Kas raha teenimine on eetiline?
Maailm on justkui jagatud kahte suurde gruppi – esiteks inimesed, kes teenivad raha ning on eluga rahul, ning teise grupi moodustavad inimesed, kellel ei ole raha piisavalt ning praktiliselt kogu nende energia kulub tegutsemisele ja mõtlemisele, et raha ei ole piisavalt.
Lisaks on tänases maailmas välja kujunemas veel teinegi klassifikatsioon, mille järgi sageli inimesi soovitakse „kastidesse“ panna – see on paradigma, mille kohaselt inimesed, kes tegelevad sisemise arenguga ning vaimsete praktikatega, ei sobi kokku raha ja eduga.
Ehk siis: Kas raha teenimine saab olla vaimne tegevus?
Mingil põhjusel arvab teatud hulk inimesi, et raha on halb. Usutakse, et kõik halvad asjad maailmas on tingitud rahast ning kõik inimesed, kes on edukad ning teenivad palju raha, ei saa olla head inimesed, rääkimata vaimsetest väärtustest. Tean isiklikult inimesi väga vaimseid inimesi, kes leiavad, et me peaksime elama vaid nendest ressurssidest, mis meile „antakse“ ning meil ei tohiks olla liigseid püüdlusi rohkem teenida ning elada head elu. Me peaksime sõitma võimalikult vana autoga, kandma kulunud riideid ning mitte unistama liiga ilusatest asjadest, kuna need justkui eemaldaksid meid tegelikest ja olulistest väärtustest. Kas pole paradoksaalne võrreldes loodusega, kus kõik õitseb? Looduses eksisteerib harmoonia – lilled õitsevad, loomadest jäävad ellu tugevamad, meri kohiseb ning tekitab vapustavaid vaateid jne jne. Ehk kõik on looduses täiuslik, külluslik ja kõikjal eksisteerib õitseng. Aga meie – inimesed – peame elama samas keskkonnas, aga hoidma end varju ning mitte õitsema.
Huvitav, kuidas on selline arvamus kujunenud? Miks arvab see „koolkond“, et askeetlus ning vaesus on väärtused, mis toetuvad vaimsuse alustaladele ja viivad meid õnne poole? Miks arvatakse, et inimene on materiaalses maailmas õnnelik ilma materiaalsete väärtusteta? Kas kala saaks olla õnnelik kuival?
Inimestena elame me materiaalses keskkonnas ning me peame kasutama oma loovust, intelligentsi ning kogemusi, et luua uusi väärtusi. Me tunneme ennast hästi, kui meil on piisavalt raha, meil on ilus kodu, turvaline auto ning võimalus reisida. Me saame oma lastele pakkuda head haridust, võimalust avastada maailma ning teha elukutsel valikud, mis on nende kirg, mitte pelgalt kohustus, mis tagab suurema palga. See on ju see maailm, milles me elame, miks me seda endale siis peaksime keelama?
Vastus küsimusele, kas raha teenimine saab olla eetiline ja vaimne, vastan, et see saab olla väga eetiline ja vaimne. Kui me kasutame oma loovust ning sisemisi ressursse uute väärtuste loomisel, aitame me teisi inimesi ja ennast kasvada: me loome uusi töökohti, me pakume inimestele tooteid ja teenuseid, mis teevad neid rõõmsaks ning me kasutame teenitud raha oma sisemiseks kasvuks. Kas teate, kui palju annetavad oma tuludest heategevuseks ning vaimseks kasvuks näiteks Oprah Winfrey, John Assaraf, Jack Canfield, Bill Harris jpt? Need on kõik Saladuse elumeistrid, kes teenivad kümneid miljoneid dollareid igal aastal kasutades külgetõmbeseadust ja vaimseid praktikaid, nad elavad täisväärtuslikku elu ning samas tagastavad igal aastal miljoneid dollareid heategevusprojektide kaudu.
Samuti tekitab minus sageli hämmingut inimeste küsimused nn vaimsete teenuste pakkujate suhtes, et kuidas nad sellise asja eest raha saavad küsida? Need on küsimused teemal, et kui inimesele anti looduse poolt üleloomulikud võimed, siis peaksid inimesed neid kasutama teiste aitamiseks, mitte raha teenimiseks. Paistab õige, jah? Huvitav, miks advokaadid, arstid ning õpetajad oma teenuste eest raha võtavad? Neile on looduse poolt antud teatud omadused ja teadmised ning miks nad ei kasuta neid inimeste aitamiseks, vaid teenivad sellega raha?
Ka vaimsed õpetajad ning massöörid on inimesed materiaalses maailmas ning nad peavad millestki elama. Kui nad peaksid tegelema inimeste aitamisega õhtuti peale tööd ning töö ajal päris tööd tegema, siis ei jääkski nendel ju aega tegelda sellega, mis nendele on looduse poolt kaasa antud. Kas nende ülesanne ei peaks olema tegelda nende kirega, nende suure eesmärgiga – aidata inimesi nii hästi kui oskavad ja seda 8h päevas? Jah, peaksid. Aga mille eest nad siis toitu ja riideid ostaksid?
Kokkuvõtvalt on oluline, mis toimub inimeste sees. Kui meil on väärtushinnangud õiged ning me kasutame teenitud raha enda ning teiste sisemiseks kasvuks, on see üllas ning kõige vaimsem tegevus, mis olla saab. Me võime kindlad olla, et valede väärtushinnangutega inimesed ei saavuta iialgi lõppeesmärki: finantsiline küllus koos sisemise rahuga. Kui inimesed teenivad raha läbi valede ja teiste inimiste arvelt, ei ole nad õnnelikud, kuna inimesi juhivad alateadlikud protsessid, mis sisimas teavitavad, et ollakse valel teel. Võib küll väga palju raha olla, aga elu ei paku rahu ja naudingut.
Kui me soovime olla õnnelikud, vaimselt stabiilsed ning suunatud õitsengule, siis me peame raha ja külluse elus teenima läbi sisemiste protsesside: positiivse mõtlemise, tolerantsuse ning heasoovlikkuse kaudu. See tekitab meis harmoonia ning me tunneme end ühtse tervikuna. Ning nii uskumatu kui see ka ei tundu, muudatused saabuvad hämmastavalt kiiresti!
Nii hea on tunda ennast hästi …
PS. Kui Sulle meeldis see lugu, võid jagada seda Facebookis oma tuttavatega. Selleks vajuta siia! Aitäh Sulle!
Väga huvitav mõttekäik - olen ise ka viimasel ajal küsinud endalt ja vaaginud kas ja kuivõrd eetiline rahateenimine on.
Kogu asja konks seisned terviksüsteemi valdamises - mis hetkest võime öelda, et oleme teadlikud oma tegude tagajärgedest? Näiteks 2007. aastal võis kinnisvaramaakler pidada end issanda õnnistuseks - küll inimesed olid õnnelikud, kui omale uue maja said. Nüüd võivad mitmed need samad inimesed kiruda ja kurvastada kehva tehingu pärast.
Sihtida tuleb reaalse väärtuse pakkumist - just selle eest võib julgelt raha küsida. Lihtsalt probleem on selles, et vähemalt pooltel maailmas pakutavatest teenustest ja toodetest puudub absoluutselt see väärtus, mille eest summasid küsitakse. Nende puhul rakendatakse lihtsalt tarbija psühholoogiat (loe: tarbija enda rumalust).
Pakutud suunis on hea: teeni raha selleks, et enda sisemisse arengusse investeerida ja teistele veelgi paremat väärtust pakkuda.
…olen eelöelduga täielikult päri kuid kas ei ole raha teenimise kõrval vähemtähtis natukene süveneda ka raha olemusse. Kui me vaatame ja mõtleme ainult raha funktsioonidele meie asjastunud maailmas ja koondada oma energia rahamassi suurendamisse (lootuses seeläbi parandada oma heaolu) siis võime mõnigi kord põrkuda ootamatute avastusteni. Mind pani tõsiselt pead murdma ja mõtlema see küsimus kui olin vaadanud filmi Zeitgeist (eriti see osa mis puudutas pankade ja pankurite tegevust) Mul ei ole midagi selle vastu et ca 10% maakera elanikest kontrollib 80%maailma rahast (võin protsentidega eksida) kuid millisel viisil ja missuguste võtetega see kõik toimub. Kui eelpoolmainitud tegevus toimub eetilistel kaalutlustel ja kasu on kõikidele siis on kõik korras. Kuid täieliku veendumust mul ei ole. Samuti ei oma ma kindlustunnet ka nende eesmärkide suhtes mille nimel see tegevus toimub. Saan aru et pangandus ei saaks eksisteerida kui raha ei toodaks raha. Kui aga selle idee nimel on miljonid inimesed sisuliselt sattunud pankadest sõltuvusse (näiliselt muidugi krediitide ja laenude abil oma materiaalset seisu ja seega heaolu parandades) ja siia lisada juurde analüütikute, maaklerite, pankurite jne. prognoosid- väited-ennustused eelseisvate raskete aegade kohta siis tahtmatult poeb pähe mõte silmusest mis kellegi käe läbi pidevalt koomale tõmbub. Kas nende inimeste väärtushinnangud baseeruvad eetilistel kaalutlustel? Vabandan ette kui see mõttearendus sai liialt pessimistlik kuid väidetakse et targad inimesed pidid olema suured skeptikud kõigi ümbritseva suhtes (ennast sinna hulka kohe kindlasti ei loe). Päikest Teile kõigile!
Seni, kui raha teenimine ei toimu sellesama õitsva looduse hävitamise arvelt, on ju kõik hästi. Paraku on keskkonna saastamine ja olukorra halvenemine praegu tõsine probleem. Keegi ei tohiks ära unustada, et on siiski osake loodusest ning et loodus on meie ühine kodu, mille korrasolekust sõltub heaolu ja tulevik - nii taimede, loomade kui ka inimese…
Inimese väärtushinnangud on seetõttu tõepoolest keskse tähtsusega. Paraku on väärtushinnangud oluliselt mõjutatud ümbritsevast keskkonnast (eriti laste-noorte puhul), ning sageli võetakse väärtushinnanguid sügavamalt järele mõtlemata üle, ka selliseid, mis sisemisele arengule sugugi kasuks ei tule (naabrist parem jmt, inimese väärtuse üle otsustamine välimuse ning muude materiaalsete näitajate alusel!).