Julgus küsida kiitust
Mina olin täna tubli. Koristasin abijõududega koos esiku kohe otsast lõpuni ja viskasin minema terve posu kogunenud pahna.
Onju, et ma olin tubli ? absoluutselt: ) Marlen
vaata videot, miks küsida ise kiitust:
(vajuta nuppu: “view subtitles” ja vali “estonian”, et näha ka tõlget)
häid ideid igas keeles: www.ted.com
häid ideid eesti keeles: http://www.ted.com/translate/languages/est
Krt ma ei saa aru,miks osad räägivad,et on vaja kiitust ja teised jälle,et õpi ilma heakskiiduta elama,ma olen palju raamatuid lugend,näiteks kui lugeda loobumise tarkust,siis seal räägib ka,et õpi ilma heakskiiduta elama.imelik
Kui keegi tuleb mu juurde ja kiidab mind heaks,siis võib järeldada,et ma loon väliselt enda elu?Ma peaks juba ise teadma,et ma olen kogu see suur valgus,et et ma juba olen keegi ma ei saa olla halvem kui keegi teine,ma peaksin ise endasse uskuma,mitte,et keegi ütleb mulle päevast päeva,et sa oh olid tubli jne,tuleks ükskord aru saada sellest jamast.
ja nagu pealtnägjas oli vana inimene ütles,et mingi kuri vaim on siin majas,mul pea suriseb jalad surisevad,käed surisevad mida see tähendab,muidugi kundalini,nagu mul endal,alati hakatakse midagi muud süüdistama,kunagi ei nähta fakti,inimene võtleb,et oh selles on probleem,aga tegelt kui lähemalt vaadata ja fatke koguda siis selgub,et hoopis milleski teises ja siis vanamees tuleb maiia kurajsi vaimusi välja ajama,kuigi see vaim on hoopis sellel vanamutil endal.
mul on tunne nagu ma võitleks siin maailmas kellegagi,nagu mingit stabiilsust ei ole,täielik segaduse auk.
video oli südamlik ja tore…enda kogemusest tean, kui hea tunne on tänada või kiita, peaasi et südamest, rõõm on siis kahepoolne…vahest me ei oskagi komplimente vastu võtta, kui pole neid lapsepõlves eriti saanud, ütleme, et ah pisiasi, välja ei näita, aga tegelikult on ikka hea meel küll. Tänamine ja kiitmine on positiivsed emotsioonid, mida rohkem meil positiiseid emotsioone on, seda õnnelikumad oleme. Rõõm on nii andjal, kui saajal. Vahest sa Hendrik pole harjunud kiitusi saama ja kiitusi jagama, proovi, see on tore tunne.
…kiitust ise küsida on harjumatu, olen seda siiski ka mõned korrad teinud ja olen saanud erineva reaktsiooni osaliseks, nii üllatava, kui pahase, aga kui me ei anna mõista mida me ootame või mõtleme, siis ei tea seda ka teine. Mulle tundub, et lihtsalt kõik inimesed pole veel harjunud kõigest rääkima, mõni võib solvuda, teine jälle vihastada jne, samas on ütlemine, et küsija suu pihta ei lööda, ükskõik mis see vastus ka pole, proovida tasub ikka. Samas on igati vahva mõte ka ennast vahepeal kiita, miks mitte