Küsimused

Viive küsis:

Küsimus postitusele:

http://www.suurimsaladus.ee/kui-oige-lopetaks-selle-elu-elamise/

Jah….ehk on õige lasta lahti oma mured ja elada ilma muretsemiseta….aga samas.kui me ei muretse homse päeva ega enda tuleviku ega inimkonna tuleviku pärast vaid käime ringi muretu õnnis nägu peas nagu ullikesed…mis saab siis maailmast???

Loomadki muretsevad homse päeva pärast…orav kogub talvevarusid jne…..nemad ei jäta midagi jumala ega taeva hooleks…nemad teavad, et on vaja ise enda eest hoolitseda ja uskuge….nad on targemad, kui meie.
Ja mina ei saa masu ajal taeva peale loota vaid mul tuleb ikka endal mõelda, kuidas ära elada.

Ikka on vaja end kontrollida…ilma ei saa.

Kaido…kasutades su enda soovitusi on vaja kontrollida, mida mõtled, et saada positiivset oma ellu…mõtle positiivselt! Kust siis äkki nüüd arvamine, et mingit kontrolli ei ole vaja…las elu lihtsalt kulgeb. Ta kulgeb ilma kontrollita suisa sohu.

Või pean ma veel arenema???? Ei saa äkki tuumale pihta??? Et ükskord jutt, et kontrolli ja teine kord, et ära kontrolli.
Mu segane jutt ei ole üldse mõeldud kriitikana…vaid tuli sellest, et sattusin siinseid kirjutisi lugedes segadusse.

Kaido vastas:

Väga õige ning täiesti loogiline kommentaar, ning ma ei võta seda üldse kriitikana

Kas sa oled kunagi kogenud seda, et oled mingis situatsioonis (mingi suuremat sorti), mis sulle ei meeldi, sa muretsed ja närveerid selle üle 24h päevas ning sa püüad seda omal viisil lahendada? Sa teed, teed, teed … ning jah lõpuks, siis kui aeg on küps, lahenebki see kuidagimoodi ära. Nüüd kui sa vaatad selle asja peale tagasi ja küsid endalt, kas see olukord oleks lahenenud samamoodi ära ka siis, kui sa ei oleks muretsenud, närveerinud ja rabelenud? Kas olukord oleks samamoodi lahenenud, kui sa oleksid rahulikult koostanud tegevusplaani ning seda siis järginud? Rahulikult.

Ma usun, et tänane päev peegeldab meie eelneva 6-12 kuu meeleseisundit ning olukordade lahendused ei ole nii paindlikud, et me täna avastame, et oleme raskes olukorras ning nüüd lahendame selle plaksti ära. Jah, me peame tegutsema, see on reegel nr 1 – aga tegutsema mis energias? Kas muretsemise ja hirmu energias? Või rahu ning uskumise energias?

Mis puudutab eesmärkide püstitamist ning nende teadlikku saavutamist, sellega on täiesti teine lugu. Sa ei pane ju eesmärki täna hommikul ja püüad seda saavutada täna õhtuks. See on protsess. Selle protsessi käigus me käitume teadlikult oma eesmärkide suunas. Kui sa oled hetkel punktis A ning soovid liikuda punkti B, siis sa mõtled välja, missugune on lühim tee sinna. Sa teed plaani, kuidas sa jõuad punkti B vähima pingutusega ja hakkad tegutsema. Aga sa ei suuda ju kontrollida protsessi, mis on punktist A punkti B minekul. Sa saad teha igal ajahetkel endast parima, ent tegelik kulgemine ei ole ju meie kontrolli all.

Ma usun, et juhul, kui me paneme punktis A eesmärgi paika ning kogu liikumise vältel kasutame teadlikult õigeid tehnikaid ja meetodeid, siis teekond punkti B kõige kiirem ja lühem. Aga me võime punkti B jõuda ka oluliselt pikema ajaga ning palju rohkem läbides.

See on nagu sõit Tallinnast Tartusse. Kui sa tahad Tartusse jõuda, siis sa otsustad, et OK, ma täna valin selleks auto, sest ma tean, et see on kiireim ja efektiivseim viis. Sa oled teadlik, mida sa teed. Aga kui sa teadlikult ei otsusta, et ma kasutan autot, vaid hakkad proovima erinevaid viise kaootiliselt, siis suure tõenäosusega sa kunagi jõuad Tartusse, aga mitte 2 tunniga. Ning isegi, kui sa valid vahendiks auto, siis sa ei suuda ikkagi kontrollida 2h vältel juhtuvaid sündmusi: võivad tulla teeparandused, äkki politsei peatab kinni, kuna ületasid kiirust, äkki ootamatult läheb kõht tühjaks ja haarad Mäo ristis ühe burgeri. Aga mida teadlikum sa oled igal momendil (sa ei üle kiirust, sa ei allu teadlikult tühja kõhu signaalile), seda kiiremini sa jõuad eesmärgini. Aga protsessi käigus sa võid end siiski vabaks lasta ja usaldada. Aga teadlikult.

PS. Orav kindlasti ei muretse talve tuleku pärast. Tal on instiktid, mis panevad ta tegutsema. Kui orav panna keskkonda, kus tal ei ole võimalik toitu talveks varuda, siis ta sureb lihtsalt nälga. Ta ei istu ja ei muretse ning ei närvitse väga, et mis nüüd saab. Ta lepib sellega ja allub olukorrale ning läheb viimsele teekonnale rahulikult vastu.

Joosep küsis:

Mis ma peaksin tegema, et teha algust meditatsiooniga? Ehk saab autor või keegi anda mingeid esmaseid juhendeid , kust alustada.

Kaido vastas:

Kõige olulisem alustades on soov ning distsipliin. Kui sa mu postitust lugesid, siis seal oli juttu nendest faasidest, mida mina läbisin ning enamus nendest olid alguses väga rasked. Eelkõige on vaja endale teadvustada, et teed seda iseendale ning isegi, kui väliselt tundub, et istud niisama ning sel pole mõtet, ei tohi istumisi pooleli jätta, kuna meie sees toimuvad hoopis väga võimsad protsessid.

Leia endale koht, kus saad istuda segamatult 15 – 30 minutit

Asend ei ole väga tähtis, aga kõige parem on seda teha nn poollootose (või täislootose) asendis (ilma seljatoeta põrandal padja peal jalad ristatud), kuna see asend fikseerib meie alaselja ning selg ei väsi ära (esimestel kuudel muidugi väsib, aga sellest saame üle olla)

Otsusta, kas soovid mediteerida vaikuses või mõne rahustada muusika saatel. Mõlemad on head

Ning nüüd lihtsalt istu. Mediteerimise eesmärk on rahustada meel, et me saaksime luua vaba ruumi oma pähe ning hakata ise valima, millest me mõtleme. Tähelepanu koondamise objektiks võib valida erinevaid objekte, aga ma soovitan alguseks väga hingamist, kuna see on meiega alati „kaasas“  ning see on väga konkreetne. Ideaalne seisund on see, et me ei mõtle millestki – isegi hingamisele mitte, me lihtsalt oleme. Aga see on väga keeruline ning alguses täiesti võimatu, kuna meie mõistus on harjunud tegelema pidevalt mingite teemadega ning me ei suuda seda lihtsalt vaikima panna. Seega jälgi hingamist. Loe hingamisi ühest kümneni ning siis kümnest üheni tagasi. Kui läheb sassi, alusta uuesti algusest.

Mida enam sa mediteerimisega tegeled, seda enam sinu teadlik meel puhastub ning sa hakkad leidma vastuseid. Sa hakkad taipama teatud asju, mis on tunnistust sellest, et sinu emotsioonaalne ning mentaalne „keha“ hakkavad korrastuma ning sa hakkad üha enam olema ühenduses oma tegeliku minaga - intellektiga. See on seisund, kus mõtted on peatunud ning emotsioonid on kontrolli all. Siis hakkad saama vastuseid ning ideid. Sa saad niimoodi palju ideid ka iseeneslikult, kuidas edasi liikuda meditatsioonidega. Minu kõige kummalisem näide on, kui üks mu sõber ostis ühe raamatu ning helistas õhtul ning seletas, mida see raamat peaks sisaldama. See tundus äärimiselt põnev raamat ning ma õhtu jooksul väga pikalt mõtlesin selle raamatu peale. Ning siis juhtus selline asi, et ma õhtuse ja järgmise hommiku meditatsioonide käigus sain kuskilt ideed, mis peegeldasid täpselt selle raamatu sisu. Lõpptulemuseks sõber helistas päeval ning hakkas mulle rääkima, mida ta oli lugenud ning ma teadsin seda kõike juba. Ma olin mingil viisil selle informatsiooni kuskilt juba omandanud. See oli lahe J. Samamoodi hakkad sa saama vastuseid ka iseenda arengu kohta, mida võiks teha ning katseda. KÕIGE olulisem on järjepidavus. Nagu blogis kirjutasin, tuleb ette väga palju selliseid hetki, kus kõik tundub mõttetu. Siis on vaja jääda endale kindlaks ning mitte alla anda. Kui tunned, et enam ei viitsi, siis helista või kirjuta mulle. Mõnikord on sellest palju abi, kui saad kellegagi arutada ning koos leida mõned mõtted, mis aitaks edasi liikuda

Sageli küsitakse hingamise kohta meditatsiooni käigus, mis on ka väga oluline. Aga kõige olulisem on meditatsiooni käigus ennast hästi tunda. Ise panin tähele, et praktiseerides meie hingamine niikuinii hakkab aeglasemaks muutuma, aga alguses istu ja hinga täpselt nii, nagu sul on mugav. Teine asi on, et kui püüad hingamist jälgima hakata, siis alguses mingil põhjusel hingamine muutub sügavamaks ja võib minna ebamugavalt ebaühtlaseks, aga see ka pikapeale kaob ära. Püüa saavutada võimalikult mugav ja hea olemine. Püüa rahuneda ja lõdvestuda. Küll kõik hilisemad hingamisharjutused lisanduvad. Esimese hooga on kõige olulisem pihta hakata ning distsipliini hoida. Kui meditatsiooni juurde haakida kohe muid praktikaid – hingamine, chi kung harjutused – siis nädala pärast on kõigest nii kõrini, et võime isegi meditasiooni pooleli jätta. Kui aga jääme algul lihtsalt istumise juurde, siis muutub see mõnusaks harjumuseks ning on tehtav „vastu tahtmist“ puhtalt tahtejõu abil ka päevadel, kui kohe üldse ei viitsi minna. Siis mõtled, et ma lähen teen selle istumise ära ja on tehtud. Ära jäta vahele. Täpselt nagu trenniga.

____________________________________________________________________________________________

Pille küsis:

Aga kui kõik raha endale loovad, kas pole võimalik, et füüsiliselt saab raha lihtsalt otsa?

Kaido vastas:

Universum on külluslik ning siin jätkub küllust kõikidele. Hetkel on tasakaal 4% / 96% vastu ehk siis 4% inimestest teenivad 96% maailma rahast. Miks nad seda teevad? Kui sa oled näinud Saladuse filmi, siis ka seal päris alguses räägiti, et Saladust teadsid ja kasutasid töösturid ning pankurid. Aga töölistele seda ei avaldatud, kuna töölised pidid arvama, et raha teenimine ning elu peab olema raske.

Kui lähtuda traditsioonilisest maailmakäsitlusest, siis juhul, kui rohkem inimesi hakkab kasutama oma sisemist jõudu ehk Saladust, et luua enda ellu rohkem võimalusi raha teenimiseks, hakkab 96/4 suhe lihtsalt muutuma ning raha hakkab jagunema õiglasemalt.

Kui aga lähtuda natuke sügavamast maailmakäsitlusest - nt subjektiivse reaalsuse kontseptsioonist, siis ei saa sellist olukorda iialgi juhtuda, kuna igal inimesel (teadvusel) on oma subjektiivne maailm ning just see teadvus otsustab alati, mis tema maailmas juhtub. Aga see on väga pikk teema, mille kohta võiks terve postituse lisada

____________________________________________________________________________________________

Küsija küsis:

Ma olen nõus, et vaimses mõttes on Universumi ressursid piiramatud, kuid raske on uskuda, et ka materiaalses. Kui vaim võib areneda piiramatult, siis keha kui materiaalne on ju surelik? Kas selle teooria üks oht võiks olla Emakese Maa ressursside ülekurnamine? Loodus annab meile ammu märku ületarbimise tagajärgedest.

Kaido vastas:

Väga hea küsimus tegelikult! Jah, olen nõus, et industriaal - ja infoajastul on oht liigsele tarbimisele, mis omakorda tekitab Emakese Maa ressursside raiskamise, aga Külgetõmbeseadus eelkõige vaimsel tasandil ei saa tekitada sellist olukorda. Külgetõmbeseadus on vaimne seadus ning selle eesmärk on leida oma sisemine mina ning ühenduse kaudu luua uusi väärtusi endale ning maailmale tervikuna.

Väites “Universum on külluslik” ei ole ühtegi viidet ressursside raiskamisele ökoloogilises mõttes. Kuna enese vibratsiooni tõstmine tekitab nihke meie alateadvuses, siis see võimaldab meil leida üles meie ümber olevad võimalused, mida me nimetame tinglikult ressurssideks. Eelkõige toimub see läbi Retikulaarse aktiveerimissüsteemi meie ajus, mis filtreerib informatsiooni, mida me viie tajumeele kaudu omandame. Väide “Universum on külluslik” viitab lõpmatutele võimalustele meie praeguses elus viia sisse muutus ning tõsta oma teadlikkust meie sisemise potentsiaali kohta ning seda kasutama hakata. Kui me elame oma elu kinnitades enesele pidevalt, et meie elu ongi määratud olema vaene ning piinarikas, siis just seda me oma ajule programmeerime ning just selliseid võimalusi aju meile ka pakub.

Väga oluline on enesele teadvustada, et kuigi Külgetõmbeseadus kõlab voodoolikult ning arvatakse, et see on vaimne süsteem ning ei haaku kuidagi eluga füüsilises maailmas, siis on see täiesti alusetu arvamus. Külgetõmbeseadus on otsesuhtes kvantfüüsikaga ning neurootiliste nähtustega, mis on puhas teadus, mitte new age. Nende nähtuste kohta on tehtud sadu uurimusi, mis on täiesti avalikud ning need kinnitavad meie olemise fantastilisust elementaarosakeste tasandil ning aju rolli meie elu kujundamisel.

Meie ülesanne Maal on justnimelt endale teadvustada, et me oleme vaimsed olendid Maal kogemas füüsilist reaalsust. Kui me omaks võtame, tõuseb meie teadlikkus kõikide protsesside kohta eneses ning Maa peal tervikuna. Meile avaneb uus maailm uute võimalustega. Selle leidmiseks tuleb lihtsalt natukene tööd teha.

____________________________________________________________________________________________

Tiiu küsis:

Olen juba terve ööpäeva antud teemal mõtteid mõlgutanud ja tekkis küsimus, et kuivõrd on siis veel olemas saatust või ettemääratust ja kas “law of attraction” välistab saatuslikkuse parameetrid…..

Aga SUPER tööd teete ja olgu õpetuse põhimõte milline tahes, USK on kõikvõimas.

Kaido vastas:

Ka saatus kui mõiste on subjektiivne eneseväljendus ning meie sisemise loomingu tulemus. Meie – inimesed – oleme oma elu jooksul mõeldud mõtete ning kogetud emotsioonide summa. Kui meis domineerivad hetkel ning on domineerinud ka eelnevalt negatiivsed ning ohvrimeelsed mõtted ja emotsioonid, on meie elu hetkel just selline. Kui inimene otsustab teadlikult, et ta on ohver („ma ei saa millegagi hakkama, mul on nii raske elu, see on vist minu SAATUS“), siis on see tema teadlik valik ning ta ei saa oma „saatust“ enne muuta, kui ta teadvustab enesele, et kõik algab iseendast.

Kui aga inimesel on domineerivad mõtted positiivsed nüüd ning olnud ka minevikus, siis ei teki tal vajadustki käsitleda saatuse teemat, sest ta on kindlasti oma eluga rahul ning ei ole põhjust ohvrina peitu pugeda saatuse selja taha.

Kõik algab meie teadlikust meelest. Ole valvel selle suhtes, mida tunned ja mõtled! Ning varsti võid kogeda täiesti teistsugust elu.