Kink, mis avab südamed
Kas Sinul, Jõuluvana, on juba jõulukingid valmis? Kuidas oleks, kui võtaks sõbrad kampa ja teeks 2009 aasta lõpus midagi head!?
Minu hinges kripeldab juba mõnda aega, et jõulud lähenevad ja nii väga tahaks “midagi” teha. Mida teha? Tahaks teha head! Ma tunnen, et viimased aastad on jõulud iga kord uue näoga ja seekord, lausa üllatuslikult, on nad minu jaoks heategevuse näoga.
Minu unistuses läheks igaüks, kes Saladuse blogis käib ja kutsuks sõbrad kaasa, et minna koos kas lastekodusse või miks mitte ka vanadekodusse ja viiks neile kingiks posu rõõmu. Mõtle kui tore see oleks, kui igaüks meist leiaks endas soovi ja võtakski hetke, et valmistada rõõmu. Ise, oma kätega. Nagu näiteks, läheks ja valmistaks koos lastekodulastega piparkooke! Või loeks jõuluajal haiglas viibivatele lastele muinasjutte…
Ma mõtlen ja mõtlen ja tunnen, et kui ma kogu seda ideed organiseerima hakkaks, ei tuleks minu jõulupuhkusest mitte kui midagi välja. Aga… mõned teist teavad juba küll mind:P ega ma niisama alla ei anna. Seega!
Marlen kuulutab omavoliliselt välja Suurimsaladus.ee blogisõprade heategevusnädalad!
Tunned, et tahaksid midagi teha? Lahe:)
Mina pakun välja, et kutsu oma sõbrad kampa ja otsustage, mida head te saaks sel jõuluajal ära teha! Kui otsite kaastegijaid siis riputa kuulutus üles selle sama postituse alla koos oma kontaktiga. Kui teie heategu on tehtud siis oleks üliarmas kuulda, mida tegite ja kuidas see teil läks! Kõik heateod on oodatud, nii pisikesed kui suured, nii üksi tehtud kui kambakad.
Mina postitan ka oma kuultuse kohe, kui minu plaan valmis. Ootan kõiki kampa!
Minu siiras tänu ja armastus kõigile, kes kaasa löövad ning maailmasse valgust loovad:)
Armastusega Teie,
Marlen
Esimene tagasiside on juba olemas:) Nimelt… enne, kui lähed oma heategu tegema, uuri, kas seda heategu ka teine pool nii näeb. Jutud liiguvad, et vähemasti osad lastekodud on piparkoogiküpsetamisest veidi väsinud ja läheks parem hea meelega rõõmustajatega kuhugile välja, maailma uudistama. Teisisõnu, küsi! Mis teeks nende meelde rõõmsaks? Aitäh Silver:)
Väga lahe algatus. Selleks et heategu ka tegelikult kellelgi head meelt teeks, tuleks enne veidi tausta uurida ja üritada massist eristuda. Näiteks Tartu Väikelastekodu “Käopesa” lapsed pidid olema suhteliselt tüdinenud juba sellest, et igal aastal tulevad kõik jõulude ajal neile komme tooma ja piparkooke küpsetama. Tõenäoliselt on ka teised tuntud lastekodud saanud tänu meediale kogu tähelepanu omale ja hetegudega juba harjunud. Ma usun et tõeliselt rõõmu pakuks see, kui kasutada oma loovat mõtlemist ja teha midagi uut ja huvitavat. Esimene tase oleks kui küpsetaks piparkookide asemel midagi muud, näiteks vahvleid. Natuke kõrgem tase oleks, kui suudaks väljamõtelda midagi muud, peale küpsetamise, näiteks viia lapsed kuhugi majast välja midagi vaatama või põnevat tegema. Kolmas tase oleks, kui näidata oma heatahtlikust üles mõnel muul ajal, mitte ainult jõulude eel. Neljas tase oleks, kui tuntud laste- ja vanadekodu asemel suunata oma heatahtlikus mõnele vähem tuntud (kohalikule) asutusele, kasvõi eraalgatuslikule heategevusprojektile. Ma ei imestaks, kui heategija naaberkorteris või naabermajas elava vähekindlustatud pere lapsed vajaksid seda heategu rohkem, kui lastekodulapsed. Seega selleks, et heategu mõjuks subjektile rõõmu toovalt, tuleks asjale läheneda loovalt ja leida massist üles oma individuaalne lähenemine. Näiteks minu naabrukonnas elavad paar üksikut vanainimest, kellega mul on plaanis tuttavaks saada ja võimalusel neid aidata, olgu selleks siis nende murede-rõõmude kuulamine või kapi tõstmine. Ja mine tea, võib-olla selgub, et hoopis nemad saavad oma elukogemustega mind aidata. Think outside the box.
Mõned seonduvad lingid:
http://www.onnepank.ee/
http://www.minut.ee/article.pl?sid=06/09/19/078239
(juba) tehtud!
Jõudsime oma kooriga esineda enne buumi ühes kodukoha hooldekodus, rõõm jõulu-ootuse lauludest oli mõlemapoolne…
Heategevus on vist selle aasta jõulude märk: homseks asutuseks jõulupeoks ei tehtud omavahelisi kingitusi – raha, mis oleks muidu läinud kingituse tegemiseks, annetatakse kodutute varjupaigale raha.
Tõeline hää meel on Marlenist ja Helenast.
Nad pole ainult head õpetajad,
vaid ka suurepärased ja järjest täiustuvad inimesed.
Olen seda mõlemi puhul kogenud ja lausa liigutatud olnud.
Marlenil oli see parendus pisut aeglasem, aga siiski otsustav.
Helinal väga suursugune.
Võime neist rõõmu tunda
ja küllap nad on meile headeks eeskujudeks.
Ka meie võime selleisteks saada..
Või kuis…
Aga Kaido?
Kaido on nii kiiresti läinud oma pühendumisteed,
et lausa imesta.
Eriti imestan,
kuis ta ilma konkreetse guruta
viimasel ajal vist?
ütleb kogu Lääneilma
Saladuse õpetajatele,
et teate,
seda külgetõmbeseadust polegi olmas,
see on kõik üks turumulin
ja teeb siis asja lihtsalt selgeks.
Ja Kaido päevaplaan.
Jumal küll…
kümme aastat tagasi…
küll teistuguse,
aga ikka ka isikliku arengu egiigi all püüdsin…
Kuu aega varahommikust pool tundi hommikust palvet-meditatsiooni,
kord nädalas paast,
taimetoit,
täiskarsklus,
kord kuus 3 päevased paastud…
ja jõulude ajal mõni heategu…
ja siis jäi se kõik vähemaks ja vähemaks….
Eks ta ole
Kaido teeb iga päev vähemalt 3-le inimesele head -
omakasupüüdeta.
Ärkab…
ah mis me räägime
Vaja erilist kutsumist ja pühendumist,
et Kaidot järgida…
aa ma usun, et tal saab varem või hiljem
jüngreid olema…
KES OTSUSTAVAD
Kaido vääriks vaimset keskust
Ja meie ehk ka sedasama
sellise guruga nagu Kaido
ja selliste õpetajatega nagu Marlen ja Helina jt… -)))
Muide ma täiesti usun Vaimu juhtimist…
a kuis mees nii selget ilmutuslikku tarkust paneb
lausa varrukast…
MA EI OLE NII SELGET JA
ASJA OLEMUST TABAVAT ÕPETUST VEEL KUULNUD…
ütleme…et olen vargsi aimanud….
Räägitakse, et meil pole Eestis filosoofe
No teadmamehi ikka on olnud
Ja Kaido on üks nendest.
See on täiesti originaalne
ilmutusliku teadmise abil saadud õpetus,
mida ta jagab oma eeskuju läbi
tõelise guruna
ja kusjuures
jumala õige ja
mu meelest palju täiuslikum
ja lihtsam
kui kõik need 20X20 saladuse raamatut kokku…:-)))
ainut, et teadusele ma niipalju autoriteeti ei annaks…
teadus on hästipõhjendatud uskumuste kogum
ei muud….
a Kaido esimese personaalseminari kohta polegi tagasisidet kuulnud
Kindlasti oli see vaimustav
a veelkord: ma toetuks julgemini
Kaido ilmutusliku teadmie autoriteedile
kui teaduslikele seletustele….:-)
Ossaa, kus oli kommentaar!
PS Ma olin seminaril ja olen tänase päevani lummuses.
Päris andekas kommentaar, jaa.
Käisin ka seminaril ning jäin rahule
)
Teekaaslane …
Mis asi see nüüd oli?
Enamik mõtleb kindlasti, et ma ise kirjutasin või tellisin selle enda seminari reklaamiks
Aga igal juhul tänan innustuse eest.
Ole vapper!
Kaido
Tallinna inimestele teadmiseks, et organiseeritud on Oleviste kirikus, laupäeval, 19. detsembril kell 13.00 Kodutute jõulupuu. Kuna arvatavasti on palju inimesi tulemas, siis lasti liikvele üleskutse. Kõik soovijad võivad miskit küpsetada ka külakosti sinna viia
.
Imelist jõuluaega teile kõigile!
Väga hea algatus. Ise pakun võimalust toetada nii (olen ka Lion:) ja tean, et projekt viiakse asjatundlikult.
Lisainfo http://www.lions.ee/index.php?id=1386
Heategu „Tere, sõber! – Igale lapsele kodu“
Keset Eestimaad on üks üle keskmise vald. Selles vallas on üks üle keskmise kool. Seal õpib 600 õpilast.
Eelmisel aastal kaotas oma kodu erinevatel põhjustel 585 last.
Eesti kolmekümne viies asenduskodus elab kokku ligi 1400 last.
Riik eraldas 2009. aastaks raha ainult hooldusvanemate koolitamiseks – kokku 6 koolitusgruppi (maksimaalselt 72 inimest).
Lapsendajate koolitamist riik hetkel ei rahasta.
Eelkoolitust vajab aga rohkem kui 80 hooldusvanemat ja lapsendada soovijat.
Põhikoolitust vajavad aga sajad hooldusvanemad ja lapsendajad, kelle peres juba kasvamas vanemateta jäänud lapsed.
Kas me saame aidata?
Anneta arvele 221010967527, Rahvusvaheline Lions Klubide Organisatsiooni Eesti piirkond
We serve.
Kogu maailma lionid lähtuvad sellest lihtsast, kuid väga sügavast põhimõttest.
Me viime sel lionsaastal läbi heateo „Tere, sõber! – Igale lapsele kodu“
Mida me teeme:
* Toetame lapsendajate ja hooldusvanemate koolitamist
* Organiseerime osade asenduskodude juurde Sõprade klubid
* Korraldame asenduskodude töötajatele vajalikke lisakoolitusi/kursuseid
Ärge unustage ka kodutuid loomi loomade hoiupaigas
Nemad on samuti jõulude ajal jalutamisest juba väsinud, kuid korralikud kuivtoidupakid kuluvad alati ära 
Veel häid ideid. Meie toetasime sel sügisel Ghanas laste kooliminekut, kel soovi võib aidata neil nüüd ka elujärje parandamiseks kana või kitse hankida
http://www.muudamaailma.ee/kingitused/millega%20tegu/
Vihjest hoolimata tasub alati ka oma koduümbruses ringi vaadata, kellele saaks abiks olla. Mulle lihtsalt meeldib, et on suudetud püsti panna veel üks lihtsalt arusaadav ja teostatav abistamisvõimalus!
Tõsi, ennem, kui aidata, tuleb uurida, kas su abi hoopis ei mõju solvavalt.Sestap elan ma olles kõigele avatud. Kuulan ja kuulen , vaatan ja näen, …proovin aidata nii, et see kedagi ei riivaks.
Ma ei mäletagi kui vana olin, kui mu isa, kellel oli üldjuhul põhimõte, et laps õpib ise oma vigadest ja tegudest, viis mind kokku oma ristiisaga, Riias elava kirikuõpetajaga. Ma olin väike ja isa vahendas keeleliste probleemide tõttu meie vestlust, kuid mäletan üht ja olen seda kogu oma teadliku elu järginud, et: igas päevas tee kas või üks heategu, ootamata selle eest tänu.
Soovitaksin seda kõigile ja mitte ainult jõulude ajal. Me ei peaks teisi märkama vaid mingil sümboolsel tähtpäeval. Abiks võib olla ka lihtsalt naeratus ja hea sõna väsinu müüjale. Hommikune “Jõudu!” koamehele, kes juba peale mõnda reibast hommikutervitust hakkab ise sind tervitama jne, jne. jne.
Märkame üksteist ja naeratame!
Ilusat JÕULUAEGA!
Mind pisut häirib, et heategudele kutsutakse üles ainult jõulude ajal. Nagu tekiks kõigil siis järsku mingi puudujääk antud aastanumbris ning on kiirelt vaja see realiseerida, et enesega rahulolevalt uus aastanumber ette keerata.
Olles mõni aeg tagasi puutunud kokku lastekodulastega, võin kindlalt väita, et pigem on nad huvitatud regulaarsest kontaktist kui “nänn jõuludeajaks” suhtumisest. See võib kõlada karmilt aga kirjutan nii nagu asjad on. Sageli on nendel lastel puudus korralikest eeskujudest, regulaarsetest kontaktidest väljaspool lastekodu. Nad on umbusklikud ja kinnised, ühe hetkega ei teki midagi. Ühest vestlusest lastekodu juhatajaga on meelest, et ta peab viisakalt lausa ära ütlema kõik need kohvikukutsed ja kommipaki saatmise soovid detsembris, sest seda kõike on liiga palju. Ometigi on aastas ju 12 kuud. Millegipärast aga jaanuaris ei taha enam keegi midagi koos teha, kuskile minna või abi pakkuda. Veel kinnitas ta, et tegelikut majanduslikult pole neil otseselt häda midagi. Probleeme on just nimelt lastele vaba aja sisustamiseks ideede leidmisega, kontaktidega väljaspool lastekodu, normaalse elumudeli selgitamisega, eeskujude leidmise ning aastaringselt kõige selle koordineerimisega.
Tüüpiline mentaliteet lastel on – saaks kuskil raha, ostaks suitsu ja alkot ning põgeneks mõneks ajaks ära. Nende taust on selline, normaalse elu reegleid on raske omaks võtta, häid eeskujusid keda usaldada, napib. Lastekodu meie riigis peab sageli tegelema tänavalaste, väärkoheldud laste, joodikperedest pärit lastega. Neil on kõigil oma lugu ning elukogemuste poolest teevad paljud nendest meile, tavalistele kodanikele “silmad ette”. See shokeerib ja hirmutab meid, need käigud sinna ja ühisüritused pole olnud kerged aga lapsed ootavad.
Kui on soovi ja tahet lastekodudega koostööd teha, siis tuleb seda teha regulaarselt, tasakaalukalt planeerides ja koostöös lastekoduga.
Jah, see on väga tõsine teema ning täiesti nõus sinuga …