Meditatsioon – hype või ime? | Vol. 2
Kirjutas | Teema Meditatsioon | Kuupäev 09.02.2009
Kuidas alustada?
Kõige tähtsam ON alustada. Ära lükka seda edasi. Alusta 10 minutist iga päev. Vali selleks aeg, mil saad kindel olla, et saad segamatult istuda 10 minutit järjest. Võid seda teha vaikuses või rahustava muusika saatel. Istu ning püüa oma teadlikkus (tähelepanu) keskendada ühele konkreetsele objektile. Soovitan alustada hingamise jälgimisega, kuna see on lihtsasti teostatav. Lihtsalt istu ning püüa jälgida oma hingamist. Zen-õpetustes soovitatakse ka teha loendamisi. Loendad sissehingamisi ühest kümneni ning siis tagasi. Ühest kümneni seetõttu, et kui sa ei pea jälgima, millal kümme saabub, siis meie meel on piisavalt hajevil, et sa ei märkagi, mil oled juba 30 peal. Seega jälgi ühest kümneni ning siis tagasi kümnest üheni.
Alguses on see kõik tüütu ning raske, kuna meie meel on nagu purjus ahv, kes hüpleb ühelt oksalt teisele. Aga see hakkab ajapikku paranema. Kuna mäletan hästi oma algust, siis soovin sind aidata, et sa ei annaks alla lihtsasti. Selleks kirjeldan lühidalt 5 faasi, mille läbisin. Olen kindel, et faase tuleb veel 50, aga hetkel olen teinud läbi 5 faasi ning jagan seda nüüd sinuga, et saaksid julgustust nendel hetkel, kui tunned, et enam ei viitsi. Ole mureta, ka see möödub.
1) Entusiasm
Alguses on entusiasm. Mediteerimine tundub huvitav, põnev ning müstiline. Teed seda iga päev hea meelega ja ootab juba esimese nädala lõpuks tulemusi. See faas läheb mööda
2) Vastupanu
Umbes nädala pärast hakkad aru saama, et midagi ei ole muutunud: „Pagan, istun juba 7 päeva, aga ikka pole valgustunud. Tundub, et see on ikka paras jama!“. Kõik tundub mõttetu. Istumine on tohutult igav, kuna pea on igapäevamõtteid täis ning kontsentratsioon on väga madal. Aeg venib ning istumine isegi ärritab natuke. Ka see möödub.
3) Leppimine
Umbes 6 kuu möödudes lepid sa olukorraga, kuna hakkad tajuma, et suudad natukene paremini juba keskenduda. Sa hakkad mõistma, et on toimunud mingi areng. Selle aja vältel on kindlasti olnud mõningaid põnevaid kogemusi – näiteks tunne, et maailm käib ringi ja sina oled selle keskel või ääretu armastuse, rahu ja õndsuse tunne, mis teeb meele väga härdaks. Sa tunned, et oled aru saanud, mis maailmas tegelikult toimub ning oled tänulik selle tunde eest. Tegelikult pole sa midagi veel aru saanud. Ka see faas möödub.
4) Vaikus ja ruum
Umbes 1 aasta pärast tekib pähe avarus – ruum ja vaikus. Sa hakkad kogema oskust, et sa tajud mõtteid ja emotsioone teatud tüüpi objektidena, mida sa saad jälgida, soovi korral neid mõelda, aga soovi korral need ka minema lasta. See on esimene faas, mil me kogeme, et me võime olla Vaatlejad selles maailmas. Sa hakkad aru saama, mida tähendab olla Vaatleja ja mida sa siis vaatled. Sa vaatled, kuidas sinu peas on mõtted, mis ei ole sina. Sa tajud, kuidas sinust kerkivad üles emotsioonid, mis ei ole ka sina. Sa tajud sees rahu, mida suudad projitseerida enesest väljapoole. Sa tunned justkui oleksid miski, selle miski ümber on tükk tühja maad ning siis tuleb maailm. Sa saad maailma vaadelda ja selles osaleda. Aga see maailm pole sina. Sina oled miski, mis lihtsalt on. Vastuseid sul veel ei ole. Aga ka see möödub
5) Kontakt
Umbes 1,5 -2 aasta pärast hakkad sa tundma teatud hetkedel ühtsust. Sa istud ning sul on hea olla. Oled nagu kodus. Sa ootad meditatsiooni, kuna see võimaldab sul kõigest lahti lasta. Sinu keha ning sinu pea puhkavad täielikult. Mõnedel päevadel näed sa värve ning kuuled mingeid imelikke asju. Need ei ole helid teispoolsusest, aga see on miski alateadvusest. Sa võid küsida oma alateadvuselt midagi ning kui oled tähelepanelik, siis saad ka vastuseid. Kui harjutad, siis hakkad eristama vastuseid ning võid saada huvitavat infot. Kui visualiseerid, siis võid näiteks 30 minutiks täiesti ära minna sinna, mida sa visualiseerid. Su keskendusvõime on piisavalt hea ning sa valdad juba lahti laskmise tehnikaid piisavalt hästi, et kontrollid protsessi. Sa näed mõtteid tulemas ning minemas. Sa ei pea nendega tegelema, kui sa ei soovi. Need on nagu pilved taevas. Taevas ju ei püüa pilvi enda küljes kinni hoida. Pilved lihtsalt tulevad ja lähevad oma teed. Nad on olemas. Nii nagu ka meie mõtted. Aga me ei pea nendega tegelema. See on meie teadlik valik. See on hea tunne.
Need on faasid, mida olen kogenud meditatsiooni vältel. See on olnud mõnus ning samas raske aeg. See vajab distsipliini. Sageli on raske ennast sundida mõne hea filmi kõrvalt mediteerima või pead väga tühja kõhuga söömise edasi lükkama, kuna tühja kõhuga on meditatsioon hea ära teha, sest täiskõhuga meie tajud vähenevad drastiliselt ning keskenduda on raskem. Aga samas on see kõik tore. Tuleb teha teadlik valik. Kas ma otsustan areneda või mitte? See on nagu trenn iga teinegi. Iga päevaga natuke lähemale. Kuhu? Keegi vist ei tea. Aga mida lähemale jõuad, seda parem tunne on. Nii hea on ennast hästi tunda.
Juhul, kui soovid küsida midagi mediteerimise kohta, siis vastan hea meelega alati nii palju kui oskan: kaido@suurimsaladus.ee
kasutada efektiivselt alateadvust
loendan hingamisi aga mis edasi saab?
Peeter!
Edasi ei saagi midagi. See ongi üks meditatsiooni eesmärke - teha midagi ilma eesmärgita. Sellega sa treenid oma meelt ning saavutad universaalse rahu. Kuna meie igapäevaelu eeldab, et peame midagi koguaeg tegema ning kuhugi jõudma, siis meditatsioon peatab selle protsessi ning võimaldab olla sinul sina ise - rahulik ning kohal.
Kuigi see tundub alguses väga lihtne, on see tegelikult üks raskemaid osasid meditatsioonis, sest meie keha ütleb kogu aeg, et tõuse ja tegutse, sul on vaja 100 asja teha, aga sina istud siin ja lihtsalt ei tee mitte midagi.
Esimene etapp ongi sellega hakkama üldse saada, et sa suudad istuda ühe koha peal nt 15 minutit ilma midagi tegemata.
Kui oled niimoodi näiteks 3 kuud istunud, siis hakkad tajuma muutust. Reaalset muutust, mis kandub edasi sinu igapäevaellu
Kaido
Peale mediteerimist pea õrnalt valutab. Mis võib olla selle põhjus?
Kahjuks pole ma arst ning lõplikult ei oska diagnoosi panna. Mina olen täheldanud peavalu, kui on olnud raske päev ning meditatsiooni käigus on toimunud lõdvestus. Siis justkui pea ei võta vastu uut seisundit ning see on täheldatav kergete tuigetena. Kui need aga jätkuvad, siis soovitan pöörduda ravi spetsialistide poole.
Kerge peavalu kogemus on meditatsioonis juhtunud lõdvestumise tulemus. Tavamentaalsuses viibine on üsna teatud pingsusega tegevus. Meditatsioonis Su teadvuse pingsus väheneb, kuid ei kao mentaalsuse pinge. See ongi kogetav õrna peavaluna. Seda saab taotlusega lõdvestada, ära anda. Tegib kerge vabanemise kogemus, tuikamine kaob ja lõdvestus säilib.
Mis asi on transtsendentaalne meditatsioon ja mille poolest see erineb tava meditatsioonist? Kumb neist kasulikum on? Miks TMi harrastajad väidavad, et tava meditatsioon on tervisele kahjulik. Ja mis teema selle Henry Laks oli? Ta oli ka kõvasti mediteerinud ja läks peast segi.
Ma pidasin oma kerge peavalu põhjuseks eelnevaid tunde paljapäi tugeva tuule käes
Tuleb välja, et lõdvestusin. See annab indu edasi minna.
Peeter! Ma ei ole kahjuks TM’iga kokku puutunud ning seda kommenteerida väga ei tahaks. Aga selle kohta on väga palju infot veebis, googelda ja saad kõik vastused.
PS. Aga kõige suurem küsimus on üldse, mis on tavameditatsioon. Meditatsioon on meele keskendamise harjutused. Ma liiga palju ei süveneks erinevate koolkondade vaidlustesse - sa ju tead, palju miljoneid inimesi on hukkunud, kuna inimesed usuvad erinevaid religioone ning väidavad, et nende Jumal on parem kui teiste oma. Võibolla on siin sama. Ma eelistan pigem ise pihta hakata, midagi ohtlikku seal kindlasti ei ole. Pole ka Laksu teemaga nii kursis, et sellel teemal sõna võtta. Kindlasti ei tulenenud see lihtsalt tavalisest istumisest.
Tere olen mediteerinud umbes 1 kuu. Esimesel kahel nädalal oli kõik korras keskendusin hingamisele ja mõtted olid kontrolli all aga nüüd viimastel nädalatel mõte uitab ringi keskenduda raske mõtted tekivad enesele märkamatult. Oskad sa nõu anda mida teha?
Jah, see on normaalne. Mõtete “kontrolli all” hoidmine on praktiliselt võimatu, sest inimesel on keskmiselt 50 000 mõtet ühes päevas. Eesmärk saaks olla mõtetele mitte liigselt tähelepanu pöörata. Mõtted tulevad, see on paratamatu, aga lase nendel ära minna. Ära jää nende peale mõtlema. Kui avastad, et analüüsid mingit teemat, siis lase sel olla ja püüa edasi olla vaba. Kujuta ette, et sinu pea on nagu taevas, kus valged pilved liiguvad. Taevas ei püüa ju pilvedega arutleda ning nendega pikki analüüse maha pidada:) Pilved on olemas, Taevas lepib sellega ja laseb nendel triivida. Mina püüan sama teha
Tere, küsimus kas kasutad ka mingisugust hingamistehnikat? Oskad neist ehk midagi rääkida?
Ei kasuta spetsiaalset. Ma hetkel püüan ikka veel meele kaudu rahuni jõuda, sest inimene meel on nagu purjus ahvipärdik, kellega tuleb tööd teha aastaid, et ta taltuma hakkaks
Mind huvitab teadlik hingamine ja tundub väga huvitav teema olema. aga kahjuks on sellega tegelejad pookinud sinna juurde igasugust müstilist jama, sünnistraumad ja eelmised elud. Ja see peletab vähegi mõtlemisvõimelised teemast eemale.
Mind huvitavab tutvuda ainult teadlikust hingamisest huvitatuid, et uuriks koos teemat ja püüaks areneda antud vallas.
Teadliku hingamise ja meditatsiooni vahele on piiri vist raske tõmmata.
Kes huvitatud, palun kirjutage
alternatiiv12@hot.ee
Tänan portaali tegijaid huvitava teema käsitlemise eest, tutvun veel portaaliga ja siis ehk ka sellel teemal räägiks.
Vabandust, aadressi sattus viga,
õige aadress on
alternatiiv3@hot.ee
peale proovimist öhtu hilja on jube köhe tunne ja peale selle köhedad unenäod…miks??
peale proovimist öhtu hilja on jube köhe tunne ja peale selle köhedad unenäod…miks??
Eku, ma arvan, et sa alateadlikult lisad oma peas sellele tegevusele hetkel liigset müstikat. Käsitle seda kõike nagu lihtsalt puhkust, viska välja peast ilusad terminid nagu meditatsioon ja kontsentratsioon ning mõtle, et sa lased lihtsalt oma peal puhata.
Ma võin ka muidugi eksida. Lihtsalt mäletan, kui ise alustasin ning siis kogesin sarnaseid asju.
Ole vapper!
Kaido
Mul oleks küsimus, millises asendis te mediteerite? Ühes praktilises meditatsiooniraamatus soovitatakse alustada klassikalise seitsmepunktilise kehaasendiga. Lisaks on seal kirjas, et mediteerima peaks avatud silmadega, sest suletud silmad soodustavad mõtete tekkimist, unistamist ja tähelepanu kõrvalekaldumist. Mulle endale tundub vahepeal aga, et just avatud silmadega on raskem keskenduda. Mida arvate?
Maria!
Mina mediteerin pool-lootoseasendis ehk siis üks jalg risti teise peal. Kuna mul on looduse poolt antud hea painduvus, siis mulle on see okei. Aga täiesti okei on ka lihtsalt rätsepaistmes. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet, mis asendis sa oled, oluline on, mis peas toimub. Miks soovitatakse lootoseasendit või rätsepat, on asjaolu, et see fikseerib alaselja ära ning teiseks, see ei lase väga uniseks muutuda. Paljud eelistavad ka pikali mediteerida, aga siis on oht kiiresti magama jääda, sest meie aju saab aru, et time to sleep
Kui mediteerimist käsitleda kui kontsentratsiooniharjutust, siis otseselt ei ole vahet, kas püüda keskenduda objektile lahtiste silmadega või suletud silmadega. Mulle endale tundub samuti, et avatud silmadega oled pigem ka teiste meelte kaudu pidevas kontaktis välismaailma ja ei saa keskenduda vajalikule objektile. Seega, mida mediteerin suletud silmadega.
Mina arvan ja soovitan teha nii, nagu on endal mugav. Kõige olulisem on, mis toimub peas - ülejäänud on vorm, peas on sisu. Istu nii, nagu on mugav ja tee silmadega, nagu on kindlam, et saad keskenduda rahulikult. Arvamusi, kuidas on õige, on väga palju. Õige on see, mis viib sind edasi. Ning seda saad sa ise kontrollida kõige paremini. Võta eesmärgiks keskenduda ning kohanda muud tingimused vastavalt sellele. Mitte vastupidi, et püüad paika panna kõik tingimused, mis kellegi soovituse järgi on õiged ning nendele vastavalt püüad siis saavutada õige sisemise seisundi.
See on lihtsalt minu isiklik arvamus
Ole vapper!
Kaido
Kas algaja mediteerija jaoks on okei kogeda ka negatiivset peale meditatsiooni? Nimelt viibisin hiljuti ühel juhitud meditatsiooni üritusel, kus tuli ühendust võtta kõrgema minaga. minu jaoks üldse esmakordne selline kogemus ja ei osanud midagi oodata ega arvata asjast. peale üristust olid segased emotsioonid, mis lõppkokkuvõttes õhtul täiesti põhjendamatu nutu ja aktiivse unega päädisid. Ma ei ole mingi nutja tüüp ja seepärast olen siiani hämmingus, et mis selle esile võis kutsuda… Mõned päevad on selle möödas ja keha on n.ö surinat täis nagu oleks elektrit saanud
Kuna olen rohkem selline “mõistuse” inimene ja vähem vaimuilmaga kokku puutunud, siis tahaks kellegi arvamust olukorra kohta: kas selline üliemotsionaalsus v.o normaalne meditatsiooni tulem ja kaua selline surin jätkub - järgmise med.-ni? 
Aitäh ette nõuannete eest!
Kristiina!
Ma arvan, et see oli väga hea kogemus ning kogu meditatsioon jõudis just õigesse kohta. Me kõik kanname alateadlikku koormat ning sellest vabaneda on minu arvates kaks viisi: a) me laseme selle vastavate tehnikate lahti b) see vabaneb ise mingite sisemiste nihete kaudu
Kui sa hakkasid põhjendamatult nutma, siis on see märk sellest, et mingid väga tugevad emotsioonid vabanesid ja sa said millestki vabaks. Kui keha suriseb, on ka hea, mis peaks olema signaal, et mingid kanalid on avanenud ja energeetika on muutunud
Ehk siis on see minu hinnangul superhea kogemus ja mine vaikselt edasi. Kui sa esimesel korral said sellise kogemuse, näiteb, et sul on enese sisemine tunnetus väga hea ning soovitan kindlasti endaga põhjalikult tegelema hakata. Ma arvan, et sa jõuad kaugele
Ole vapper!
Kaido
Tere
Nii tore oli lugeda Rama arvamust , et ükski mõtlemisvõimeline inimene ei suuda taluda teadliku hingamistööga seonduvat jama eelmistest eludest , sünnist ja muudest taolistest möttetustest.
See on küll mõnus huumor ja tegi meele mõnusaks.
Olen 10 aastat tegelenud vabastava hingamise ja kõigi nende mõtete juurutamisega oma alatedvusesse, millest Kaidogi siin juttu teeb.
Tean , et see on üks seiklusterohke teekond ja minu kogemus on see, et varem või hiljem sellel teel jookseb inimene kokku oma mälestustega sünnist ja eelmistest eludest. Ja eriti huvipakkuv on sealjuures see, et vaatamata neile kummalistele kogemustele jäävad inimesed täiest mötlemisvöimelisteks ja pole liialdus väita , et nende nutikus ja võime ennast ja maailma selgamalt näha kasvab.
Nii , et piiri ületavad kogemused on ok. Selliseid kummalisi asju ei anta sulle teada enne kui oled valmis ja mitte toreduse pärast, vaid selleks, et saaksid paremini aru , kuidas sa seda lood , mida sa elad, aga mida sa tagelikult väga ei taha oma ellu.
Armastusega,
Maire
Minu tagasihoidlik arvamus on, et ühtegi head ei tohi olla liiga palju. Kõik need kehast sisse-välja käimised ei ole minu jaoks. Kuid rahu vajame me kõik. Mina usun, et tõeline rahu tuleb Jumalalt - nimetatagu teda siis alateadvuseks, sisemiseks minaks või Pühaks Vaimuks. Sektide vahel vahetegemine ei ole üldse mõttekas tegevus - igaüks usub seda, mida ise tahab ja valib endale sobivad mõttekaaslased. Mis mediteerimisse puutub, siis mina võtan oma Jumalaga pidevalt ühendust, sest muud moodi ma ei kujuta lihtsalt oma elu ette. See ongi meditatsioon minu jaoks. Ma tean, mida ma ei taha, ma tean, mida tahan ja seda soovitut ma siis ootangi ja mõttes visualiseerin selle saabumist. Sarnaselt olen saanud sisse ülikoolidesse jms kohtadesse, kuhu muidu tundus, et poleks nagu väga võimalik. Mul pole keskast mingeid väga häid hindeid ette näidata ega midagi, mille poolest teistest pingerivis ettepoole saada. Hiljuti astusin magistriõppesse just põhimõttel, et ma saan sinna ja ma kirjutan väga hea essee (sisseastumise tingimus). Tulemust vaatasin just SAIS-ist - jagan 4.-6. kohta (86 p maksimaalsest 100-st), kusjuures 3. kohast olen vaid 1 punktiga ja 2. kohast 2 punktiga maas. Minu jaoks on saavutus õnnetunnet tekitav. Olen väga rahul ja minu sees on rahu. Palusin seda Jumalalt ja sain. Tänud
Kaido, suur tänu just sellise tagasiside ja julgustava sõna eest. Teen nii. Parimat!
Ärkasin varahommikul ja tundsin, et pean endaga midagi ette võtma ja vajan mõtlemises muutust. On vaja oma mõtlemisest vabaneda, sest vastasel korral ma lämmatan ise end seespidiselt. Ma ei tea miks on see nii, et alateadvuses ma kujutan ette, kuidas asjad peaksid olema ja kuidas ma käituma peaks või kuidas üldse olema ja siis tekib mul iseendaga konflikt, kuna mu mõtted on ühed, teod aga teised. Tekib vastuolu iseendaga. Tahan olla mõtetes mingisugune, aga tegelikult ei julge selline olla. Ja see tekitab stressi ja ebakindlust. Õhtul enne magama jäämist tundus eriti lähedane mõte, et sa oled see, kes peegeldab vastu sinu kaaslasest. Ehk siis, kõik see, mida ma olen arvanud, et on kaaslase puudujääk, on tegelikult minu sisemine jama.
Googeldades vabastav mõtlemine, sain esimeseks leheks selle siin. Ma ei tea, kas ma suudan mediteerimisega alustada või selles enda jaoks midagi leida, ent ma pean kuskilt alustama. Tahaks lihtsalt astuda korraks rongi pealt maha ja vaadata maailma (ennast) distantsilt, ise selles osalemata. Igatahes esimesel võimalusel (mis tekib 2.5 tunni pärast) lähen ja püüan lihtsalt istuda vaikselt mitte millelegi mõeldes (nii palju kui suudan).
Peeter!
TM-st päris põhjaliku ülevaate leiad: http://www.meelerahu.info ! Olen ise esmakursuse läbinud ja julgen soovitada! Edu!
kas ma võin mediteerimist samastada ka sellega,et ma päeval enda tegemisi tehes ei mõtle ühtegi mõtet?
Geits!
See ei ole päris meditatsioon. Otsi meditatsiooni kohta Saladuseblogist, siin on päris palju infot selle kohta.
Kaido
Tere-Tere!
Ka Mina olen pärast mediteerimist nutma hakanud.Ja olen mõelnud-miks nii? Sain aru,et olin mingisugusest ülepingest/koormast vabanenud.Eriti siis kui päev on olnud väga pingeline.Mulle meeldib just pikali olles kinnisilmi mediteerida,panen alati ka küünla ja viiruki põlema,see teeb küll päris uniseks,aga kui silmad avan,valdab Mind täielik rahutunne.Olen tähele pannud,et mediteerimine mõjub hästi õppimisele,”sundmõtted”(segavad mõtted) ei sega enam eriti,mis muidu just õppimiseajal pähe tulid. Tollel hetkel kui ma täielikku rahutunnet tundsin,olin ma meditatsioonis 1h.Ja loomulikult mõjub rahustavalt rahuliku muusika taustal mediteerimine.(näiteks: Enya lood)