Elada elu eesmärgiga
Viimasel ajal mulle kohe meeldib tegelda selliste lihtsate küsimustega nagu Mis on elu mõte? Kuidas maailm loodi? Kes maailma lõi? Ning mida kuramust ma siin Maa peal üldse teen?
Kõige enam on mulle tekitanud viimase 3a jooksul ja tekitab siiani küsimusi, kas ja mis on iga üksiku indiviidi roll selles suures süsteemis? Jah, paljud usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning paljudesse muudesse headesse ja üllastesse asjadesse, aga need kõik on siiski meie pelgad oletused. Me usume, et meie roll on olla hea inimene ja kasvada ning areneda ja teha kõike seda head, kuna me oleme just selleks siia Maa peale tulnud. Aga kas me ikka teame seda? Lugedes paljusid erinevaid raamatud ning jälgides oma sisekaemusi tekib meil ühel hetkel tunne (vähemalt mul tekkis), et ma hakkan aru saama, mis pull see kõik siin käib. Aga asja kurvem pool on see, et ka see möödub. Mida enam uurid ja jälgid, seda enam tundub, et tegelikult me ei tea ikka üldse mitte midagi. Kõik, mida gurud räägivad raamatutes, on väga ilus ja paitab meid seestpoolt, aga siiski kellegi arvamus. Kellegi täpselt samasuguse lihtsa inimese nagu mina või sina, kes on võibolla natukene kauem otsingutega tegelenud ja omandanud natukene kõrgema teadlikkuse.
Et heade otsijate kolleegide arvamusi teada saada, küsisin ka mõned nädalad tagasi üsna otsekoheselt, kas keegi teab, mis on elu mõte? Mina isiklikult ei tea seda siiani.
Mis minu jaoks asja lihtsamaks muutis, oli Elu Suure Eesmärgi määramine endale. Kuigi ma ei tea, mis on elu mõte ja miks ma seda kõike siin teen ja toimetan, on mul võimalus ise endale eesmärk valida ning selle nimel tegutsema hakata. Kui me määrame endale eesmärgi, muutuvad paljud asjad lihtsamaks. Sest meil on olemas suund.
Mulle meeldib elu eesmärgi püstitamise mudel, mille kohaselt me määrame oma elule Suure Üldise Eesmärgi ehk vastame küsimusele „MIDA?“ ning seejärel täidame selle nelja spetsiifilise eesmärgiga ehk vastame küsimusele „KUIDAS?“
Elu Suur Eesmärk – MIDA MA TAHAN TEHA ELUS?
Sellega me määrame ära üldise eesmärgi iseendale ehk miks üldse igal hommikul üles tõusta ja tegutsema hakata? Miks ma elan?
Mina isiklikult ei näe ühtegi muud eesmärki elus kui kasvada sisemiselt. Ma olen selle teema üle pead vaevanud päris palju ning alati jõuan ma ühte kohta tagasi: „Tee kõik, et sa saaksid sisemiselt kasavada ning seeläbi oma välismaailma realiseerida.“ Ma usun, et kõik saab alguse meie peast – kui me saame peas asjad paika, siis muudab see ka meie välismaailma.
Arvestades, et meie eksistents Maal on lühike – isiklikult on mul jäänud hinnanguliselt 50 aastat, siis mida muud kui sisemiselt kasvada ma saaksin järgneva 50 aastaga ära teha, mis oleks tõesti püsiv ja hea? Absoluutselt kõik muu, mille ma seaksin esiplaanile, oleks ajutine. Ainuke, mis on püsiv kuni selle hetkeni, mil ma viimase hingetõmbe teen, on sisemine rahu ning rõõm. Kõik muu võib haihtuda hetkega. Ning ma usun, et see hea valik.
Spetsiifilised eesmärgid – KUIDAS MA TÄIDAN SUURT EESMÄRKI?
Spetsiifilised eesmärgid näitavad meile, kuidas me saame elu suurt eesmärki täita. Kui me oleme tasakaalus ning rahul kõigi nelja valdkonnaga, siis võime öelda, et me oleme oma isiklikud eesmärgid saavutanud ning meil on hea olla. Nii lihtne see ongi. Me saame olla rõõmsad ning teha seda, mis teeb meid õnnelikuks.
Spetsiifilised eesmärgid saab jagada nelja gruppi:
1) Sinu füüsilised vajadused
2) Sinu intellektuaalsed oskused
3) Sinu kirg ja inspiratsioon
4) Sinu panus maailma
Füüsilised vajadused
Meie tegevus peab katma ära meie normaalsed füüsilised vajadused. Eelkõige puudutab see finantse, et meil oleks riided seljas, toit laual, kodu, auto ning kõik muu, mida me soovime, et me tunneksime ennast turvaliselt. Kui me alustame oma eesmärgi poole liikumist, siis me peame läbi mõtlema ka selle poole, kas tegevus sellisel kujul pakub meile elatist nii palju, nagu me seda soovime (see tase võib muidugi olla väga erinev). Kui me selle peale ei mõtle ja me peame pidevalt muretsema raha pärast, ei saa me olla rõõmsad ja vabad.
Mina isiklikult püüan oma sisemise kasvu siduda ettevõtlusega. Ma olen saanud ettevõtlusest väga palju „peksa“, aga see on olnud minu suurimaks Õpetajaks. Kogu minu sisemine realisatsioon on seotud ettevõtlusega, sellega seotud väljakutsetega ja tagasilöökidega. Ma soovin õppida tundma protsessi, kuidas kasutada ja programmeerida oma alateadvust viisil, et see meie hüvanguks tööle panna. Ning ma õpin seda. Mõnikord ma näen kiireid tulemusi, mõnikord aeglsemaid. Aga ma näen tulemusi kogu aeg. Ma liigun õiges suunas. Ning ma olen elus. Samal ajal omandades iga päev uusi kogemusi meie sisemistest ressurssidest, alateadvuse tööst, ärist ja paljust muust. Ei saa öelda, et ma iga päev naudiks ja nautleks, sest äri on juba kord selline, aga ma ei oleks see inimene, kui ma poleks seda teed läbi käinud.
Intellektuaalsed oskused
Intellektuaalsed oskused näitavad, milleks me oleme suutelised? Mis tööd ma oskan ning suudan teha üldse? Millised on mu teadmised sellest alast, milles ma soovin tegutseda. Kui need ei ole piisavad, siis pean ma neid juurde omandama. Me ei saa valida endale eesmärgiks valdkonda, milles me iial ei suuda olla edukad. See oleks enese petmine ning ei viiks meid sihile.
Kuna mul on TÜ majandusharidus ja ettevõtlus meeldib mulle, siis on mulle see loomulik valik. Ma soovin ennast realiseerida ettevõtluses ning mul on selleks olemas baasteadmised. Ma ei saaks praegu otsustada, et ma hakkan homme südamekirurgiks. Jah, see oleks pikemaajaliselt võimalik, aga mitte kohe.
Ning mulle meeldib kirjutada. Seepärast sai loodud ka www.suurimsaladus.ee. Ma lihtsalt arvasin, et võib-olla saab keegi kasu, kui ma katsetan kõike enda peal ning jagan siis oma kogemusi sellest kirjutades. Ma ei kirjuta teooriat raamatutest, ma kirjutan oma rõõmudest ja valudest. See on vahetu ning mõnikord on see kasulikum kui lugeda raamatust, kuidas mingeid asju teha. Mõnikord on parem, kui kõrvaltoas on võtta üks inimene, kes proovib kõike enda peal ning jagab siis sõpradega, kuidas tasub teha ning kuidas ei tasu. Mis viib edasi ja mis ei vii. Kui ma saan kellelegi sellega kasulik olla, tunnen, et ma olen ka maailmale midagi head teinud.
Kirg ja inspiratsioon
Siin me peame endalt küsima, mis tõmbab meid tõeliselt käima? Kas see valdkond, milles me tegutseme, on tõesti see, millega ma tegeleksin ka siis, kui ma ei peaks seda tegema raha pärast? Kas ma tegeleksin sellega hobikorras? Kas see on midagi, millega ma tunnen tõelist kontakti otse südamest?
Mulle meeldib kõik, mis on seotud sisemise kasvuga. Mulle meeldib zen, mulle meeldib budism, mulle meeldib info, mis käsitleb kvantfüüsikat ja alateadvust jpms. Mind tõmbab käima kõik, mis annab mulle kinnitust, et me ise oleme oma maailma loojad. See inspireerib mind, sest selle kaudu saan ma maailmaga astuda interaktiivsesse suhtlusse. Ma ei pea enam kodus TV’d vaatama ning kõike lihtsalt vaatama, mis seal juhtub. Teadvustades, et ma ise olen oma elu looja, saan ma ju teha oma „TV show“. Ma saan valida oma ellu osalised, asjad ning sündmused. See on ju super. Ning kõik, mis annab mulle lisainfot, kuidas seda kõike teha ja katsetada, on minu mootoriks. Ma olen kõike proovinud, mis kirjutatakse raamatutes ja näidatakse filmides. Ma proovin kõik järgi. Siis ma tean, kas see toimib või ei toimi.
Ning mulle meeldib ettevõtlus. Mulle meeldib ettevõtete hingeelu. Mulle meeldib lugeda, kuidas ettevõtteid luuakse, mis on ärimudelid ning kuidas need pankrotti lähevad. Ma olen ise ettevõtteid asutanud, teinud äri ning pankroti läbi elanud. See lihtsalt meeldib mulle (eee … pankroti osa oli tegelt üsna karm …). Ning seepärast ma olengi oma sisemise kasvu sidunud ettevõtlusega.
Panus maailma
Selle valdkonnaga saan ma vastata küsimusele, kas ka maailmal ja teistel inimestel on kasu sellest, mida ma teen?
Kui ma tegelen oma sisemise kasvuga ning jagan seda teiste inimestega, siis võibolla on keegi, kes sellest kasu saab. Ma ei kirjuta kunagi eesmärgiga öelda, et vot elu käib nii või naa. Ma ei tea seda iialgi. Aga ma tean, mida ma olen tundnud ja kogenud. Minu katsetused iseendaga inspireerivad mind ning võibolla on keegi, kes saab sellest veel inspiratsiooni ja ta leiab sellest ideid. Äkki leiab ta võimalused ise edasi liikuda kiiremini jättes vahele need etapid, mida mina rumalusest proovisin. Nagu näiteks 2a tagasi arvates, et miljoni manifesteerimine on lihtne. Ei, see ei ole lihtne. Selleks on vaja tunda tervet süsteemi. See on võimalik, aga see ei ole lihtne. Ning paljud võivad vahele jätta ning säästa ennast pettumustest, mis kaasneb, kui kuu aega järjest kordavad, et teenin miljoni, aga tegelikult ei teeni. Sest saladus ei toimi nii. See toimib teistmoodi. Eelkõige seestpoolt väljapoole, mitte väljastpoolt sissepoole. Minu jaoks on see suurim saladus.
Ning ettevõtluse kaudu saan ma samuti anda panuse maailmale. Ma loon töökohti, ma maksan makse, ma pakun tooteid ja teenuseid, mis muudavad inimesed rõõmsamaks ja aitavad neid. Ma ei läheks iial näiteks kasiinoärisse, kuna ma tean, et raha tuleb seal teiste õnnetusest. Ma pigem eelistan ärisid, mis pakuvad inimestele midagi. Mis aitavad neid edasi ning teevad neid rõõmsaks.
Sest ma usun, et rõõm on kõige alus. Kui ma midagi saaksin valida, siis valiksin iga päev olla lihtsalt rõõmus ja õnnelik. Sest paremat seisundit ei ole olemas. Miks raisata oma aega ja energiat päevast päeva sellele, et teha tööd, mida me ei armasta, suhelda inimestega, kes meist ei hooli ning elades läbi sündmusi, mis meid lõhuvad. Sellel ei ole lihtsalt mõtet, sest mul on ju vaid 50 aastat.
Et seda muuta, tuleb alustada protsessi. See ei ole kiire, see on aeglane, aga see viib sihile ning protsess ise juba on nauditav. Me ei pea ootama, kuni me kohale jõuame, sest seda ei juhtu iial. Aga me saame oma elu jagada päevades, tundideks, minutiteks ja sekunditeks ja valida alati siin ja praegu, mida mõelda, mida tunda ning mida teha. Jõud on selles hetkes. Selles samas hetkes, mil sa loed seda blogi. Sa saad tegutseda praegu. Kui sa oled mingit tegevust pikalt edasi lükanud, kuna sind on takistanud hirm või kahtlused, siis ära tee seda enam. Isegi, kui see ei õnnestu, saad sa siis teada, et niimoodi see ei käi. Sul ei ole kaotada mitte midagi. Võita on aga terve elu.
Olge vaprad!
Kaido
On lihtsalt hämmastav, kui palju sa analüüsid seda teemat, samas jõuab iga arutelu välja tõdemuseni, et mitte keegi ei t e a täpselt ja kindlalt. Ma ise loodan teada saada, kui suren. Ja kuni selle hetkeni aitab mind mõtiskluste alguses B.Melvini tähelepanujuhtimine: “Aga mida see sinu jaoks muudab, kui sa t e a d?”
Minu jaoks on “leppimine” märksõnaks. Seesama, mida sa aastaid tagasi rocca al mare keskuse kohvikus üritasid mulle selgeks teha ja mis kuidagi minuni jõuda ei tahtnud, on nüüd päral. Kui palju lihtsamaks see elu teeb, ja samas, kui väga raske seda omandada oli ja siiani on..
Amen
Ma tean… - ega Sa ei jäta
Kuni ma hingan …
PS. Sinu viimase lause kohta: “Ka see möödub …”
Hmm.. Kuna ma päris suures osas olen liikunud su järel, võtab su seisukohavõtt muidugi mõnevõrra kõhedaks.. Turvatunne kaoks.
Turvatunne just suureneb, sest ma mõistan, et mina olen KESKUS, kes/mis projitseerib. Mulle on antud võimalus ja VABA TAHE … ning ma soovin seda kasutada. Ma soovin interaktiivselt osaleda kõiges selles mängus, mis minu ümber toimub ja nautida seda ilu, mida on võimalik kogeda. Kui anda loomaaias olevale tiigrile võimalus ringi joosta metsades ja heinamaadel, siis ta kasutab selle ära, kuigi võib öelda, et ta saab oma elupäevad mööda saata ka puuris inimestele rõõmu tehes. Aga kas see on seda väärt? Ma ei soovi istuda ja 50 aastat lihtsalt vaadata kõrvalt, kuidas elu mööda kihutab. Ma tahan sellest osa võtta oma tingimustel. Kui mulle on antud JÕUD, siis ma pean seda jõudu kasutama, et võimalikult palju HEAD inimestele, maailmale ja iseendale teha. Tekib just TURVATUNNE, sest ma vastutan iga pisimagi detaili eest ja ei saa panna vastutust kellelegi teisele sh Peadirektorile. Olen tänulik talle, et on andnud mulle võimaluse ja jõu seda võimalikkust suunata sinna, kuhu ma soovin. Aga see on väga vastutusrikas töö.
Taaskord on näha, kui erinevad asjad annavad turvatunde
Minus sinu kirjeldus tekitas hirmu - teadmine, et ma ise vastutan. Nii palju kergem on elada, kui uskuda, et elu, mida elan, on otsustatud küll minu enese poolt, kuid olukorras, mil ma olen vaba. Vaba mõistusest, egost - puhas teadvus, hing.
Tead, ega mina ju tea, kuidas asjad on tegelikult. Igal on oma tõde lõppkokkuvõttes ning tähtis on, et end hästi tunneksid. Ühesõnaga unusta see jutt ära, mis ma kirjutasin ja toetu nendele sammastele, mis sulle annavad hea ja turvalise tunde. Mulle lihtsalt tundub, et asjad on nii, aga see võib mõne aja pärast muutuda jälle, kui mingid asjad avarduvad jälle. See on protsess ning ühel hetkel mingeid põhjapanevaid statemente panna on üsna ohtlik. Lühidalt - usu seda, mis annab sulle hea tunde. Siis on sul vibra paigas ning liigud edasi.
Huvitav. Ilma hobideta tunnen ma ennast poolikuna, samas ma ei taha hobisid nn tasuvaks teha, kuigi huvilisi oleks ja teema võimaldaks. See paneb mind nagu lukku loovuse mõttes. Olen proovinud.
Minu jaoks on võtmesõna vist sisemine tasakaal, endaga sõber olemine. Selle saavutamine on aastatega lihtsamaks läinud aga sel on ka oma hind. Nt nii kummaline kui see ka pole, siis positiivne kogemus võib sama moodi rööpast välja viia kui negatiivne. Kogemus kui selline on muidugi erinev aga sisemise tasakaalu mõttes siis.
Päikeseloojangud on ilusad. Mu elamised on olnud kõik sellised, kus õhtul sohval istudes saab loojuvat päikest vaadata ja mõtteid korrastada. See on hea tunne, mida tahaks kaua endas hoida.
Kui loen siis tekib kadedus - kamp vahvaid inimesi kes toetavad teineteist positiivselt ja teevad endaga kõvasti tööd et jäädagi positiivseks ja siis kõik justkui jääbki positiivseks. Elu väiksed viperused oleksid juskui põnevad väljakutsed. jah - tekib kadedus millest tahaks üle olla sest minu enesemõtted on kahjuks minu vaenlased. Kummaline et mõelda positiivseks on niiiiii raske. Lausa ärriatavalt raske, see nõuab ju järjepidevust :)))) ….. aga niii tahaks seda tunda mida teie . Pean vist veel vääääga palju lugema et aru saada ja et end tõsiselt kätte võtta…… aga küll minu aeg ka tuleb sest olen sinnapoole teel nii nagu ei kunagi varem.
Kallis Nadja!
Ma avaldan sulle ühe väga suure saladuse … aga luba, et sa kellelegi ei räägi.
Saladus ei olegi lugemises või informatsioonis … saladus on selle informatsiooni rakendamises.
Ma võin sulle anda 100% garantii, et kui sa teed teatud asju, mida ma võin sulle soovitada nt järgmised 3 kuud, siis su peas muutub kõik teistpidi ja sa hakkadki positiivselt mõtlema.
Kuidas see võimalik on?
Saladus ei ole saladus üldse tegelikult. Saladus on meie aju ehituses, ehk selles, kuidas me oma aju ja alateadvust kasutame, kui palju me seda kasutame ning kas me kasutame seda enese hüvanguks või hävituseks.
Kas sa oled tähele pannud, et paljusid uusi asju on alguses raske teha. Aga mõne aja möödudes tunduvad need lihtsad. Sa harjud sellega, see oskus muutub osaks sinu alateadvuses … sama on ka mõtlemisega, me muudame positiivse mõtlemise automaatseks protsessiks … ning peale seda läheb kõik intertsiga edasi.
Ole vapper!
Kaido
PS. Luba siis, et sa kellelegi ei räägi sellest, sest see on mõeldud ainult sulle, et sa saaksid õnnelik ja rõõmus olla
Nutma ei tohi ajada!!! inglid on seal teiselpool mitte inimesed :)))
Mina olen jõudnud järeldusele, et elu mõte on… elamine. Kui nüüd metafüüsilisemaks minna, siis ka Peadirektor lõi maailma, sest tema omadus on luua.
Täpselt nagu ei saa ükski inimene elada, ilma et ta pidevalt ei looks oma elu.
Kui veel Peadirektorist rääkida, siis tema olemust on aegade vältel avatud sõnapaariga Mina Olen.
Ta on, sellepärast et ta on ja meie oleme sellepärast et me oleme.