Miks hinnata elus eesmärke ümber?
Kui ma 2006 aastal teadliku enesearengu, meditatsiooni ning positiivse ellusuhtumisega tegelema hakkasin, oli minu suurim eesmärk jätkuvalt palju raha teenida. Just oli esimene minu ettevõte pankroti läinud, kuid ma uskusin ja lootsin siiralt, et olin oma õppetunni saanud, ja nüüd olen valmis tähelennuks.
Ma eksisin. Ka 2010 aastal on minu kaubandusettevõte väike ning katab minu jaoks vaid olulised kulud - auto, telefoni, kütuse jms. Vastasel juhul oleksin ma selle juba ammu kinni pannud, sest kirest selle firmaga seotud tegevuste juures rääkida ei saa.
Eksperiment elu enesega
Minu peamine rõhk on läinud alates 2008 aasta sügisest elu korraldamisele viisil, et ma saaksin seda nautida igal hetkel. Ma otsustasin 2008 aasta oktoobris, et osalen suures isiklikus eksperimendis. Ma olin selleks ajaks tänu oma ebaõnnestunud äriprojektidele kaotanud enam kui miljon krooni, ja ma mõtlesin, et mida enam mul kaotada on. Raha oli nii palju kulunud, et juhul, kui ma veel seda kaotan, ei oma see enam minu jaoks märkimisväärset tähendust. Seega otsustasin ma hakata oma elu elama minu poolt seatud tingimustel.
Eksperimendi sisu oli kogeda isiklikult, kas elu muutmine läbi kõikide nende “õpetuste” on võimalik. Küsimus minule endale oli: “Kui ma usun ja usaldan neid seadusi, mida räägitakse - me oleme ise oma elu loojad - , kas ma siis suudan oma elu kujundada selliseks, mida ma saan nautida?“
Kuni selle ajani - umbes 2 eelnevat aastat siis - olin ma oma eesmärkidena näinud ainult asjadega seotud ning finantsilisi eesmärke. Kuid sel hetkel - 2008 aasta oktoobris - hindasin ma esimest korda oma eesmärgid ümber. Kuna ma olin just kuu aega tagasi üle 4 aasta vabakutseliselt “palgatööle” läinud, ei andnud mulle rahu minu olukord. Ma olin kokku 4 aastat ettevõtja olnud, millest esimene firma lõpetas pankrotiga, ning ka teine ei käivitunud ootuspäraselt. Ma võtsin otsuse vastu, et ma ei viitsi selle tagaajamisega enam tegelda - ma hindasin eesmärgid ümber ning seadsin uued sihid:
1. Ma ei soovi teha suurt äri, vaid soovin olla vaba (ka finantsiliselt)
Kui minu senine nägemus edust oli olnud suur firma ja palju töötajaid ning muidugi tohutult palju raha, siis nüüd seadsin ma eesmärgiks vabaduse. Ma ei soovinud oma pead vaevata, kuidas firmat teha, vaid ma soovisin olla oma tegemistes vaba, millega kaasneks piisavalt raha, et ma ei peaks mõtlema selle peale, kuidas igakuiselt arveid maksta.
2. Ma soovin tegelda valdkonnaga, mis mind innustab
Ma otsustasin, et ma ei soovi tegelda kaubandusega, kuna ma alustasin seda ainult selleks, et raha teenida, mitte, et see oleks mind väga huvitanud. Ma soovisin tegelda valdkonnaga, mida ma teeksin ka tasuta ning vabal ajal - isiklik areng (selleks ajaks olin ma enesearenguga tegelenud täiesti vabatahtlikult 2 aastat).
Tänaseks olen ma eksperimendis osalenud 1,5 aastat ning sageli ei usu ma ka ise, mis on toimunud. Kas seda uskuda või mitte, aga minu elu on läinud just selles suunas, kuhu ma ta suunasin. Ma ei saa kuidagi öelda, et ma seadsin sellele täpsed tingimused ja “tõmbasin” kõik need juhtumid enda ellu - ei, on olnud tõususid ja mõõnasid, aga peale teadlikku otsust ning “jahi” lõpetamist rikkusele ja edule, juhtusid minu elus asjad, millest ma 3 aastat tagasi ei osanud isegi unistada. Ma olen oma tegemistes vabam kui kunagi varem, mul ei ole ühtegi töötajat, mul ei ole suurt firmat, mul on palju vaba aega - ning boonusena, mul on ka raha. Kuidas see kõik võimalik on? Kahjuks sellele ei oska ma ka ise sageli vastata. Kui keegi küsiks minult, kuidas ma seda tegin, siis oskaksin ma nimetada ainult kaks märksõna - usk ning vaprus. Kõik. Kõik ülejäänud on Elu minu eest ise ära teinud.
Kuid isegi, kui minu elus on toimunud viimase 1,5 aasta jooksul põnevad arengud, hindasin ma mõned nädalad tagasi taas kõik oma eesmärgid ümber. Kuna see toimus alles hiljuti, siis tulemusi ma hinnata veel ei oska, kuid ma usun parimat.
Anna endast kõik, et teisi aidata
Minu 2008 aastal püstitatud sihid olid siiski paljuski sissepoole suunatud - ma tahtsin olla vaba, teenida piisavalt sissetulekut ning tegelda valdkonnaga, mis mind innustab. Ning ma sain selle. Aitäh selle eest sellele, kes selle eest vastutav on. Kuid nüüd tunnen ma, et ma soovin edasi liikuda. Ma ei usu, et mulle meeldib kirjutada ning ma naudin koolitustel esinemist vaid seepärast, et sellest naudingut saada. Jah, kahtlemata saan ma sellest naudingut, kuna see on minu jaoks lihtne ja see kukub mul okeilt välja, aga see ei saa olla minu suur eesmärk selles elus. Ma soovin oma eesmärgid ümber seada.
Ma soovin suunata oma tähelepanu inimeste aitamisele. Ning seda mitte kitsas tähenduses - läbi oma artiklite või seminaride - , vaid kõige laiemas tähenduses, mida mõelda saab. Meie kõikide tegelik eesmärk on küsida igal hommikul endalt: “Kuidas ma saan täna kedagi aidata? Mida ma saan täna ära teha, et teised inimesed oleksid õnnelikud ja nende unistused täituksid? Kuidas ma saan täna anda endast maksimumi, et vähemalt üks inimene naeratama panna?”
Ja kui mul on tõesti lisaks veel midagi, mida inimesed soovivad lugeda või kuulda, saan ma endast parima teha, et seda nendega jagada. Ma ei tohi endale seada ühtegi takistust - hirmu, himu või ideed - , mis segaks mul anda endast maksimumi. Ma pean ära unustama mõtted sellest, kas ma ikka teen õigesti, mida ütlevad minu kohta skeptikud või kas ma saan sellega hakkama - ei, mul on minu eesmärk, mul on minu praegune hetk ning mul on võimalus seda kasutada. Ja ma teen seda.
Vaata ka sina enda praegu püstitatud eesmärke ning küsi endalt, miks ma ei ole neid saavutanud? Võib-olla oled sa samuti “jahtimise” faasis, mille paratamatu tagajärg on kättesaamatus. Me ei saa kätte seda, mida me taga ajame. Me peame lubama asjadel ise meie juurde tulla. See vist on hoopis suurim saladus.
___________________________________________________________________
Soovid ka midagi oma elus muuta?
Vaata siia www.sisekosmos.ee/kompass
Mina olen sellega väga päri, et asjadel ja olukordadel tuleb lasta ise enda juurde tulla.
Olen tegelikult enesearendamise tee väga alguses alles aga mõningad kogemused juba on.
Kõige südamelähedasem kogemus on nt nn”teise poolega”. Meie suhe sai alguse eelmise aasta jaaniööl. Tunneme me teineteist juba kümmekond aastat. Seda, et see ei saa lihtne olema, teadsin ma algusest peale. Asja tegi oluliselt keerulisemaks asjaolu, et eelmise aasta juulis selgus, et tööle tuleb tal minna kodust väga kaugele.
Ja edasi on asi kulgenud nii, et kui ma suudan võtta asja nii, “et vaatame, mis tulevik toob”, on kõik väga hästi ja vaatamata sellele, et me füüsiliselt teineteist väga tihti ei näe, on arvuti ja internet ja õnneks polekski nagu rohkem vaja.
Kui klammerdun kinnisideesse, et ma ei tea ju, mis ta seal kaugel teeb ja ei tea kas ta ikka armastab mind, ja miks ta juba ei helista ja miks ma juba seda kirja ei ole saanud, tekivadki probleemid. Internetiühendus ei toimi ja ühiste vabade tundide leidmine, et veidi vestelda, ei õnnestu kuidagi.
Viimane selline periood sai läbi paar päeva tagasi. Ja seekord üllatas mind tõsiselt, kui kiiresti asjad muutuvad, kui muuta oma mõtlemst. Alles nädalavahetusel hakkasin tõsiselt tegema oma mõtetet koorastamisega ja teisipäeva õhtul sain täpselt sellise kirja, nagu olin soovinud ning tundsin end niiiii õnnelikuna.
Nii et minu kasinad kogemused näitavad ka, et tuleb lasta ise asjadel, inimestel ja olukordadel enda juurde tulla, mitte neid “jahtida” ja siis ongi kõik hästi.
Kaido, väga inimlik, loomulik ja meeldiv lähenemine!
Mul on nii hea meel Sinu uue eesmärgi üle. Oled õigel teel, raudselt:) Usun ka, et see on meie ülim eesmärk - jagada armastust ja abi. Aga oma hädade keskel kipub see ruttu ununema, aga kui siis tõesti suudad kellelegi naeratuse näole tuua, on sees nii soe ja hea tunne.
Jah, sinu lugusid lugedes on mul tihti naeratus näol ja tunnen, et mina olengi üks Suur Entusiasm ja Inspiratsioon, heh. Aitäh!