Kuidas ma saavutan oma eesmärke?

Uhh, see on olnud maailma kiireim kuu, ma mõtlen alates mai keskelt kuni tänaseni. Või saabki juba varsti kaks kuud. See aeg on läinud tõeliselt kiiresti ning see on olnud tõeline nauding. Ma olen olnud päevade kaupa eemal arvutist ja internetist, mis oli juba omaette kergendus, sest tavaliselt on arvuti ja internet minu lahutamatu osa. Vahepeal isegi nii palju, et tunnen ennast sõltuvana sellest – mul on täiesti vajadus kogu aeg kontrollida, kas kõik on ikka okei minu mailiboksis, Sisekosmoses ja Facebookis. Milline rumalus, kas pole? Muidugi on kõik korras. Isegi siis oleks kõik korras, kui ma enam mitte kunagi ei vaataks neid kolme kohta. Kuid meie hirmud ja kontrollivajadus ütlevad meile lihtsalt midagi muud. Aga eks see ole ka lihtsalt üks kasvukoht mulle, nagu neid on lisaks sellele veel kümneid ja kümneid. Me ju kasvame iga päev, eks?

Kuidas me muutume
Kasvamine on minu elus muutunud minu lemmiktegevuseks. Mulle meeldib jälgida iseennast ja kasutada ennast mänguasjana, nagu ma kirjutasin ka eelmises artiklis. Täiesti hämmastav on vaadata, kuidas inimene muutub kuudega ja aastatega. See, mis oli minu jaoks oluline 3 aastat tagasi, ei ole enam üldse oluline. See, mis oli minu jaoks oluline 2 aastat tagasi, on muutnud oma kuju ja tähenduse. Ning see, mis oli minu jaoks oluline 1 aasta tagasi, on saanud tegelikkuseks. Kas elu pole mitte imeline?

Jälle need eesmärgid
Kui ma 2 aastat tagasi tegelesin oma eesmärkidega peaaegu igapäevaselt – sest Saladuse raamat ju soovitas seda – , siis nüüdseks olen ma õppinud iseenda vigadest ja tühja töö tegemisest väga palju ning ma olen mõistnud, mis on oluline eesmärkide püstitamise ja saavutamise puhul. Nagu paljud inimesed, vist isegi miljonid üle maailma, nii võtsin ka mina kogu seda külgetõmbeseaduse temaatikat väga tehniliselt ja arvasin, et niimoodi saavutan ma kõik oma unistused. Kuid ajapikku hakkasin ma mõistma, et ei ole olemas mitte mingisugust “nähtamatut kätt”, kes meie eest kõik eesmärgid täidab, kui me teeme lihtsalt nii, nagu raamatus on kirjutatud. Ei ole olemas seda meest, keda paljud nimetavad hellitavalt Universumiks, kes tuleb meile oma piiritus lahkuses vastu ning kingib meile meie unistused. Ei, kahjuks see ei ole nii lihtne. Tundub, et tegelikkuses on see veel lihtsam.

Me peame lihtsalt asjad ise ära tegema. Me ei saa oodata kellegi abile või müstilistele jõududele, vaid peame ise härjal sarvist haarama ning hakkama tegutsema. Ja siis, ja siis … juhtub midagi imelikku. Võib isegi öelda, et imelist. Täiesti kummalisel kombel hakkavad meie ellu tulema inimesed, sündmused ja kokkusattumused, mis pakuvad meile võimalused oma eesmärgid saavutada. Jah, see on väga tähtis – need pakuvad meile võimaluse eesmärgid saavutada. Ei tule kuskilt Mr. Universum, kes toob meile kandiku peal meie täitunud unistused, vaid me peame ise need asjad ära tegema. Aga see kõik kukub välja väga lihtsalt ja pingutusevabalt. Sest läbi õige mõtlemise ja meeleseisundi oleme me loonud eesmärkide täitumisele sooduspinnase – me oleme seda väetanud korralikult ning nüüd on vaja läbi tegutsemise istutada sinna pinnasesse õiged seemned, et siis juba näiteks järgmisel hooajal vilju nautida.

Aga mis on eesmärkide saavutamise juures kõige kummalisem, on asjaolu, et praegusel hetkel – nüüd ja praegu – , ei saa me aru, et me liigume õiges suunas. Ainult tagasi vaadates näeme me kõiki neid juhuseid, inimesi ja kokkusattumusi, mis tõid meid praegusesse hetke ja me avastame, et me oleme jõudnud olukorda, millest me kunagi nii piiritult unistasime. Aga kuna me oleme ise kogu töö ära teinud, siis tundub meile saavutatud tulemus loomulik – me ei näe siin mingit müstikat ega esoteerikat.

Siiski on mõned “imed”. Näiteks aasta tagasi kujutasime me ette, et selline asi võiks meie elus juhtuda. Ning meil oli ka selge nägemus, kuidas me peaksime selle tulemuseni jõudma. Kuid lõpuks selgus, et me jõudsime sinna hoopis teist teed pidi. Ning seetõttu ütleme me, et näed, see värk ei tööta. Ma mõtlesin nii ja soovisin nii, aga asjad läksid hoopiski naa. Ja see, et ma praegu olen olukorras, mida ma alati olen soovinud, ei lähe arvesse. Sest ma saavutasin selle ISE ja see isegi ei juhtunud sel viisil, nagu ma “programmeerisin”.

Jah, eesmärkide saavutamine on kõige imelisem ja saladuslikum nähtus meie elus. Kuidas me püüame mängida “jumalat” ja kõik asjad ära teha nii, nagu me seda oma parima äranägemise järgi ette kujutame. Aga tundub, et kuskil on midagi veel suuremat kui see MINA, ja teda huvitab ainult see, et sa saavutaksid lõpptulemuse. Ta ei saa tagada sinu poolt valitud teekonda, aga ta saab tagada sinu poolt valitud tulemuse. Aga selleks on vaja siiski ka ise “mees” olla. Ning tegutseda, tegutseda, tegutseda.

Kuidas saavutada eesmärke?
Ma ütlen sulle täiesti ausalt ja siiralt: “Ma ei tea”. Kõik, mida ma saan teha, et sind aidata, on jagada printsiipe, mida ma oma elus olen kasutanud ja kasutan, et soovitud asjad ära teha.

1. Leia see õige asi
Jah, ma tunnistan, et see on samas kõige lihtsam ja samas kõige keerulisem punkt. “Kuidas ma tean, mida ma tahan ja mis on minu kirg?” – selliseid küsimusi saan ma väga palju. Inimesed lihtsalt ei tea, millest pihta hakata. Nad küll tunnevad, et praegune elu ei rahulda neid, aga nad ei tea ka, mis on siis see asi, mis neid inspireerib ja mis paneks neil silma särama. Jah, muidugi võiks siia laduda hulga erinevaid tehnikaid, kuidas seda teada saada, aga kas sellest ka tegelikult kasu oleks. Need on kõik ju vaid tehnikad – ja seepärast on need väga tehnilised ning üheksal korral kümnest ei aita meid.

Minu soovitus on see. Lõpeta selle valdkonna otsimine, ja lihtsalt otsusta. Lõpeta ära püüdlemine avastada, milles sa hea oled ja miks sa oled siia maailma sündinud. Kui sa pole seda seni avastanud, siis iga päev, mis sa seda otsid, raiskad sa enda aega. Lähene nüüd teistmoodi – OTSUSTA, MIS ON SINU ALA.

Võta aluseks, mis sind huvitab või mis oleks sinu arvates lahe. Või lähene praktilisest aspektist – mida sa juba teha oskad. Mida iganes, aga vali see valdkond välja. Ning kui selgub hiljem, et sa tegid vale valiku, ei ole sellest ka midagi. Sa oled igatahes võitnud ja saanud palju kogemusi. See ainult rikastab sind.

Kuidas alustada? Vali see valdkond välja ning saa selles eksperdiks. Alusta sellest, et loe selles valdkonnas läbi 10 raamatut. Sellisel juhul tead sa sellest valdkonnast juba rohkem kui 99% ülejäänud elanikkonnast. Ja kui sa oled suutnud juba huviga 10 raamatut läbi töötada, oled sa saanud tõenäoliselt lisaks eksperdi staatusele ka selle valdkonna tõeliseks fänniks. Ja seejärel hakka tegutsema. Ära hoia oma teadmisi endale. Jaga ennast teiste inimestega. Sind oodatakse juba.

2. Hirmuta hirmusid
Minu hinnangul on kõige suurem takistus, miks me asju ei saavuta, HIRM. Me kardame tuhandet üht asja, ja seetõttu ei astu me esimest sammu. Kuid kui sa ei astu esimest sammu, ei saa sa astuda ka teist ning kolmandat sammu. Ja sa ei näe iialgi tulemust.

Ma ütlen sulle täiesti ausalt, et ma kardan kogu aeg. Iga uue asjaga, kui ma midagi teen, kaasnevad hirmud. Ka praegu, seda artiklit kirjutades, on minus hirm, sest ma ei tea, kas see on õige, mida ma räägin. Kuid ma ei pane seda hirmu tähele. Las ta olla siin. Mina ikkagi teen oma asja. Kui ma hakkasin plaanima raamatut kirjutama, oli mul kabuhirm, sest me ei kujutanud ette, kes võiks minu raamatut osta. Aga mind ei huvita see. Ma kirjutan selle ära, ja eks siis paistab. Ma ei allu hirmule. Iga kord, kui ma seminari teen, kardan ma, et sinna tulevad inimesed, kes mind ära “lintšivad” ja ma jään lolliks. Kas ma jätan sellepärast seminari tegemata? Muidugi mitte. Las see hirm olla siin. Temal on oma elu. Ja mul on oma elu. Ärgu ta püüdkugi minu elu mõjutada. Las tema tegeleb oma hirmude maailmaga. Mina tegelen oma maailmaga.

Ausalt, kui sa kardad, et mingid asjad ei õnnestu, ja sa usud seda hirmu, siis sa ei suuda mitte kunagi mitte midagi ära teha. Juba meie alateadlikud mehhanismid on vastavalt seadistatud, et me ei saa hirmudele alludes tulemusi saavutada. Ja kõik muu lisaks sellele. Me peame oma hirmudest üle olema. Need on tõelised monsterid. Sa pead kõik oma hirmud ära hirmutama öeldes nendele, et sind ei huvita, et nad on siin. Sa tegutsed ikkagi. Ja siis tegutsedki.

3. Usk
See on kõige peenem ning keerulisem aspekt. Usul ei ole midagi pistmist religiooniga. See on lihtsalt usk sellesse, et meie maailm on üles ehitatud viisil, et meie mõtlemine mõjutab maailma; et head asjad juhtuvad, kui ma olen hea inimene; ning kõikidel inimestel on õigus olla õnnelik. See on usk sellesse, et kuskil on kõrgem intellekt, mis ei ole Jumal taevas, vaid see on üldine keskkond, mis soosib meie kasvu ja meie õnnelik olemist. Me peame mõistma, et meil on õigus olla õnnelik, mis iganes selleks õnneks vaja ei ole. Me ei saa karta, et võib-olla olen ma määratud olema üksik, vaene või haige. Ei, meil on kõikidel õigus olla õnnelik.

Ja just see “minu” õnn on kõige tähtsam. Kõige tähtsam on olla rõõmus. Kogu aeg. Ükskõik mida, aga ära lase oma rõõmul oma elust kaduda. Sest olles rõõmus, on sinu alateadlik meeleseisund alati positiivne ning iga mõte, mida sa selles seisundis mõtled, saab väe materialiseeruda. Luba sellel siis juhtuda. Rõõm ja positiivsus on kõige alus. Kui sa tunned, et sa teed midagi, mis teeb sind õnnetuks, siis püüa välja mõelda, kuidas seda muuta. Ära ole mitte ühelgi tingimusel õnnetu. Isegi, kui sinu elus on rasked ajad, siis usu, et kui sa teed õigeid tegusid ning oled positiivne ja õnnelik, on vaid aja küsimus, et kõik muutub. Sest me lihtsalt elame muutuvas maailmas. Kõik muutub siin – hea muutub halvaks, ning ka halb muutub heaks. Mitte midagi ei ole meie maailmas kivisse raiutud. See on väga sügav tõde meie elust. See, kes praegu on rikas, võib olla aasta pärast vaene. Ja see, kes praegu on vaene, võib olla aasta pärast rikas. Selleks ei ole mitte ühtegi takistust. Sest see on meie maailma olemus – ajutilisus ja muutuvus. Mine siis selle muutuvuse vooluga kaasa, omanda õige meeleseisund ning tõmba enda ellu täiesti spontaanselt kõik need sündmused, inimesed ja miks mitte ka asjad, mis teevad sind õnnelikuks. Usu, et sa võid olla õnnelik. Ja olegi.

Rohkem ma ei tea. Ausalt. See on kõik. Ma ei varja sinu eest mitte midagi. Need on kolm printsiipi, mida ma kasutan. Jah, aeg-ajalt kirjutan ma üles, mida ma soovin ära teha ja kuhu suunas liikuda, sest see hoiab pea ning tegevusplaani selge. Aga ma juba ammu ei sisene liigselt tehnikatesse, mida soovitavad kõik need 200 raamatut külgetõmbeseadusest meie poodides. Ma tean kümneid inimesi, kes on kõik need raamatud läbi lugenud, aga nende elus ei ole mitte midagi muutunud. Ja ei saagi muutuda. Sest kõik need raamatud käsitlevad meie mentaalseid protsesse. Kuid muutus meie elus ei saa toimuda läbi mentaalsuse. See saab siiski alguse usust meie maailma toimimismehhanismidesse, meie enda suutlikkusesse hirmudest üle olla ja lihtsalt meie enda tegutsemisele. Olgu selleks siis 10 tundi päevas või 20 tundi päevas. Kui on vaja, siis me tegutseme kogu aeg. Kuid see ei ole töö. See on midagi, mida me kõige rohkem armastame. Ja mina armastan kirjutamist. Ja ma armastaks kõige rohkem maailmas seda, kui ka sina saaksid juba hiljemalt aasta pärast vaadata möödunud aastale tagasi ja muiates öelda: “Ehh … see töötaski. Ma tegin selle ära …”

Kui sind huvitab täpsemalt, kuidas uskuda meie maailma toimemehhanismidesse ja kuidas olla hirmudest üle ning kuidas lihtsalt asjad ära teha, vaata siia: EduTeadvus