Laitmatu tegutsemine
Kas pole, et sellele väitele saab tõlgendusi anda kohe hulgi? Igaüks lähtuvalt oma uskumustest, lapsepõlvekogemustest ning paljud isegi vastavalt loetud kirjandusele. Kuidas loetud kirjandusele? Sest just laitmatust tegutsemisest rääkis Don Juan korduvalt ka Carlos Castandedale öeldes, et läbi laitmatuse suudame me koondada väge ja olla tõeline sõdalane.
Nüüd on laitmatus jõudnud ka minuni. Ja see on muutnud minu suhtumist aega ning oma ellu. Mida laitmatus tähendab minu jaoks?
Laitmatu tegutsemine tähendab minu jaoks pidevat praktikat olla kohal – siin ja praegu. Sa oled kindlasti kuulnud lugu kahest mungast, kus üks munk kiitleb teisele: „Kas sa tead, mida minu Õpetaja teeb? Ta kõnnib vee peal ning leviteerib 10cm kõrgusel maapinnast.“. Teine munk vastu: „Kas tead, mida aga minu Õpetaja teeb? Kui ta töötab, siis ta töötab; kui ta sööb, siis ta sööb; ning kui ta magab, siis ta magab“. Kas pole sügavalt filosoofiline lähenemine?
Me oleme harjunud elama infoga ning tegutsemisega üleküllastunud maailmas. Ning me oleme selle maailma ohvrid. Me teame, et kui me ise ei söö, siis süüakse meid. Vähemalt see on see, mida meile lapsest saadik õpetatakse. Ning sellisest õppetööst kujuneb meile arusaam, et me peame alati püüdlema millegi poole. Et saada rohkem, rohkem, rohkem … Ja selle rohkem, rohkem, rohkem … paradigmaga me tekitame endale tunde, et me peame kogu aeg kuhugi kiirustama.
Kui me hommikul silmad avame, mõtleme kohe, mida tänane päev toob. Me ei naudi seda hetke, mil keha virgub, me ei vaata rahulikult aknast välja ja ei imesta, kui ilus ikka maailm on. Me mõtleme kiirustades, et tuleb pesema minna (mõni teeb ka virgutusvõimlemist või joogat), siis kiiresti sööma ning START … päev ootab.
Kasulik praktika: „Ärka 15 minutit varem. See on minimaalne, aga sa annad sellega teadlikult oma ajule ning alateadvusele signaali, et sa ei pea kiirustama. Sul on siis kohe ärgates tunne, et võid korraks veel olla ning tähelepanu pöörata sellele mõnusale hetkele, sa ei pea kohe voodist välja hüppama dushi alla, sa võid näiteks 5 minutit ennast põrandal venitada, 5 minutit aknast välja vaadata ning 5 minutit mõelda kümne hea asja peale, mis su elus on.
Dushi alla mineku ajaks on meie aju juba sellises reziimis, et suudab ka mõelda keerulisemaid asju – seega selle asemel, et tunnetada, kuidas vesi mõnusalt turja silitab ja karge vesi nahka karastab, nuputame me juba, kuidas mingeid probleeme lahendada, mis meid päeval ees ootab.
Kasulik praktika: Korda endale pesemise ajal 100x „Ma olen dushi all ja naudin seda!“ Sellega annad sa oma ajule tegevust ning tugevdad neuronühendusi, mis toodavad sulle häid emotsioone selle asemel, et langeda juba päevavõitlusse. Sa ei saa niikuinii dushi all ilma riieteta veel ühtegi probleemi lahendada – sa oled seal täiesti abitu. Ära lase oma ajul siis ennast lollitada, kui ta püüab sulle öelda, et see on kõige õigem koht praegu arutada päevaprobleemide üle.
Söömise ajaks on isegi meie seedesüsteem täies lahinguvalmiduses, rääkimata siis impulssidega, mida teeb meiega esimene tass kohvi. Peale esimest lonksu tunneme me: Ossaaa jutt … nüüd ma hakkan tööle. Sa võid juba arvuti avada ning hakata e-kirju sorteerima või läbi lugema mingeid lepinguid, mis pidid tänaseks olema kindlasti läbi loetud. Söömise asemel tunned sa ennast juba kontoris olevat. Ja samal ajal ütleme me, et me ei ole head visualiseerijad ja me ei suuda ennast ette kujutada kohtadesse, kus me tegelikult ei ole. Me teeme seda tegelikult igal sekundil.
Kasulik praktika: Hakka enda jaoks kirjeldama erinevate toiduainete maitset. Jah, me teame, mis maitsega on leib ja mis maitsega on muna. Aga sel korral peata enda mõttetegevus ning kirjelda endale mõttes, mis maitse see ikka on, kui sa peaksid seda homme inimesele kirjeldama, kes pole kunagi varem leiba või muna söönud. Söö, jälgi oma instinkte ja sa võid avastada täiesti uusi maitseid. Ettevaatust! Sel hetkel paned sa tööle oma aju täiesti teises suunas ning samal ajal lauas istujad võivad hakata esitama küsimusi: Kas kõik on ikka korras?
Nüüd on võileib kõhule kingitud, et ta enam peale 12 tunnist öist puhkust ei laiskleks. Paljud meist isutuvad peale seda autorooli … milline suurepärane koht muretsemiseks. Omast kogemusest ütleks, et üks parimaid kohti muretsemiseks ja probleemidega tegelemiseks. Seepärast vajab autosõit erilist tähelepanu. Me armastame isegi oma muredele võimendust anda läbi muusika, mida me autostereost kuulame. Kui on ikka suured mured, paneme midagi eriti masendavat mängima. Ning kui väga palju muresid ei ole, siis paneme raadio peale, kust me kindlasti kuuleme midagi, mis halba on viimase 24h jooksul maailmas juhtunud. Ning me sõidame. Ei, tegelikult me ei sõida. Meie alateadvus sõidab, ise oleme me kas töö juures, probleemse suhte juures või pankrotistuva ettevõtte juures. Kindlasti mitte aga autos.
Kasulik praktika: Tunneta rooli! Tunneta oma keha istmes. Tunneta, kuidas sa vajutad pedaale ning tunneta, kuidas sa sõidad. Kujuta ette, et tegelikult mitte auto ei sõida, vaid maailm sõidab sinu ümber. Mitte keegi ei saa seda tõestada, et see niimoodi ei ole. Võib-olla on auto kohapeal ning selle rattad käivad ringi ning maakera liigub all nii kiiresti. Kes teab? Ning mis vahet seal on. Püüa olla autos sel ajal. Võid näiteks panna käima oma lemmikmuusika ning lugeda, mitut erinevat pilli sa suudad muusikas eristada. See on hea praktika. Sest me veedame autos päris palju aega. Eriti ummikutes, kus tekib eriline isu hakata kõiki ümbritsevaid autojuhte vihaselt põrnitsema ning ennast ohvrimeelselt kõiges süüdistama. Ära lase sel juhtuda.
Ning tööle jõudes hakkame me tööle. Me peaksime hakkama. Aga tegelikult sageli ei hakka. Kui meil on lõpuks aeg keskenduda ja teha tööd, leiame me endale tegevusi, miks mitte tööd teha. Ehk läheb mõni sõber lauast mööda, kellega nati lobiseda. Või peame kiirelt üle vaatama, mis film õhtul telekast tuleb, või isegi kinost, varsti on ju nädalavahetus. Mida õhtul teha? Mida õhtul süüa teha?
Kasulik praktika: Teha tööd töö ajal, sõita autoga autoga sõitmise ajal, süüa söömise ajal, pesta pesemise ajal, ning magada magamise ajal.
Kuidas seda teha? Me saame seda teha kasvatades oma teadlikkust, mida me just praegu teeme. See on laitmatu tegutsemine minu jaoks.
Olge vaprad!
Kaido
Hmm, ma loen seda ja mõtlen, et mul vist neid probleeme õnneks pole. On aea hommikul ärkamiseks, söömiseks, jalutamiseks, sörgiks. Autos mõtlen oma mõtteid ja kuulan lemmikmusa või raamatuid. Mulle meeldivad hommikud ja ma naudin iga hetke, tõusen vara ja ilma kellata. Hommikud on ilusad
jah, ka mina võin öelda tänusõnu oma vanaemale, kes õpetas mind elu nautima ning isale, kes õpetas mind panema tähele ümbritsevat ning seda juba lapsena. eriti viimasel ajal olen hästi teadlikult proovinud olla nö “kohal”. mõnus.
Lugesin ja mõtlesin, et õnneks ma ei pea nii palju pingutama ja mõtlema, et kohal olla. Käib õnneks kuidagi pingevabamalt ja iseenesest. Aga eks neid aegu on erinevaid.
Tere!
Ka mina olen ja elan teadlikult olemasolevas hetkes – sest, muu lihtsalt sel hetkel ei loe !
Päikest kõigile!
… hmmm … olen selles valdkonnas visti ainuke, kel kiiks küljes ning pean aeg-ajalt endalt ikka küsima, et mees kus jalutad?
Minu jaoks pole kohaloleku praktika väga lihtne olnud … olen selle tarbeks endaga palju tööd teinud ning tulemused on tegelikult visad tulema. Aga kui ühel hetkel laks käib ja mõistad, mida PRAEGU all tegelikult mõeldakse, siis on mõnusalt avardav tunne küll
Minu jaoks oli selle kirjutise parim koht see, et me arvame, nagu oleksime kehvad visualiseerijad, aga tegelikult teeme seda koguaeg, olles mõtetes kusagil mujal. Nii see on, minu puhul küll- ikka kipub mõte rändama sellele, mis ees ootab või sellele, mis juba olnud. Kohalolek tuleks kasuks küll.
Kaido, kohtume õige pea:)
Kui hetkes oleku staadiumisse on raske saada, siis võib katsetada nt kino abil tunniks-paariks hoopis teise maailma elada ning kinost välja astudes hoida endiselt seda tunnet sees, minemata tagasi “normaalseisundisse”.
Eriti huvitav kogemus oli hiljuti kui käisin kinos ulmekat D-9 vaatamas (väga intensiivne film), siis välja tulles ja koju liikudes tundus iga väike asi nõnda püha ja rahulik.
Ehk siis katseta kontraste – rabele, et tunda rahu; plära, et tunda vaikust. Muuda kogu see müra hetkeks nii valjuks, et pärast seda lihtsalt tahad zen olla
Harald!
zen on hea
Ning see mõte oli ka hea, eriti intensiivse laksu saaks vist 3D kinos …
Kusjuures kunagi mõned aastad tagasi, kui firmaga jamad olid, praktiseerisin seda päris palju, et läksin kinno, et korraks pea jamadest välja lülitada
töötas küll, aga see vist kahjuks ei ole pikaajalise toimega. Kasulikum on muutus seestpoolt väljapoole tööle saada
Mulle oli igastahes abiks.
Suured tänud!
olen end mitmeid kordi avastanud viimased x minutit kusagil täiesti teisel planeedil olevat ja olen seda olemist täiega nautinud. Siis äkki justkui ärkan ja olen igapäevaelu keerises tagasi… Ju oli siis väärt hetk, milles olla! Mulle see hetkes olemine täitsa meeldib
Oskaks ma vaid seda kohtumist endale vähe tihedamini korraldada… Taipasin seda siis, kui lugesin siit soovitusi, kuidas tunda hommisöögi maitseid, tunnetada autorooli jne. Hea kui keegi vahepeal sellistele asjadele tähelepanu juhib! Aitäh!
Ma tunnen , et ei ole veel oma arenguga nii kaugele jõudnud , et nendest asjadest rahuldavalt aru saada . Aga olen aasta jooksul palju endaga tööd teinud ja avastanud ennast ja välismaailma ja olen endaga rahul . Olen 20aastane ja leian , et olen täitsa õigel teel .
Mul lihtsalt puuduvad elu kogemused .
Aga igaljuhul , loen ma Teie blogi suure huviga edasi , äkki 5aasta pärast tulevad Teie mõtted ja sõnad meelde !
( Kui Teil soovi võite oma arvamuse avaldada minu meilile )
Edu Teile !
Kerli!
Mul on sinu üle siiralt hea meel ning olen täiesti kindel, et sa oled õigel teel. Mulle tundub, et tegelikult on meil kõikidel ainult üks Tee minna – just see, mille me ise oma peas valime igal sekundil. Ning ma olen kindel, et kui sa 20 aastaselt juba mõistad ennast ja maailma selgemalt, ootab sind väga suur tulevik ning tohutu potentsiaal, mida on aega ära kasutada
Ole vapper!
Kaido
minul on ka raske püsida käesolevas hetkes, pean seda õppima veel. vahest on mõtteid isegi liiga palju… nt. kui palutakse tuua poest piima siis mina toon saia.
Jäin siin mõtlema, et Don Juan Matus seletas laitmatuse mõiste väga selgelt ära. Sõjamees on laitmatu kui tal on enesevalitsemine(siis kohalolek võiks öelda), distsipliin (vara ärkamine,mediteerimine jne. päevaplaan), kannatlikkus ( ei viska kogu kupatust nurka öeldes et see ei toimi), ajastatus, tahe.
Ja kui sõjamees on laitmatuse saavutanud siis hakkab TAOTLUS (saladus) toimima.
Njaaa…hetkes olemine on hea, siin ja praegu,,,mingi aeg tagasi arvasin end juba taipavat, mis see on..siis aga jõudis uus tunnetus sellest kohale, tohutu avar ja vabastav, see aga omakorda tekitab mõtte minus, kas äkki tulemas pole veel suuremat ja selgemat tunnetust, igatahes, ootan seda huviga sel juhul

Aga see kohal olemine, sellega nii, et kord õnnestub, teinekord aga mitte, libisen märkamatult uitmõtetesse….
Sain siit palju häid näpunäiteid! Tänud!!! Juba homme ärkan 15 min varem! Hommikud on tegelikult ju võrratud…
Ja kui hästi öeldud: Ära lase oma ajul siis ennast lollitada, kui ta püüab sulle öelda, et see on kõige õigem koht praegu arutada päevaprobleemide üle.
Suured tänud taaskord fantastilise artikli eest!!! sain siit palju
Päikest!