa isegi juba kogenud oled
Oli see kaaluasi esimene nö teadlik külgetõmbe, teadliku loomise ja lubamise ettevõtmine ning konkreetsete sammudeni jõudsin ca pool aastat peale Saladuse kaemist, sept ’07 (mõni aeg enne seda „juhtus” kätte „What the bleep…”) Ehkki olen “teistmoodi” mõelnud ja olnud ehk nö esoteeriliste, parapsühholoogiliste jms teemadega kohati tegelenud juba keskkoolist peale, sai siiski murdepunktiks filmi kaemine, vürtsi lisas veel see, kuda see film mu mu vaateulatusse „sattus”, aga see selleks. Kuna juhuseid minu jaoks pole, siis sain aru, et mees, see on märk ning ka oli see viimseid tilku seniste teadmiste karikasse 
Selline arusaamine, heureka, oled seda ju kogu aeg teadnud, alateadlikult vaikimisi isegi pruukinud. Tagantjärele analüüsides meenub mitmeid seiku, mida saab äsja avastatud „valemiga” seletada 
Kuid siiski, vaatamata varasemale „avatusele” jms kokkupuutele sellises vallas, võttis mul ca pool aastat „tegudeni” ehk teatud mõtlemiseni. Justkui peiteaeg, enne kui „sümptomid” väljenduma hakkasid. Ja see on hea, sest ega punnitamisega midagi soovitut loo, punnitamine paneb meid vibreerima(oleme ju energia) selliselt, mis ei too meile soovitut.
Siit ka julgustus kõigile, kel justkui ei tule välja või tundub raske. Kõik on hästi, just nii nagu ta parasjagu on, tuleb lihtsalt olla. Las uus info laagerdub endas, meie aastatega juurdunud uskumused, suhtumised, tõekspidamised on kui suur tanker, mille järsk pööramine pole mõistlik tegu, kohati pole see ilma soovimatute tagajärgedeta üldse võimalikki
Päikest
Mul on selline moodus “tunde” tekitamiseks, et käin kaubanduskeskustes ja vaatan kõiki neid ilusaid asju, mis seal on ja see uute asjade lõhn…kõik see aitab küll sellise tunde tekitada, et olen jõuaks ja võin endale kõike lubada…siiani pole see jõukus veel barjääri tagant kohale jõudnud - peab vist tihemini kaubanduskeskusi külastama?
Pretty Woman, see on superpraktika, mina küll usun sellesse ning teen sageli sama … nt kui trennis jooksen trenažööri peal, siis kujutan ette, kuidas jooksen kuskil ookeani rannal ning tuul silitab vaikselt pead
huvitav, kas praegune kriisiaeg on ka eesmärkide saavutamisele mõjunud?
Minu külgetõmbeseaduse kogemus ei toiminud - soovisin ühte töökohta, millel ma isegi kunagi 7 a tagasi olen töötanud (hetkel töötu). Seega uskusin endasse 100% ja visualiseerisin juba kuidas ma olengi seal tööl. Saatsin endale isegi sms-i palga laekumise kohta sellest ettevõttest soovitud palgaga. Sellele kohale oli konkurss, kuid see venis. Lõpuks teatati, et seda kohta ei looda seoses eelarvekärbetega. Ajaliselt kestis see umbes kuu. Kas see on liiga lühike aeg? Kas eesmärgid peaks seadma mitte nii konkreetsed, kindla ettevõttega seotud? Võibolla ma soovisin seda töökohta ja kujutasin ette kui hästi mulle see töö meeldib, kuid tegelikult on firmas seis väga kehv ning saladus hoidis mind sattumast halba ettevõtte keskonda. Kas peaks seadma esmärke nö üldisemas mõttes või väga konkreetsetena? Kas ma võisin teha mingi muu vea mõtlemises või eesmärkide püstitamisel?
Muus osas on mu meelerahu tunduvalt paranenud. Ma tegelen oma tervisega, käin jooksmas ning see on enesetundele mõjunud väga hästi. Kodus olen teinud remonti vastavalt feng shui põhiõtetele ja ka see on andnud sisemist rahu.
Axel, sinu kommentaari viimane osa on super. Mida enam me leiame oma elus tegevusi, mis meile rõõmu pakuvad, seda vähem jääb meil aega muretseda.
Konkreetselt sinu töökohast - raske on panna diagnoosi. Kui keegi seda julgeks teha, siis peaks ta olema vist Universumi käsilane isiklikult
See protsess ei ole siiski nii kiire ja lihtne. Mul on väga palju asju elus, mis ei ole kuidagi õnnestunud vaatamata kõikvõimalikele trikkidele, mida olen proovinud. Lihtsalt ei tule ja kõik. Ma lihtsalt ei peatu liiga pikalt selle analüüsimisel, sest samas näen, et suures plaanis liiguvad asjad suunas, mis on minu suure eesmärgiga kooskõlas.
Kuna meie viis meelt on siiski väga piiratud, siis meil ei ole võimalik näha suurt pilti. Me võime kunagi hiljem alles aru saada, miks mõni asi ei juhtunud ning siis võime hoopis tänulikkust tunda.
Vaata ka seda postitust siin: http://www.suurimsaladus.ee/ka-naistepaeval-voib-vihma-sadada/