Meditatsioon – kas istuda või mitte istuda?
Mis on esimene asi, mis sulle meenub sõnaga meditatsioon? Kas selleks on rahulikult istuv munk, new age promo või seltskond tervislikke eluviise harrastavaid inimesi?
Minu käest on hiljuti mitmed inimesed küsinud mediatsiooni kohta. Mitte et ma teaksin täpselt, mis meditatsioon on, sest mul puudub selleks sügav teoreetiline baas, kuid olles ise igapäevaselt istunud vähemalt 2x päevas viimased 3.5 aastat, on mul tekkinud sellega isiklik kontakt ja kogemus. Ning seda ma nüüd jagada sooviksingi tuues välja kolm minu jaoks kõige olulisemat aspekti, miks ma viitsin igal hommikul ja õhtul kõik muu seisma panna ning lihtsalt istuda 30 minutit omaette.
1. Meditatsioon kasvatab teadlikkust
Tänaseks olen ma mõistnud, et meie teadlikkus on suurim vara, mida kasutada oma elukvaliteedi tõstmiseks. See tundub ehk esmasel lugemisel ülepaisutatuna, kuna ilma praktilise kogemustega on üsna keeruline mõista, mida tähendab teadlikkuse kasv, kuid ma kinnitan tagasi vaadates eelnevatele aastatele, et minu peas on toimunud väga suured nihked. Need nihked algasid umbes 3 aastat tagasi (ca 6 kuud peale istumistega alustamist), kui ma ühel hetkel mõistsin, et ma võin loobuda käsust mõelda (mis on meile alateadlikult programmeeritud) kuni tänaseni, mil ma üha enam mõistan Siin & Praegu tegelikku tähendust ja sisu. Mitte enam pelgalt mõistes seda teadvuse tasandil, aga selle sisulist jõudu ja vabastavat mõju.
Lihtsalt öelduna tähendab teadlikkuse kasv võimet eristada meie elus toimuvaid sündmusi. Ning mitte pelgalt sündmusi nende klassikalises tähenduses – meie igapäevaelus aset leidvad juhtumid - , vaid kõiki sündmusi, mis algavad meie peast (ehk siis kõik). Nende sündmuste alla võib liigitada kõik sisemised impulsid, millest teatud osa leiavad peegelduse materiaalses maailmas, aga suur hulk jääbki ainult meie teadvuse tasandile ning on lihtsalt meie jaoks „laoruum“, kus asuvaid vahendeid me saame kasutada oma elu efektiivsemaks, rõõmsamaks ning kindlasti rahulikumaks elamiseks.
Teadlikkuse arendamise otsene seos Saladuse õpetusega seisneb meie võimes eristada, mida me mõtleme, mida me tunneme ning missuguses vibratsioonis me oleme (loe: meeleseisund).
Kui meil puudub piisav teadlikkus, siis meil puudub lihtsalt võimalus eristada, mida me mõtleme ja tunneme. Ning kui me ei erista, mida me mõtleme ja tunneme, siis me oleme väliste tingimuste ohvrid. Aga me soovime ju olla oma elu peremehed. Me soovime ise kontrollida, mida me mõtleme ja tunneme. Ning just selleks me vajame teadlikkust. Ja me saame teadlikkust treenida ainult läbi kontsentratsiooni ehk meditatsiooni. Me treenime oma teadlikkust püsima pikemalt ühel objektil, mitte ringi hulkuma kõigel juhuslikul. See on töö ja trenn nagu iga teinegi treeningliik
2. Meditatsiooni käigus muudame oma uskumusi
Me oleme paljuski oma alateadlike harjumuste ja uskumuste vangid. Me oleme üles kasvanud teatud keskkonnas, mis on meile juurutanud teatud arusaama ja tõekspidamised elust. Ameerikas läbiviidud uuringud näitasid, et 17-aastane inimene on kuulnud oma vanematelt ja kõikidelt teistelt umbes 150 000 korda fraasi „Sa ei suuda seda teha!“, samal ajal kui ainult 5000 korda „Sa saad sellega hakkama“. Kas panete tähele kontrasti? Meid toidetakse sõna otseses mõtte terve elu infoga, et me ei suuda midagi oma elus korda saata. Ja kuidas me selliste uskumustega peaksime oma elus õnnelikud olema?
Iga kogemus ja mälestus talletatakse meie ajju ajurakkude omavahelise neuronühendusena. Hinnanguliselt on täiskasvanud inimese aju nii võimekas, et see suudab luua nii palju neuronühendusi kui number 1 nullidega, mida sa kirjutad selle taha järgnevad 75 aastat. Nagu sa mõistad, on meie aju väga võimekas instrument.
Jah, aju on võimekas, aga see võib olla meile väga kahjulik instrument, kui me oleme selle enda jaoks kahjulikult „programmeerinud“ valede uskumuste ja harjumustega. Kui me soovime oma elus midagi muuta, peame me muutma uskumusi ja harjumusi – neuronühendusi meie ajus.
Kuidas muuta neuronühendusi meie ajus?
Läbi kontsentreeritud kordamise. Me peame võtma endale aja ning teadlikult hakkama sisestama ajju uut informatsiooni. Ning on üsna kindel, et me ei suuda seda infot sisestada möödaminnes kõige muu kõrvalt. Ei, me vajame selleks aega, et teha tööd ja viia läbi teadlik muutus oma neuronstruktuurides. Ja millal me selle aja saame? Läbi meditatsiooni.
Seega, kui me soovime vabaneda vanadest uskumustest ja asendada need uutega, peame me istuma rahulikult ja sisendama endale, missugused peaksid olema meie uued uskumused. See on äärmiselt lihtne ning puhas neuroteadus. Siin ei ole mitte vähimatki esoteerikat.
3. Meditatsioon pakub võimaluse siseneda uude maailma
Teadlikkuse kasvades ning uskumuste muutmisel rahuneb meie meel. Me oleme teadlikud, mida me mõtleme ja tunneme ning läbi muutunud uskumuste oleme me vapramad ja altimad mõtlema mõtteid, mis toetavad meie uut maailma. See muutus on pikaajaline ning toimub seestpoolt väljapoole.
Kui meie meel on rahunenud, me suudame teadlikkuse kaudu olla pikemalt „kohal“ ja uued uskumused hoiavad meid pidevalt mõnusalt õiges vibratsioonis, saame me teha veel ühte väga mõnusat praktikat, mille me seome meditatsiooniga – visualiseerimine.
Visualiseerimine on meile „antud“ suurepärane võime meie alateadvus ja Universum „ära petta“ pannes nad uskuma, et me oleme oma eesmärgi juba saavutanud. Kui me kasutame visualisatsiooni pelgalt teadlikul tasandil – me loome lihtsalt kujutise oma silme ette - , võib sellest jääda väheks, et loomise tegelikke mehhanisme käivitada. Me peame suutma ka selle pildi enda kehasse viia läbi sisemiste impulsside, milleks on meil aga vaja treenitud teadlikkust. Miks see vajalik on? Sest küsimus ei ole kunagi, mida me tahame või soovime saavutada. Küsimus on, kes me oleme – kellena me ennast identifitseerime? Kui me ei suuda piisavalt meisterlikult „teeselda“ seda tunnet ja vibratsiooni, mis tekib juhul, kui eesmärk on juba saavutatud, ei suuda me ju tekitada resonantsi sellega, mida me soovime oma ellu „tõmmata“. Ka see on väga lihtne mehhanism oma olemuselt. Vajab vaid natukene treenimist. Ja millal ning kuidas treenida? Ikka läbi meditatsiooni.
Meditatsioon on hea.
Beginner’s Mind, ZenMind …
Kaido
Siiralt, südamest ja sügavalt imetlen Su tahtejõudu.
Tere Kaido,
Mul on viimasel ajal jube raske end motiveerida ja energiat tundub vähe olevat.
Ma olen kuulnud, et mediteerimine aitab koondada/suurendada energiat, aga ma päris täpselt ei saa sellest aru, sest mediteerimise käigus ma lihtsalt olen. See iseenesest on väga mõnus ja puha, aga mulle ei ole veel kohale jõudnud, et kuidas ma sellega oma energiat kasvatada saan?
Näen, et sa Hendrik oled juba Meister valmis. Tõsiselt! Enamus inimesi upub ära selle “reglemendi” ja kordamise sisse. Lihtsalt olla ja lasta oma eluenergial avalduda on kõige suurem kunst. Siis teed sa ise “ukse lahti” ja kõik see võimas, mis sind pidevalt elus hoiab, saabki avalduda. Sa oled leidnud selle, mida teised paaniliselt taga ajavad. Ameerikamaal on isegi raamatud ala “You must relax”
Kõik on ainult läbi hullu effordi, press on peal koguaeg. Kas sa pingutad iga hetk, et hingata? Vahest siis jah, kui nohu on, aga sel hetkel tuleb ka hingamine meelde 
Kas sa mõtled kuidas kartulid ja hakklihakaste ära seedida? On vaja hullu effortit :)? Just, see sama power teebki, mida sa istudes ja olles tunned. Siis, alles siis saab sinu tõeline ja suur olek avalduda, kui sa ei koorma end nende tohutute “mehaanikatega”. Paljud otsivad “valgustust” nagu see oleks mingi asi või läbi kindlate sammude kättesaadav. Sa oled ainulaadne ja nii nagu tunned nii ka tee. Mõni ütleb, et kuula südant. Võid istumise kõrvale ka mõne endale sobiva raamatu võtta, kui vajad natuke tegevust. Loe sealt lõik ja siis lihtsalt ole, tunneta. Kas polegi just see rahu mitte see mida kõik ülejäänud taga ajavad ? Mulle tundub, et sa oled “koju” jõudnud. Nüüd lihtsalt naudi ja ära enam kunagi takerdu sellesse, mida ühiskond peale suruda üritab 
Pole vaja ka kuulutada, et see ja see on vale. Ma lihtsalt muigan ja lähen oma rada 
Las inimestel olla oma arvamus, sina oled igasugusest negatiivsusest vaba, sina oled Olemises, oled endaga sügavas kontaktis. Usalda endas juba avalduma hakanud väge ja kui vaja, siis hoia natuke ka enda teada, sest see on sügavalt isiklik ja puhas. Anna sellele aega avalduda, kuhugi pole ju kiiret. Ära pane väga tähele seda välist müra, ole pidevalt selles sisemises vaikuses, just igapäeva tegemistes, mis sul on!
Tere!
Olen üritanud mediteerimisega algust teha, aga minu pea on niimoodi mõtteid ja kujutluspilte täis, et isegi päevaste toimetuste juures segab üks mõte teist ja üks tegevus jääb mingi äkitselt meelde tulnud teise vajaliku toimetuse pärast pooleli ja siis pärast avastan, et ahaa see asi oli mul ka ju käsil. See on kohutav! Mu peas toimuvat võiks võrrelda, kui kiirendusega näidatavat filmilinti. Pärast aga ei tea täpselt isegi, mis teoksil või juba tehtud. Mediteerima istudes, jooksevad need pildid mul sõna otseses mõttes silme eest läbi, kiirendusega muidugi. Ütlen endale vahel mõttes “stop”, ja hetkeks see mõjub, aga tõesti vaid viivuks. Ma ei tea, kuidas sellest jagu saada, aga olen vähemalt hakanud aru saama sellest, miks mul kogu aeg sada asja pooleli on - sest sellises segaduses ma ju tegelikult üldse ei tea, mida teen või tegema pean või hetkel teha tahan. Ma loodan, et meditatsioon suudab mu meeli rahustada. Jõudu ja püsivust kõigile mediteerijatele!
Et lihtsalt olla on tõesti väga suur kunst ja saavutus.
Mina aga seda veel ei suuda ja pean lähenema kuidagi teisiti.
Mooni ja Kati, kui lubate, siis pakuksin omalt poolt ka kaks tehnikat välja.
Kuna mulle samuti tundub, et vahest on nii palju mõtteid korraga peas, et ei suuda valida sealt ühte ja ainust ning sellega tegeleda. Pakuksin välja ühe kiiksuga ja teise vähem kiiksuga tehnika, mis mulle tundub, et võiks olla „massihävitusrelvana“ toimiv;)
Ka tundub mulle millegipärast, et kiiksuga asjad mõjuvad paremini.
Tohutu hulk mõtteid sumisevad korraga peas ja neist oleks vaja vabaneda.
Esimene tehnika on väga lihtne.
Kuna nad sumisevad nö. kinnises ruumis (peas sees), siis tuleks ette kujutada, kuidas nad seal tiirlevad ja liiguvad edasi tagasi.
Mina nimetaks seda nöörist tõmbamise tehnikaks.
Mäletate kunagi olid ühiskäimlates sellised vetsupotid, mille veepaak oli kahe meetri kõrgusel ja kui vett tahtsid tõmmata, siis pidid nöörist tõmbama. Ma väga vabandan, aga mulle assotsieerus selle tehnika põhimõtte millegipärast selle sama vetsupotiga.
Nimelt, kui tõmbasid vett, siis vesi tuiskas ülevalt alla ja läinud ta oligi……vesi ma mõtlen;)
Nüüd selle tehnika puhul toimib asi vastupidi. Tõmbad nöörist ja katuseluugid avanevad.
Oletame, et mõtted on kergemad kui heelium ja kui sa nö. katuseluugi avad, siis sööstavad need mõtted Universumi avarustesse.
Siis sulged luugid ja naudid tühja ruumi.
Teist tehnikat nimetaks ma „kuumaõhupalli” tehnikaks
Kui Kaido on soovitanud õhupalli tehnikat, siis see on kuumaõhupalli tehnika.
Jällegi kujutad ette, et sinu pea on see suur õhupall ja et sa tõused õhku.
Tõused õhku siis, kui sul ei ole rusuvaid mõtteid peas e. õhupalli sees.
Ja kuna mõtetest on vaja vabaneda, siis kujutad ette, et need soovimatud mõtted on justkui sellised vatitombukesed, mis tiirlevad seal õhupallis.
Nüüd, kui tahad nendest vabaneda, siis tõmbad neile tuleleegi peale. Põhimõte täpselt sama, nagu kuumaõhupall töötabki.
Sa näed kuidas need vatitombud haihtuvad tuleleegi käes. Mida tühjem on õhupall seest, seda kõrgemale ta tõuseb. Tunned kuidas peas on tekkimas mõnus avarus ja kergelt soe tunne.
Kui oled lennutehnika selgeks saanud, siis võid rändama minna.
Sinu ümber on õhk, sinu ümber on vabadus, suur ja lai avarus ning tühi ruum. Sind ei sega mitte miski peale selle, et võivad tekkida jälle need mõttetombukesed, mille sa tuleleegiga taas ära põletad.
Sa võid lennata oma lemmikpaika ja uurida seda ülevalt. Sa võid tõusta kõrgustesse, et näha maailma väiksemana ja samal ajal tunnetada enda võimsat olekut.
Selline lõbus ja vabastav võimalus reisida;)
Seda viimast tehnikat on parem teha mediteerimise asendis.
Nöörist tõmbamise tehnikat võid aga teha ükskõik kus, millal ja palju jaksad. Tõmbad nöörist, katuseluugid avanevad ja soovimatutel mõtetel ei ole enam pääsu, sest neil ei ole enam kusagilt kinni hoida ega kinni haarata.
Kui tekkis mõni küsimus minu kiiksuga tehnikate peale, siis vastan hea meelega.
Avarust,
Veljo
Ma olen avastanud selle, et igale ühele sobib oma variant. Mulle ei ole sobilik see istumine, kuid lahendus on see, et panen iga õhtu pähe pleieri ja suundun kiirkõnnile ning olen võtnud just selle aja, et analüüsida, mida tänased olukorrad ja inimesed mulle õpetavad, leida üles oma vääruskumused ja need muuta uute uskumustega ehk enesesisendustega. Nimetan seda oma energiakõnniks. Vahel aga hoopis jälgin tähelepanelikult oma ümbrust, inimesi jne ilma igasuguse omapoolse hinnanguta ehk nö lihtsalt olen. Algul oli seda ka keeruline teha, kuid ajapikku on muutunud üha lihtsamaks ja nii kui ma uksest välja astun, olen kohe oma sisemaailmas. Kui ikka terve tund niimoodi marsid, tuled koju hoopis uue energiaga. Pealegi mõjub hästi kehale! Niiet soovitan igalühel otsida oma varianti ja kõigile ei peagi sobima see istumise meditatsioon.
Omaette kõndimine on tõesti väga-väga hea! Harrastan seda samuti igal varahommikul tund kuni poolteist metsapargis. Annab tõesti palju energiat.
Veljo, väga tegijad tehnikad mõlemad, juba lugedes tekitas mõnusa tunde …
Ma ütleks ka ühe lihtsa ja kerge tehnika,mida iga päev teha,et oma sisemisi varganägusi kinni püüda.
alustuseks sa peaksid teadlikuks saama,et sinu sees on ammusest ajast sokutatud võltsidenditeet,et tema mõjuvõimu vähendada hakka end iga päev vaatlema tõmbu endast eemale,see tähendab,et üks kõik mida sa räägid ja ükskõik mida sa ka ei teeks,hakka vaatama enda füüsilist keha,mõtted ning tundeid,et teadlikuks saada sellest võtsist minast kes on juba pika pika pika aega sinu olemust varjanud ja kui sellel üllataval tõsiasjal sündida lased,ei ole vaja sul enam üelegi mõttele ega tundele vaja reageerida.:)
Meditatsioone on palju erinevaid, kuid välja on nad arenenud http://www.meelerahu.info ehk transtsendentaalsest (TM) meditatsioonist.
Veel soovitan soojalt tutvuda Joseph Murphi raamatuga “Teie alateadvuse jõud”!
Rumal on inimene, kes tehes iga päev uhte ja sama, aga ootab erinevaid tulemusi!
Hoidke oma peas mõtteid, mida te tegelikult tahate, mitte mida te ei taha!
Et saavutada oma elule tõelisi eesmärke, hakake unistama! Ja seda suuremalt, kui te seni seda julgenud olete! Eesmärgitu elu, on nagu navigatsiooniseadmeteta auto? Sõida või 200-ga, aga kui sa ei tea, kus suunas sõita, siis reeglina jõuad ei kuhugi. Eksinu hakkab tavaliselt ju ringe tegema. Ring ongi lõpmatus.
Teadvus on, millest me räägime ja mõtleme praegu. Alateadvus, aga töötab meie kasuks 24h ja seedib läbi kogu info, mille oleme teadvuses, (ka tahtmatult), sinna lasknud. Seda võib võrrelda kapteniga kapteni sillal (teadvus) ja mootorimeestega mootoriruumis, (alateadvus). Mootorimehed ei näe füüsiliselt, kuhu nad sõidavad, vaid usaldavad täiesti kapteni käske. Ja nii kaua, kui kapten lolli nalja või segast ei pane, ongi nende eesmärgid alati saavutatud.
Hoidke omi mõtteid positiivseil ja eesmärgistatud mõtetel, visualiseerige neid olevikus, kirjutage ja joonistage omi unistusi paberile, riputage seintele, tänage oma suurimat kingitust- elu, kõige ilusa eest! Tänage ka ette! Usaldage rohkem oma kõhutunnet (alateadvust), et see on õige, mida teen ja mitte too!
Kui soovite näha tuleviku, vaadake enda ümber kuut inimest, kellega te kõige rohkem koos aega veedate! Nende elus saavutatu on ka Teie tulevik!
Meie akadeemiline haridus, meedia, meie vanemad oma vananenud tõekspidamistega jne. on piiranud meie tõelisi unistusi, sest keegi on võtnud õiguse seletada asju nii ja mitte teisiti. Kuulake kuidas veel piiramata mõtlemisega lapsed unistavad ja arutlevad! Unistades, unustage kõik reeglid ja piirid! Nõuka ajal tehti partei poolt isegi ettepanek keelata unistamine 26-nda eluaastani??? Oli ju vaja kuulekaid töösipelgaid. Kõik imeline ja suurepärane sündis ju vabas maailmas!
Elukestev õpe, tegutsemine eesmärkide nimel ja positiivsus viivad teid vääramatult teie püstitatud eesmärkideni! Te võite alati latti tõsta ja peategi seda veidi kõrgemal hoidma, kui julgenud olete! Elul on teile pakkuda vaid parimat! Miks paljud inimesed näevad situatsioonides ainult halba? 40 cm palgist maa peal läheb üle ilmselt enamus inimesi raskusteta? Kui seesama palk tõsta näiteks 5 m kõrgusele, siis miks inimesed nüüd kontsentreeruvad kukkumise mõtetele, mitte palgi ületamisele? Kindlasti olete kohanud inimesi, kes alalõpmata vinguvad, kaeblevad ja vannuvad? Need inimesed ongi jätnud oma elu eesmärgistamata trambivad ühe ja sama reha otsas ning oma käitumisega tõmbavadki oma ellu situatsioone, mida nad ei taha! Niisiis kontrollige omi mõtteid ja tabades end negatiivsetelt mõtetelt, kutsuge end korrale ja kontsenreeruge jälle ilusale ja heale!
Saladus peitubki selles, et saladust pole!
Edu teile!
Minagi kasutan seda kiirkõnni tehnikat, aitab väga hästi. Mäletan, et kunagi tundus 10km üksinda tõeliselt igav käia ja kutsusin alati kedagi kaasa, et lõbusam oleks. Nüüd aga käin üksi ja aeg lausa lendab, lülitan keha piloodile ja tegelen samal ajal oma “asjadega”. kui pea vahest liiga mõtteid täis läheb siis võtan kopsud õhku täis ja puhun mõted peast välja, saan seda kasutada igal ajal ja mind aitab. olen proovinud ka õhupalle lahti lasta aga ei õnnestu. eks igalühel ongi oma tehnika ja veel parem kui mitu. Siin lugemas käies saab palju häid ideid. Tore, et selline koht olemas on ja palju head energiat teile!
On tõeline anne ühte tehnikat kirjeldada nii heas võtmes, et lugeja tahes tahtmata hakkab naerma. Veljo sinu nöörist tõmbamise tehnika on väga hea ja veel parem on see kirjeldus:)
Päikest
K
Kristel, Sa tegid minu õhtupooliku veelgi lahedamaks:)
Tänud Sulle!
Võta heaks Veljo, kes sul on maailma kummalisem nimi minu arust:) Kui mulle midagi meeldib, siis ma ikka hea meelega väljendan seda, mis mõtet on ikka head kinni hoida??? Jagada on palju mõnusam:)
K
Oi, Kristel! tänan Sind veelkord väga, sina lausa oskad kohe e. omad annet teha komplimente:)
Kuna minu nimi juba maailma kummalisem on, siis süües kasvab isu ja seoses sellega tekkis mul üks unistus.
Nüüd hakkab see voor, kus sa pead minu käest küsima et Veljo „kas ma saan sind aidata“. Mina ütlen, et jah Kallis Kristel, kas sa tead kuidas Veljo nimi Veljo Ta…….. vahendusel saaks maailmakuulsaks?
Siis on nii, et sina pakud mulle kohe lahenduse välja ja mina hakkan tegutsema.
Kui Sa käisid viimasel Klubi koosviibimisel, siis sa tead seda superhead nõuandvat tehnikat, aga kui ei käinud, siis oled paljust ilma jäänud!
Kuna tehnika toimib mõlemapoolselt, siis peale seda, kui oled mulle andnud vastuse, et kuidas Veljo nimi maailmakuulsaks kindlapeale saab, siis on sinu kord küsida minult, et kas „sina saaksid mind aidata“.
Täpsustan veel üle, et kuulsus jääks positiivsesse valgusesse. Antikuulsaks (antikangelaseks) on väga lihtne saada.
Sinu nõuannet ja Sinu unistust ootama jäädes,
Veljo
NB! Tuletan Sulle meelde, et Veljo Tormis juba tasapisi hakkas seda nime kuulsaks tegema. Võib-olla sealt kuidagi jätkata, aga pean ütlema, et muusikaga mul varem erilisi kokkupuuteid pole olnud?
Aga Sul tuleb kindlasti parem mõte.
Nonii Veljo, sa oled leidnud endale PR-i ja täna on sinu õnnepäev:) Klubi koosviibimisel ma ei käinud, aga see pole mingi takistus:) Kõige olulisem on panustada enesekindluse peale. Niisiis Veljo absoluutselt ma saan sind aidata. Mis on maailmakuulsus pisikese planeedi maa mõistes: käkitegu!!!
Mis puutub nüüd konkreetselt tegevusplaani, siis võtan natuke mõtlemisaega, et täpsemalt tegevuskava ajalisse järjekorda seada:)
Sinu PR Kristel
NB! Tundub ju usutav, eksole!!!
Ma räägin kogu asja võti on ENESEKINDLUSES:)
Tõesti tundub väga usutav!
Ehk siis enesekindlus koosneb suuresti enesesse uskumisest ja kuna eesmärk on suur, siis nüüdsest usun ma ka Sinusse;)
Mina olen valmis ja ootan põnevusega, mis edasi saama hakkab!
Esimene suur saavutus on tehtud Veljo: usk enesesse on leitud! Juhhuuu!!! Natukene küll toetudes minule, millest me ka varsti vabaneme, sest usu mind, sa ei taha oma ellu kogu aeg karku, millele (antud juhul kellele) toetuda, eksole? Aga sellega tegeleme jooksvalt:)
Teine samm kaartistamine. Tuleks välja selgitada, milles sa hea oled ja mis on sinu bioloogiliselt tugevad võimed. Laulmine jääb ära nagu sa ütlesid, niisiis midagi muud. Oluline on see, et sul oleks antud asjas potensiaali. Ei ole ju mõtet 85-lt näiteks sporti panustama hakata:) See võrduks samaga, kui õpetada jänest jooksmise asemel ujuma. Temast võib saada keskpärane ujuja, aga mitte iial kiire ujuja. Samas ei saa temast ka enam ülikiiret jooksjat, sest see potensiaal on kasutamata jäetud. Nii et, seda kurblugu sinuga ei juhtu:)
Näed siis, 2 sammu on juba kirjas. Jumal ma olen hea sellel alal:):):)
PR Kristel
Näha on, et sinul enesekindlusega probleeme ei ole;)
Olgu, 100% keskendumine iseendale.
Nüüd teine punkt.
Mulle tundub, et ma ei tunne veel ennast üldse. Tegelikult mind on vaevanud juba pikalt see küsimus, et kes ma tegelikult olen ja mis on minu seesama loomupärane anne.
Sellest mulle ei piisa, kui ma pean mõtlema, et mida mulle kõige rohkem teha meeldib. Näiteks mulle meeldib väga hobikorras korvpalli mängida ja tõsiselt meeldib ning ootan igat järgmist trenni õhinaga.
Õnneks on mul vanust üle viiekümne aasta vähem, aga ikkagi ei leia mõtet sellesse panustada, sest see ei anna mulle tulemust saada teada oma tõeline anne.
Kui mul on oma piiratud teadlikkus oma potentsiaalist, siis mina küsiks, et kust ma saan siis teada mis on minu suurim ja vägevaim anne? Kas saab olla mõistlik pinnapealse virvenduse järgi ennustamine, et mis võiks olla minu sügavam potentsiaal?
Tahan öelda, et veel aasta tagasi oli mul arusaam endast hoopis teistsugune, kui ta on praegu ja arvan, et aastapärast erineb ta taas praegusest, kui jätkan teadlikkuse tõstmist.
Näiteks vähem, kui aasta tagasi ei julgenud ma isegi unistada, et kasvõi üks inimene annaks mulle kirjutise peale tagasisidet, et sinu kirjeldatud, „midaiganes“, ajab tahes tahtmata naerma. Mulle tundub, et selle õige teada saamiseks on vaja aega?
Kuidas ma leian selle õige?
Kas on võimalik kohe praegu teada saada see õige, et mitte raisata aega ja hakata kohe õige kallal arendustööd tegema?
Kuna minu jutus on nii palju küsimärke, siis annab see mõista, et tabasid täpselt naelapea pihta minu praegusest identiteedikriisist;)
Kas vastus võib olla nii, et omaette vaikselt istumise käigus hakkavad tulema küsimuste peale sügavamad vastused?
Kui kinnitad seda, siis hakkan koheselt tööle?
Või on sul midagi muud välja pakkuda?
Teemaväliselt jagaks veel oma tänahommikuse kogemus, mille sain omaette kõndimise käigus. Võtan ta endale metafooriks.
Nimelt tol hetkel maha vaadates, kui lähenesin ühele palgist tehtud teetõkkele, mis tavapäraselt oli kahe toki otsas.
Silma nurgast justkui nägin ma seda palki ka hakkasin ringiga mööda minema. Kui pilgu tõstsin, siis tegelikult palki seal enam ei olnud. Mina aga olin harjunud, et see palk on seal kohal olemas ja sõna otseses mõttes oma ajuga nägin seda silmanurgasi. Ehk minu kujutluspildis oli see palk koguaeg seal olnud ja ma nägin teda hoolimata reaalsele tegelikkusele.
Nii on paljude asjadega, reaalne olukord võib olla midagi muud, kui sina oma kujutlustes näed.
Tere Veljo
Nagu sa nägid, siis tundusin mina oma kirjutistes selline, et mul pole absoluutselt mingit probleemi enesekindlusega, eksole??? Ja muide, neid tekste kirjutades tekkis mul sisemine tunne, et ei olegi:) Saladuskatte all võin sulle öelda, et tegelikult on just see olnud minu elus kõige teravamaks sõlmeks, millega tegeleda:) Sa oled see, kes sa usud, et oled. See võib küll väikese nihkena toimuda…
Kui sinul on tunne, et veel aasta tagasi olid sa keegi teine, siis minul on tunne, et seoses teadlikkuse kasvamisega, ei tea ma enam hommikutigi, kelleks ma võin saada sama päeva õhtuks:) See võrdub natuke samaga, kui ülikooli astudes. Esimesel kursusel toimus selline teadmiste ahmimine, et tundsin ennast kõiketeadjana, aga mida aeg edasi lõpetamise poole, seda rohkem ma hakkasin aru saama, et isver kui palju on veel maailmas asju, millest ma ei tea mitte midagi:)
Tegelikult ongi nii, et nali naljaks, aga ma ei saa sulle kinnitada või ümber lükata ja mitte-kinnitada mitte midagi, sest lõpp-kokkuvõttes on oma elu ekspert igaüks ise. Mida ma tean aga kindlalt on see, et midaiganes sa teed või misiganes meetodit või tehnikat sa kasutad, siis oluline on leida selline viis, mis sind ennast õnnelikuks teeb. Kõik ei saagi kõigile sobida ja ei peagi. Aga keegi teine ei saa sulle seda ju öelda, mis sinu sees õnnetunde tekitab, peale sinu enda:) Identiteedi kriisis olles võib hästi lihtsalt vajuda kuskile kännule mõtteid ketrama ja need mõtted kipuvad, olgem ausad, muutuma üsna süngeks. Ja selliste mõtetega kiirgad sa ka justnimelt selliseid energiaid. Ja samade energiatega inimesed leiavad hopsti tee sinuni. Ja sa saad ise valida, mida sa oma ellu soovid, kas … või…!!!
Ja siis veel üks asi, võibolla kõige olulisem:) Nimelt rääkida on palju lihtsam, kui teha:) Sinule kirjutades kirjutan mina ju tegelikult endale ja mul on hea meel, sest tänu sellele sain mina praegu aru, mis seisus ma ise olen ja mida mul endal tuleks silmas pidada praegusel eluperioodil:)
Ma arvan, et enese tundma õppimine pole miski, mis ükspäev valmis saab ja nüüd on pilt selge ja kõik teada ja võib lukku panna. Pigem on see teekond ja sul on endal võimalik valida viisi, kuidas sa seda teekonda astud: tihtipeale puhates ja kännul mõtiskledes; trotsides paha ilma; rõõmustades ilusa looduse üle; nautides inimesi, kellega sa kohtud teel olles või läbida seda hoopis kiirvariandis lennates…:):):) Valikud on suhteliselt lõpmatud:)
Toredat teekonda soovides
K
Veljo.
Tutvu numeroloogiaga- see võib anda sulle ispiratsiooni ja kindlasti annab see sulle teadmisi iseendast. Ma ju küsisin sinult millega ma võiksin sind aidata.
Veljol väga head tehnikad! Minagi ei saanud algul oma pead tühjaks, kuid mind aitas selline, nn mäe-tehnika. A-la siis nii, et kui mõtteid ikkagi tuli ja tuli, siis ma enam ei võitlendki nende vastu, sest, MINA OLEN MÄGI(suur ja kindel ja rahulik)…mõtted on aga pilved….pilved tulevad ja lähevad, mägi aga ON…MINA OLEN….ja jääb, ei liigu paigast, kindel, turvaline, rahulik….
Et siis selline asi nt aitas mind päris hästi, muidugi kõigi jaoks ei pruugi kõik alati olla õige, aga ehk on kellegile abiks
Päikest kõigile !!!
Kaido, mul on sulle küsimus? Kuidas sa jõuad iga päev 2x mediteerida, kui sul endal on nii palju tegemist iga jumala päev? Kuidas sa suudad nii kergelt minna ühelt lainelt teisele? Ma olen lugenud kuskilt, et maditatsioon toimub koguaeg kui sa täielikult keskendud oma tegevusele. Kui sa oma tööd armastad, kas sa siis koguaeg mediteerid?:D
Aitäh vastamast
Elvi!
Ma luban sulle, et sa jõuad teha täpselt nii palju ära, kui sa otsustad teha. Kuna see kõik hakkas mind ennast ka ühel hetkel huvitama, et kust läheb piir, siis olen viimastel kuudel uurinud väga palju aega ning selle käsitlusi alates religioonidest kuni kvantfüüsikani. Ja nagu teadlased ütlevad, on igalühel meist oma individuaalne aeg ja me suudame seda venitada just nii nagu me soovime. Ma tean, et see kõlab alguses üsna jaburalt, aga seda tõestas juba Einstein oma erirelatiivsusteooriaga.
Aga igapäevasemalt lähendes, siis kui sa tõesti otsustad mingid asjad oma ellu tuua, siis tekib nende jaoks ka aeg.
Ma isiklikult mediteerin hommikul kell 07.00 ja õhtul kell 21.00 kummalgi 30 minutit ja see on muutunud minu jaoks juba alateadlkuks harjumuseks.
Jah, seda, mida sa eelpool küsisid, et tegutsemine keskendunult, võib nimetada teatud kontekstis “mediatsiooniks” jutumärkides, kuid tegelikult tähendab selline tegutsemine ikka loomulikku tegutsemist.
Kui mediteerida, siis tuleks võtta selleks aeg ning anda oma ajule kontsentratsioonitreeningut. See on umbes sama, kui Andrus Veerpalu ütleks Mati Alaverile näiteks, et ma täna trenni ei tule, kuna käisin oma 4a lapsega metsa all suusatamas. Meditatsioon on trenn nagu iga teinegi, kuid me treenime oma kõige väärtuslikumat lihast - aju, et see teeks igapäevaslt seda, mida meie soovime, mitte seda, mida ta on ise harjunud tegema vastavalt oma pikaajalistele harjumustele (üldjuhul muretsemine tuleviku pärast ja analüüsimine, mis minevikus juhtus)
Ja näiteks väga kasulikud abimehed oma harjumuste kujundamisel on päevikute pidamine. Nüüd valmis ka EduTeadvuse e-kursuses Praktikate žurnaal, milles määrad ära, mis praktikaid teed ja siis saad oma distsipliini jälgima hakata. Olen seda kasutanud ca nädala ning pean tunnistama isegi, et see on väga põnev ja distsiplineeriv. Mul ei ole mediteerimisega probleeme, aga ma ise panin sinna näiteks tervisliku toitumise, trenni, looduses jalutamise jms. Ning nüüd iga kord, kui jõulude ajal tahtsid näitkes kaheksanda torditüki suhu pista, küsisid endalt, kas ma ikka tahan, et tänase päeva praktikate juures oleks tühi koht, kuna kaheksa torditüki puhul ma ei saa endale öelda, et pidasin sellest uuest distsipliinist kinni. Kes aga ei ole e-kursusega liitunud, võivad seda samamoodi täita näiteks kirjalikult. Soovitan julgelt.
EduTeadvuse kursus on siin muidu: http://www.sisekosmos.ee/index.php?sisekosmos=2
Kaido