Küsi seda oma tulevaselt minalt

Tänane lugu võib esmapilgul tunduda ulmeromaanist pärinevat, aga see ei ole.

Kui tihti me oleme olukorras, kus peame langetama olulisi otsuseid, aga meil ei ole kelleltki seda küsida või me ei soovi seda teemat kellegagi jagada?

Kuidas seda olukorda siis lahendada? Alljärgnevalt pakun välja ühe väga lihtsa ning efektiivse meetodi, mida olen viimasel ajal edukalt kasutanud, ning see on isegi lõbus.

Me kõik unistame vahel ja kujutame endale ette, kus ja kes me oleme ühe aasta pärast või kümne aasta möödudes. Isegi, kui meil ei ole paika pandud selget eesmärgiplaani ja tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks, on meil hinges endale enam-vähem teada, kes me tahaksime olla tulevikus. Ning see on hea, sest just temalt me hakkamegi vastuseid välja pigistama.

Kas sa arvad, et kõik leiutised, mis on iialgi tehtud, on välja mõelnud see isik? Kas Henry Ford mõtles välja tootmisliini kasutamise autode tootmisel? Kas Thomas Edison mõtles välja hõõglambi? Ma ei usu seda. Ma usun, et see informatsioon oli ammu enne neid inimesi olemas, lihtsalt nemad leidsid ligipääsu õigel hetkel sellele informatsioonile.

Kogu informatsioon on olemas üldises informatsiooniväljas. Lihtsalt inimesed on oma igapäevatoimetustega ja meelemüraga nii koormatud, et nendel puudub „ligipääs“ sellele. Mitte, et keegi piiraks seda ligipääsu, vaid nad ei anna ise endale võimalust.

On mitmeid näiteid sellest, kui maailma erinevates otstes kaks sõltumatut teadlast jõuavad praktiliselt üheaegselt samade avastusteni. Kas see on võimalik, et need inimesed lihtsalt üheaegselt mõtlesid välja sama asja? Või on võimalik, et mõlemad töötasid niivõrd eesmärgistatult ja sattusid üheaegselt vajalikku seisundisse, kus nende meel oli avatud ja arvesse võttes sarnaseid eeltingimusi (tahe, valmisolek vastu võtta, akadeemilised teadmised jt) nad lihtsalt said kontakti informatsiooniväljaga, kust ammutasid millesekundi vältel õige ja vajaliku lahenduse?

Informatsioon on olemas. Meie ülesanne on sellele informatsioonile ligi pääseda. Selleks on vaja lihtsalt uskuda ja teadvustada, et informatsioon on tõesti olemas ja meil on võimalus seda kasutada. Kerkib vaid küsimus, kuidas seda teha võimalikult veenvalt meie ratsionaalsele ajule?

Üheks võimaluseks on küsida seda oma tulevaselt minalt.

Kui sa oled enda jaoks määranud, mis on sinu suur eesmärk ning kuhu sa tahad kümne aastaga välja jõuda, siis sa tead ka üsna täpselt seda, missugune inimene sa selleks hetkeks oled. Ning just selle inimesega sa hakkadki kontakti looma. Jah, ma tean, see tundub alguses väga ebareaalne, liiga spirituaalne ning kaheldav, aga see töötab. Ning sa ei saa seda teada enne, kui sa ise seda järele ei proovi.

Kuidas seda teha?

Sa võtad iga päeva endale 10 minutit oma tulevase minaga kohtumiseks. Sa paned mängima meelepärase muusika, et sa saaksid rahuneda ning esimestel päevadel hakkad sa enda jaoks visualiseerima / ette kujutama, missugune inimene sa oled 10 aasta pärast, kui sa oled oma eesmärgi saavutanud. Sa ju tead seda praegu ning sa suudad seda isegi emotsionaalselt kogeda. Kui sa tahad.

Sa hakkad oma ajju looma uut kujutist iseendast, kes teab täpselt, kuidas seda eesmärki saavutada oli, missugused olid raskused ning millele tähelepanu pöörata selle kümne aasta vältel. Sa näed seda inimest kindlasti väga elurõõmsana, sest ta on saavutanud selle, mis sind õnnelikuks teeb. Ta on just sellistes riietes, mida sa armastad, sellises kaalus, millest sa unistad ning ta elab sellises kodus, kus sa sooviksid 10 aasta pärast elada. Ta teeb sinu unistuste tööd ning ning ta võib sõita isegi sinu unistuste autoga.

Ja sa hakkad temaga kohtuma. Igal õhtul. Ning sa lihtsalt vaatad teda 10 minutit. Sellega sa lood oma ajus uued neuronühendused ja iga päevaga muutub selle inimese jälgimine lihtsamaks. Sest meie aju on lihtsalt niimoodi üles ehitatud.

Sellist jälgimist on soovitatav teha vähemalt 10 päeva. Selle ajaga peaksid sa juba üsna vabalt suutma igal ajahetkel kergesti jõuda seisundisse, mil näha elavalt ja detailselt oma tulevast mina. Ta on osake sinust nüüd sinu enda peas.

Järgmine samm on temaga kontakti loomine. Kuna ta teab täpselt kõiki vastuseid küsimustele ja probleemidele, millega sa hetkel silmitsi oma elus seisad, siis hakkab ta sulle lihtsalt ka lahendusi pakkuma. Sa pead seda temalt vaid küsima. Sa sisened jälle sellesse rahulikku seisundisse ning kujutad ette, et te istute koos merekaldal ja naudite päikeseloojangut. Te olete head sõbrad. Ning sa esitad talle küsimuse, mis sulle huvi pakub. Ja ootad lihtsalt. Nüüd hakkavad sulle pähe tulema igasugu ideed ja vastused ning sa võid arvata, et see on sinu enda ettekujutuse vili. Jah, see ongi nii. Osaliselt. Kui sa oled edasi rahulik ja jälgid, mis ideed sulle tulevad, siis sinu eristamisvõime kasvab ning sa hakkad ühel hetkel tajuma, kuidas mõned vastused tulevad kuskilt sügavamalt. Nad justkui tulevad liftiga üles sinu seest. Need on vastused sinu alateadvusest. Need on vastused sinu „uuelt sõbralt“.

Vähendamaks müstilisust sellelt tehnikalt, siis jah, loomulikult, sa suhtled tegelikult iseendaga ning sa oled loonud selle isiku oma pähe vaid avamaks kanali oma alateadvusesse, aga see on hea kanal. Ning see töötab. Selle tehnika eesmärk on vaigistada oma igapäevane müra ning püüda kuulata oma sisemist häält.

Näiteks, sa pead langetama mingi otsuse, aga sa ei ole kindel endas. Ja sul ei ole ka kedagi, kellelt head nõu küsida. Siis tuleb sul meelde, et sa oled lugenud raamatuid selle kohta, kus soovitatakse: „Kuula oma sisemist häält!“ Jah, väga hea nõuanne, aga kuidas seda teha?

Aga just eelpool said sa teada, kuidas seda teha. Sa kohtud iseendaga kümne aasta pärast ja ta annab sulle vastused. Tema ongi sinu sisemine hääl. Tema ongi sinu võti sinu alateadvusesse. Ning tema ongi sinu vastused kõikidele keerulistele küsimustele.

Alusta juba täna. Ta ootab sind.

PS. Kui Sulle meeldis see lugu, võid jagada seda Facebookis oma tuttavatega. Selleks vajuta siia! Aitäh Sulle!