Miks see värk ei tööta?
Kirjutas | Teema Külgetõmbeseadus | Kuupäev 20.08.2009
Kuna nii kommentaarides, teistes blogides kui ka kirjade kaudu tuleb väga palju tagasisidet, et inimesed püüavad oma eesmärke saavutada mõtlemise muutmise kaudu, aga paljudel jäävad reaalsed tulemused nägemata, siis panen siia üles ühe vastuse kirjale, mille sain sel nädalal. Kuna see vastus sai nii põhjalik ja pikk, siis võibolla on mõnel lugejal tekkinud sama küsimus mõnikord. Kokkuvõtvalt ongi postituse sisu vastus lihtsale küsimusele: „Miks mul külgetõmbeseadus ei tööta? Ma küll mõtlen nii, nagu raamatus ja filmis selgitatakse, aga asjad lähevad tegelikult ainult hullemaks“.
Ma ei saa anda garantiid, et minu lähenemine on ainuõige, aga ma räägin loo elust enesest ja sellest, kuidas mulle see kõik tundub olevat.
VASTUS
Tead, Madonna (nimi muudetud:)), mulle tundub, et elu on üks imelik vingerpuss. Ning nii selle kõige suurem pluss kui samal ajal ka kõige suurem miinus on, et kõik algab meie peast. Sellele on alguses raske ratsionaalset vastust anda, mida see tähendab, aga mulle tundub iga päevaga üha enam, et just nii on. Meie pea on KESKUS. Ja tavaliselt me ei suuda lihtsalt otsuse kaudu selle peaga midagi ette võtta. Me võime lugeda, mõelda ja loota, aga kuni me ei suuda teatud asjadest ennast vabastada ning asendada need meie tegeliku taotlusega, niikaua ei muutu midagi.
Ma isiklikult olen „saladusega“ võidelnud ja kakelnud ca 4 aastat. Alguses arvasin ka, et maru lahe, hakkan pihta. Aga no ei tulnud kuskilt tulemusi. Ma olen 100x käega löönud ning siis uuesti üles tõusnud ja kõike otsast peale hakanud. Ma tegin seda mingist imelikust sisemisest soovist sisemiselt kasvada. Ma ei olnud ainult motiveeritud suurepäraseid asju manifesteerima oma ellu, vaid tahtsin ka iseennast ja Universumit tervikuna tundma õppida. See oli minu võti, kuna vastasel juhul oleks iga normaalne inimene ammu alla andnud. Ma mediteerisin, uskusin, võimlesin, programmeerisin vett ja iseennast … ehk ma tegin kõik asjad praktiliselt läbi, mida raamatud soovitasid. Ma ei jäänud kordagi teoreetilisele tasandile, vaid proovisin kõik järgi. Ma ei liialda, kui ütlen, et mingil ajal lugesin praktiliselt kõik eneseabiraamatud läbi, mida Eestis pakuti ja ahmisin tohutult kogu seda informatsiooni. Ning ma kasvasin vaikselt. Ma tundsin, kuidas minu teadlikkus kasvas iseendast, hakkas tekkima mingi pilt maailmast (mis muidugi on muutunud 4 aasta jooksul vähemalt 40 korda), kuidas ma vabanesin teatud asjadest ja isegi tuttavad, kes alguses tembeldasid mu usklikuks ja „ärapööranuks“ hakkasid vaatama, et mees ikka kahe jalaga maa peale, lihtsalt on muutunud teistsuguseks. See oli hea aeg.
MA OTSUSTAN OMA ELU MUUTA
Umbes aasta tagasi otsustasin ma teadlikult, et ma soovin oma elu muuta. Mu elus olid projektid, ärid ning tööd, mis mind ei inspireerinud ja tunne oli umbes sama, nagu 5 aastat tagasi Hanspangas töötades, kui igal hommikul istusin voodiserval ja mõtlesin, et kas jätkan niimoodi järgmised 30 aastat.
Kuna ma olin selleks ajaks päris palju uurinud sisemise arengu valdkonda, siis minu tingimus oli, et ma teen uue katse ja kasutan selleks oma SISEMIST JÕUDU. Uue katse selles mõttes, et umbes 2,5 aastat tagasi alustasin ma üht eksperimenti, kui otsustasin, et ma hakkan elu elama „vaimsete“ seaduste järgi. Ma lubasin asjadel minna nii, nagu need lähevad – ma ei osutanud liigset vastupanu ja õppisin süsteemi usaldama. Toonane kokkulepe oli, et proovin 5 aastat. Kui ei tööta, siis hakkan uuesti traditsioonilise suhtumise kaudu elu elama.
Aga seni ei olnud ma sügavamalt uurinud, kuidas meie mõtted võivad mõjutada reaalsust, ma olin rohkem keskendunud heaolule läbi sisemise rahu ehk sisenenud iseendasse. Nüüd soovisin läbi sisemise rahu hakata looma oma välist elu. Muidugi olin ma selle kohta palju kuulnud ja lugenud ning see tekitas minus alati põneva tunde (Et mis siis, kui see ongi nii …), sest sellest rääkisid kõik vaimsed õpetajad ja isegi religioonid, aga ma ei olnud sellele teadlikult lähenenud. Et võtan kätte ja proovin ise järgi.
Ma otsustasin, et ma proovin muuta oma elu teadlikult läbi mõtlemise muutmise. Ma otsustasin, et ma uurin välja ja teen endale selgeks, kas külgetõmbeseadus on üks suur jama ja müügijutt või töötab see ka tegelikult. Mul olid peas küsimused nagu Kas see töötab? Kuidas see töötab? Kuidas mõtteid kontrollida? Mida teha emotsioonidega? Kuidas need on omavahel seotud? Kõik need küsimused olid peas … ning ma hakkasin uuesti tööle. Ma töötasin läbi praktiliselt kõik raamatud külgetõmbeseadusest, mis Eestis müüdi ning hakkasin katsetama kõike, mida seal soovitati. Kuna minu otsuse osa oli ka, et ma soovin laiendada inimeste ringi, kellega ma suhtlen, alustasin Saladuseblogi ning hakkasin inimestega jagama oma ideid ja tegevusi, et leida inimesi, kes on ka sellest huvitatud ja ehk saame omavahel midagi jagada.
MIS JUHTUS?
Tänaseks ongi mu elu muutunud. Kui ma ise ka selle peale mõtlen, siis imestan vahepeal, kui tasahilju see kõik muutus. Ei, ma ei sõida Ferrariga ja mul ei ole villat Hispaanias, aga ma tunnetan protsessi ja asjad liiguvad 100% õiges suunas. Ma olen vabanenud paljudest tegevustest, millest ma soovisin vabaneda ning asemele on tekkinud ja muudkui rohkem tekkimas (praktiliselt iga nädalaselt) tegevusi ja projekte, mis mind innustavad ja motiveerivad. Ma tunnen iga päev, kuidas minu sisemus muutub, kuidas mu automaatsed mõtted on muutunud ja kuidas minu maailm peegeldab sellele kõigele vastu. Ma olen aru saanud, et mitte maailm ei sea mulle tingimused, mille järgi ma pean seadma oma elu, vaid mina oma peas sean tingimused, mille järgi elu kohaneb. See kõlab uskumatuna, aga nii see paistab tõesti olevat.
Kuid see tunne pole tulnud kergelt. Ma olen endaga palju tööd teinud. Ma olen teinud 4 aastat teadlikke vaimseid praktikaid ning viimased 12 kuud iga päev kõiki neid asju, mida raamatud soovitavad. Kui midagi ei töötanud, siis ma muutsin seda, ja testisin edasi. Ma olen praktik. „Loll“ aga järjekindel, nagu vist öeldakse:)
Kuna ma olen väga praktilise meelega, siis kõige suurem läbimurre oli, kui ma jõudsin uuringutega kvantfüüsikani ja neuroteaduseni. Need andsid mulle vastused, miks ja kuidas see kõik ikka tegelikult töötab? Mulle ei piisanud väidetest, et mõtled ja asjad juhtuvad. Kahjuks aga enamus raamatuid just niimoodi sellele läheneb? Need ütleva üldise mudeli, kuidas see toimib, aga ei anna tehnilisi lahendusi, kuidas käituda ja miks nii käituda. Mina aga vajasin midagi praktilisemat. Ja tänaseks ma tean, et külgetõmbeseadusel ja mõtlemise kaudu oma elu kujundamisel ei ole palju pistmist esoteerikaga ja müstikaga. Need on meie mõtteprotsessid, neuroloogia ning füüsika elementaartasandil, mis käivitab need protsessid, millest kõik unistavad. See on teadus. Isegi kui skeptikud seda ei usu, võin ma igale skeptikule 30 minutiga teadusele tuginedes näidata, kuidas tema mõtlemine loob tema elu. Ja ma ei pea selleks olema selgeltnägija või professor. Ma olen üks täiesti tavaline inimene, kes otsustas teadlikult enda elu muuta.
Aga ma võin kinnitada, et seda kõike teha ei ole kerge. Ma olen seda palju rääkinud ka blogis, et paljud loevad Saladuse raamatu läbi ning proovivad 2 nädalat, kuid midagi ei juhtu. Siis on nad pettunud iseendas ja selles süsteemis. Aga see ei saagi nii kiiresti toimida. See on protsess, mille kaudu me muutume seestpoolt väljapoole. Me alustame väikeste sammudega ning liigume muudkui sügavamale. Kuni me jõuame oma tegeliku sisemise pildini. Me näeme, mida me sees arvame iseendast, oma maailmast ning nendest eesmärkidest, mida me soovime saavutada. Kui me oleme nii palju juba praktiseerinud, et me suudame eristada seda pilti ja mõista, mis on sellel pildil vastuolus meie unistustega, siis saame me hakata alles tööle õiges suunas. Ning nüüd juba selles suunas, mis annab tulemusi. Kui kaua see aega võtab? Raske öelda, aga see sõltub paljuski, mida me soovime saavutada. Kui me soovime leida lahendust oma autorikkele, võib see juhtuda 1 päevaga, aga kui see on midagi suurt – midagi olulist meie elus-, siis ma ei näe võimalust, et midagi juhtuks alla poole aasta.
Uhhh … pikk jutt sai sellest lühikesest vastusest ühele kirjale
Lühidalt kõik kokku võttes:
1) Külgetõmbeseadus töötab. See töötab, sest me elame mentaalses Universumis, kus kehtib reegel „Sarnane tõmbab sarnast“ ja palju muid põnevaid seadusi. Ning nüüdseks on need teaduslikult tuhandeid kordi tõestatud.
2) Et see enda kasuks tööle saada, peame me endaga tööd tegema ja jõudma oma sisemise pildini: Mida me tegelikult usume? Mida me tegelikult kardame? Kuidas me oleme harjunud oma elu elama?
3) Kui me oleme nii kaugele jõudnud, siis peame mõistma väga selgelt: Mida ma tegelikult tahan?
4) Kui ka see on selge, siis algab lihtne aga pikaajaline ja tüütu aeg: NEUROPROGRAMMEERIMINE – selle käigus me sõna otseses mõttes programmeerime ümber oma maailma alustades oma teadlikest mõtetest kuni aju sügavaimate soppideni ja seeläbi kuni viimase rakuni nendest 100 triljonist meie kehas
5) Ja siis me peame veel olema nii vaprad, et mitte klammerduda oma soovide külge. Mis on klammerdumise ja teadliku eesmärkide saavutamise erinevus? Teadlik eesmärkide saavutamine on oma Unistuste realiseerimine läbi teadliku tegutsemise. Klammerdumine on uskumus, et me ei suuda ilma selle Unistuse teostamiseta elada
Aga veel lühimalt kokku võttes. Seda on väga raske selgitada kirja teel. Selleks läheks vaja 100 lehekülge, et kõik kirja panna. Ehk on parem, kui me saame mõnikord kokku ning siis sa oskad juba konkreetselt mingeid asju küsida. Ja ma aitan nii palju kui oskan. Ma olen ka ju lõppkokkuvõttes samasugune tavaline inimene nagu sina
Ole vapper!
Kaido
kasutada efektiivselt alateadvust
Mina olen unistaja…loll aga järjekindel. Ja maailm on värviline just selle tõttu, et on ühed ja teised:)
to Helena: unistamine on hea algus, tavalisel täiskasvanul on isegi neid tihti raske üles leida oma muu mõttepahna vahelt. loodetavasti sa ühel hetkel hakkad ka tegema reaalseid samme oma unistuste teostamiseks või vähemalt lubad neil juhtuda.
Ma ise sattusin selle teemani suht juhuslikult. Sain kuulata posu audioplaate ja esimene nendest oli Secret. No põnev oli, ei salga. ma olen üldiselt skeptiline inimene ja laisk ka muidugi. Pimesi midagi ei usu.
Aga kuna mulle tulid osad tehnikad tuttavad ette (olin midagi sarnast proovinud 10kond aastat tagasi deprekada maadeldes), siis mõtlesin et prooviks. Mitte et mu hingeseisundiga miskit lahti oleks olnud. Elu on praegu võrreldes 10a tagusega lill :). Vahel lihtsalt on vaja end pisut raputada.
Kuna mulle on tuttav Silva meetod (eriti just aktiivne meditatsioon), siis visualiseerimine läks kergelt ja mulle meeldivad loomu poolest ka visualiseerimismängud. Pisut haakub unistamise teemaga, ainult baas on teine, eesmärgid ka.
Unistamises on mul “must vöö” :P, see hoiab mind elus.
Saladustes on teemasid, mis mind nn käima ei tõmba, ju siis pole aktuaalsed minu jaoks või tiba ameerikalikult üle võimendatud. Aga seal on midagi, mis mulle meeldib. Nüüdseks on pea 2 kuud, mil ma vahelduva eduga lemmikteemadega tegelen. Harjumusi on üle programmeeritud, uusi positiivseid harjumusi on tulnud ja mul on selle üle hea meel. Ilmselt tuli too dvd mu ellu just sel ajal, kui mul oli tarvis oma elu eesmärkidega pisut hullata. Muidu eladki nagu rong, liiprid maas ja muudkui sõida sama marsruuti.
Seadsin ka mõned eesmärgid ja oma ehmatuseks hakkasid järsku mingid asjad toimuma. See võis olla juhus, ei välista… aga ehmatas küll. Tekkis olukord, mille kohta ma ise olen armastanud siiani öelda, et soovidega peab vahel ettevaatlik olema :). Noh et kas me ikka tõesti tahame kõike seda, mida me soovime ja kas me oleme valmis oma soovidega kohtuma. Põnev on. Aeg-ajalt kaob motivatsioon aga ma usun, et see on normaalne.
Pikk jutt tuli aga ma kohe tahtsin sellest kirjutada.
unistused pole veel elu vastused,aga eks kunagi jõuab sinuni ka tõde,milles peitub üldse see jõuallikas,kas see ei võiks üldse sina olla millest eesmärgid ja asjad täituvad?:)
Tere Kaido!
Ei teagi kohe kust otsast alustada. Avastasin Sinu blogi juhuslikult. Aga võibolla see polnudki juhus, sest öeldakse ju, et pole juhuslikke kokkusattumusi, kõik sündmused on antud Meile õnnistuseks ja õppimiseks. Niisiis ka Mina tegelen külgetõmbe seadusega, loen raamatuid, visualiseerin oma unistuste elu. Mis on selle juures kõige imelisem, Minus valdab selline õnne tunne, nagu kõik olekski Mul juba olemas, millest unistan. Kuid peale seda kui lugesin läbi raamatu “võti” juhtus Minuga midagi…See USK mis Mul varem oli täielikult olemas nagu kadus…see oleks nagu Minu sees kusagil peidus.Ja juba teine päev kus Ma midagi enam ei tunne. Kas see võib olla märk, et olin oma unistustega valel teel. Äkki peaksin maha istuma ja korralikult järele mõtlema, Mida ma siiski usun ja vastupidi? Kuna Sina oled sellega rohkem tegelenud siis äkki oskad aidata?
Umbes kolm aastat tagasi Ma tundsin samuti, et Minu elust on midagi puudu. Siis hakkasin oma ellu soovima inimesi, kes oleks mulle venna eest, sest tundsin, et tahan selliseid sõpru, kes oleksin mulle venna eest. (iga normaalne inimene mõtleb,et puha “ära keeranud”)aga, hakkasin soovima oma ellu kaht konkreetset inimest. Selleks et Mu unistused täituksid, ei teinud Ma muud kui soovisin tugevalt. Kujutasin ette kuidas Ma nendega räägin, aega veedan jne. Ühe inimesega tutvumine võttis aega umbes 1,5 aastat. Teisega võttis aega kõigest 2,3 kuud. Ja usu või ära usu, aga nendest inimestest said Mulle väga head sõbrad, kes olid Mulle tõesti nagu vennad ja pealegi sain nende kaudu veel sõpru juurdegi. Minus valdas koguaeg selline õnne tunne kui nendega koos olin, ei suutnud uskuda et Mu soovid täitusid. Ja nii nagu Ma ka soovisin, et saaksin kasvõi paar kuud nendega nö. seigelda ja nii läkski. Kolm kuud ja kõik. Igaüks läks oma teed. Ju Ma siis ei unistanud piisavalt suurelt, et need inimesed mu ellu kogueluks jääksid. Kuid see eest jäävad ilusad mälestused küll. Ja mis see siis lõppkokkuvõttes oli? Külgetõmbe jõud?
Mul on tungiv soov edasi visualiseerida, Mul on tekkinud uued eesmärgid, Mida tahan ellu viia. Ma mõtlen, et kui Mu soovid juba ühelkorral täitunud on, siis täituvad need ka edaspidi, kui Ma seda väga tahan ning USKU on, sest elu on näidanud, et Minu sõnadel on väga tugev mõju.
Eile küsisin endalt midagi taolist, et “Miks minu külgetõmbe seadus ei tööta, miks Ma midagi enam ei tunne (seda õnne tunnet)” Seejärel tulin Sinu blogisse, et äkki saan siit vastuse ja saingi :). Ma lugesin seda lauset ja sain aru, et see lause käibki Minu kohta:”Me võime lugeda, mõelda ja loota, aga kuni me ei suuda teatud asjadest ENNAST VABASTADA ning asendada need meie tegeliku taotlusega, niikaua ei muutu midagi.” Nüüd aga pean selle üles leidma, millest Ma pean vabanema, millest pean lahti laskma. Kas see on vale, kui Ma panen oma mõttes paika selle kuupäeva ja aasta, millal Minu soovid täituma peaksid või pean laskma asjadel minna nii nagu nad tahavad minna?
Ja pean veel selle ka ära mainima, et niikui ma Sinu blogisse lugema tulen, tekib Minus see positiivne tunne tagasi, et KÕIK ON VÕIMALIK. USK tuleb nagu tagasi. Kuid niikui Ma lähen kooli või sellisesse seltskonda, kus on nagatiivsed inimesed, kaob jällegi USK(lootusetunne). Aga USK oma unistustesse peaks ju inimesel alles jääma, vahet pole, millisesse seltskonda Ta läheb.
Kaido, Mida Ma pean tegema, et Mul tekiks tagasi USK imedesse? (ma tunnen et sügaval sisimas ma ikkagi usun oma unistuste täitumisse,aga MISKI segab Mind Mu soovidega teglemast, mis see olla võiks,Mina ei tea).
Martha-Maria
Ma pean ka ikka jälle kommenteerima.:)
Mina olen üliõnnelik, et leidsin selle lehekülje ja nagu kord ühes postituses ka mainisin-ma ei jaga füüsikat nii detailsel tasemel, et ma sooviksin uurida, miks ja kuidas see töötab, ma lihtsalt tean, et see töötab, kuna nn külgetõmbeseadusel on ju tohutult palju ka psühholoogiaga seost ja vot see ala mind huvitab. Ma olen lapses saadik unistanud igasugustest asjadest, vanasti tavatsesin isegi selleks aega võtta ja kui unistamisele ka tegutsemise lisasin, hakkasid asjad soovitud suunas liikuma. Ma olen teadlikult muutnud oma mõtlemist sellest ajast, kui Kaido hakkas mulle õppetükke meilile saatma, ma ei soovi absoluutselt suuri asju- optimismi, tervist, häid sõpru, hoolivust ja see kõik toimib, kui ma olen positiivselt meelestatud. Ja kui ma lausun mingi soovi õhku, siis on tõesti tekkinud juhused ja mu soov on täitunud. Olen tagantjärgi nii palju mõelnud oma negatiivsetele ja valusatele eluetappidele ja täiesti loogilise eneseanalüüsi tagajärjel jõudnud järeldusele, et see tõesti on nii- sarnane tõmbab sarnast ja kui kardad, et juhtub midagi paha, siis see ka juhtub, kuna programmeerid oma alateadvuse sellele ja hakkad alateadlikult ka käituma niimoodi,et see juhtuks. Ja ma ei kahetse ühtegi halba asja oma elus, need kõik on mulle midagi andnud ja õpetanud ja nende läbi olen saanud paremaks inimeseks, kuid usun, et oma osa on ka selles, et ma ise TEADLIKULT otsin sealt õppetükke, mitte ei mõtle, et terve maailm on minu vastu ja kõik halb juhtub ainult minuga. Ma elan nädal korraga (päev on liiga vähe:)) ja ma püüan leida igas päevas midagi head ja olen tänulik, et mul on asjad just nii, nagu nad praegu on. Ja elu on parem, kuigi mul pole raha rohkem või kaalu vähem, lihtsalt ma olen teadlikult õnnelik ja see on super tunne!:)
Tuli pikk jutt ka minu poolt, aga ütlen lõppu, et Kaido, sa teed super-super tööd ja jätka samas vaimus!:))
Kaido, demonstreeri meile, et oled lihast ja luust inimene, ja too meile NÄITEID ELUST ENESEST, st mis erinevad põnevad keisid sul praktikas juhtunud on. Keerutad nagu kass ümber palava pudru.
Kõige ehedam näide on, et sina tulid siia selliste küsimustega … ma eile mõtlesin selle peale, et see oleks põnev, kui midagi lahedat reedel juhtuks … ja o la … olemas
PS. Kihvt nimi … ainult ma ei saa aru, kes lapsele käe lihase ladinakeelse nime paneks
PPS. Mr. FPML, kuna ma ei saanud aru, kas su küsimus oli irooniaga või mitte, aga … tõsisemalt ja konstruktiivsemalt. See on igivana küsimus, mis on samas sinu suurim takistus. Sa ütled mulle, et tõesta, siis ma usun … ma saan sellele vastata ainult, et usu, ja sa tõestad endale seda ise. Selles pole vähimatki kahtlust. Aga niikaua, kuni sinu peas seisavad ainult kahtlused, niikaua võid sa neid nimetada betoonseinaks oma teel. Lõhu betoon ära oma heatahtlikkuse, sallivuse ja armastusega maailma, iseenda ja teiste vastu ning imed võivad sündida. Kuni sa aga püüad betooni lõhkuda oma rusikatega, teed sa endale ainult haiget.
Ole vapper!
Kaido
Aitäh Kati hea ja toetava sõna eest
… nagu näha üleeelmist kommentaari ma vajan neid praegu et mitte oma usku kaotada 
Ole mõnus!
Kaido
Martha - Maria!
Tänan sind väga inspireeriva kommentaari eest!
Kõigepealt täpsustaksin, missugust Võti’t sa lugesid - kas seda Jack Canfieldi ja D.D Watkinsi oma või Joe Vitale oma?
Ning mis oli see informatsioon, mis sul mõttesüsteemis sellise muudatuse tingis? Kas sa suudad selle hetke enda peas taastada, kui see toimus? Sellised raamatud on üldjuhul vastupidise mõjuga, kuna toimetajad suudavad minu hinnangul autorite poolt sisse valatud energia nii hästi meieni tuua. Seepärast natukene imestan, et sa hoopis vastupidise reaktsiooni sealt said.
Samas lugedes sinu kogemusi inimeste leidmisel oma ellu näitab, et sul on väga hea tunnetus ning sa suudad ennast viia vajalikku seisundisse, et usk tõesti tööle hakkaks. Kui sa küsid, kas see oli külgetõmbeseadus, siis mina usun, et kõik allub külgetõmbeseadusele. Kõik inimesed on loomise maailmameistrid - vaata korraks teadlikult enda ümber ning sa näed 100% seda, mida sa oled viimase 2-3 aasta jooksul mõelnud ja tundnud. Need indikaatorid on nii lihtsad, et hämmastav. Ning kui sa need inimesed oma ellu tõid, järelikult sa mõtlesid ja tundsid õigeid asju. Aga kas sel ajal, kui sa olid nende “vendade” kutsumise “protsessis”, kas sel perioodil oli sul see USK, mida sa tunned, et see on nüüdseks kadunud?
Kui sa küsid, kas sul on valed eesmärgid ja seepärast kaotasid oma usu, siis seda mina isiklikult ei usu. See on igaühe isiklik maailm ning tema enda eesmärgid. Keegi ei karista sind sinu eesmärkide pärast ja ei võta sult mingit tüüpi asju või tunnetusi ära. See on hirm ning kui sa selle peale liiga tihti mõtlema hakkad, lood sa oma alateadvusse uue uskumuse ja siis pead sa hakkama veel sellega tegelema hakkama
Kinnitan enne järgmist lauset jälle, et ma ei ole psühhiaater või psühholoog ning ma ei saa anda sulle diagnoosi, mis sul juhtus. Kõik, mida ma teha saan, on arvata, mida mina enda suhtes arvaksin, kui ma oleks samas olukorras ja mida ma ette võtaksin.
Ma usun, et sul käis mingi mõte peas mingi info tagajärjel ning sa kaotasid korraks mingi tunnetuse. Nüüd on sul USKUMUS, et sa oled kaotanud USU. Mina läheneksin sellele niimoodi:
Tegelik MINA olen vaba ja puhas teadvus - nagu särav ja läbipaistev kristallkera. See on nii puhas, et selle loomulikus olekus ei ole selle küljes mitte midagi - see lihtsalt ON. See on minu loomulik olek ning keegi ei saa mind selles olekus häirida. Sest sellisena olen ma loodud siia maailma.
Aga minal - kaidol - , mitte MINA - kristallkuul -, on suurepärane omadus endale igasugu asju selle kuuli külge mingi imeliimiga kleepida (võime seda kaidot nimetada ka meie Egoteadvuseks). Ning me liimimegi. Kui me sünnime, siis ei ole meil mingeid uskumusi, hirme ja tõekspidamisi. Me kleebime need külge endale kasvades vastavalt sellele, mida meile öeldakse pidevalt kodus, koolis ja sõprade poolt; mida me kuuleme telekas jne.
Ehk siis ühel hetkel on ilus kristallkuul täis kleebitud igasugust rämpsu, mida me nüüd nimetama minaks - aga mitte enam suure algustähega. See on üks hoopis teine mina, kes ei Vaata (vaatle) maailma enam neturaalselt sellisena nagu see on, vaid läbi oma uskumuste, hirmude ja harjumuste spektri, mille me oleme aastatega omandanud. Ja seetõttu me näeme maailma moonutatult - just sellisena, nagu me “soovime” seda näha (nt on teaduslikult tõestatud, et 50% informatsioonist, mida me näeme, on tegelikult aju poolt välja pakutud, mida ta arvab, et me soovime näha vastavalt meie alateadlikele uskumustele. Ainult ülejäänud 50% on see informatsioon, mille me tegelikult silmade kaudu vastu võtame).
Sai pikk sissejuhatus
Nüüd martha - Maria, kujuta ette, et sa oled see kirstallkuul ja selle küljes on kaks asja kleepinud:
1) Mul on USK
2) Mul kadus USK ära
Need mõlemad on tegelikult egopõhised “objektid”, mis sulle kui Subjektile ei avalda mingit mõju. Sa võid nendest lahti lasta ja olla SINA ise oma täies hiilguses.
Kui sa teadlikustad praegu, et sa oled see kristallkuul - puhas ja olemuselt vaikiv - ning kõik, mis sinu peas toimub - “Ma usun, et ma saavutan eesmärgid”, “Mul on usk kadunud”, “Kas mul on valed eesmärgid?”, “Kas ma visualiseerisin liiga nõrgalt?” - need kõik on sinu sisedialoog, mida genereerib sulle Ego, mitte SINA ise. Sa võid nendele mitte tähelepanu pöörata, sest nad ei aita sind kuidagi.
SINA teab, et ta loob oma maailma ise. Lase tal siis seda teada ning lase tal oma tööd teha. Ära lase oma Egol sinna vahele punnitada ja hakata tõestama, et äkki see ei ole võimalik.
Alistu SINA’le, kasuta teadlikult SINA võimet TEADLIKULT MÕELDA ning mõtle neid mõtteid, mis toidavad sinu eesmärki. Kõik, absoluutselt kõik muud mõtted, emotsioonid ja hirmud või sa lahti lasta. See on sinu võime, ja kasuta seda julgesti.
Praktiline näide:
1) Sul on eesmärk - MA TAHAN OMA ELLU KAASLAST
2) Juba teisel päeval tekib sulle mõte - ÄKKI MA EI VÄÄRI TEDA
See on Ego - ära mõtle selle peale. Sel hetkel, kui sa tunned, et hakkad mõtlema “Äkki ma ei …”, just sel hetkel sa märkad seda juba ja sa suunad oma mõtte teadlikult ümber ja ütled endale “MA KOHTAN SEDA INIMEST VARSTI”. Ja sel hetke sulged silmad ja püüad tõesti iga oma ihurakuga tunnetada, mida sa tunneksid siis, kui sa teda täna kohtaksid: Uhhh … kas see poleks hea tunne … liblikad kõhus ning katus pealt läinud
Proovi seda kohe.
Alguses on see raske, sest sinu neuronühenduse ajus on väga nõrgad selle mõtte - Ma kohtad oma kaaslast - kohta. Aga mida enam sa seda teed, seda lihtsamaks see muutub. Sest meie aju on niimoodi ehitatud. Siin pole midagi müstilist, see on neuroteadus.
Kallis Martha - Maria, see kõik on teadlik töö meie peas. See on teadlik aju / mõistuse kasutamine, et muuta oma mõtlemist. Meie pea on täis automaatseid mõtteid, mis kontrollivad meie elu. Aga me saame seda muuta. See on kättevõtmise asi. Võta see juba täna õhtul kätte
Lühikokkuvõte. Seda arvamust, et sul on USK, pole tegelikult olemas, vaid sinu poolt ajus välja mõeldud nähtus. Ning seda arvamust, et sul kadus USK ära, pole ka olemas. Ka see on sinu mõttekonstruktsioon. Asenda need mõlemad mõtted iga kord, kui nad pähe tulevad, hoopis oma taotlusega, ja varsti sa avastad, et USU mõtted ei tulegi enam pähe, hoopis TAOTLUSE mõtted tulevad automaatselt pähe. Sest meie aju on selline. See on nagu F16 hävituslennuk. Me ju kõik oleme kuulnud, et me kasutame ainult 10% oma aju potentsiaalist. Selliste harjutuste kaudu ma samm sammu haaval hakkame seda numbrit kasvatama ning ühel hetkel võime korda saata imesid. Muidugi mitte selle klassikalises tähenduses. Vaid lihtsalt tavalised imed nagu oma elu muutmine läbi teadliku mõttesüsteemi kasutamise.
Juhhhh … see sai küll nüüd üks pikk kommentaar.
Ole vapper!
Kaido
Noh, jah, see, et mu nimi on selline ja minu postituses on sõnad “lihast ja luust inimene”.. ma oleks seal pidanud sulgudesse panema: no pun intended. et oleks klaar olnud. aga ma ei mõelnud seda küsida irooniana, tõsimeeli. ja minul on sellega juba kogemusi olnud ja ma usun juba veidi seda, või noh, natuke üle keskmise. minu juhtumisi saad lugeda siit (olen whaat, ehk teema autor): http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=79&i=41475&t=41475
aga ma tahan niisama huvi pärast teada, et mis sul ja teil juhtunud on, kui see saladus pole. jagame kogemusi, noh, reaalseid näteid elust enesest. huvitav ju teiste omi ka lugeda.
Aaa, ok, mõistan. Uhh … tead, ma vahepeal mõtlesin, et hakkan igasugu pisiasju fikseerima, aga ei ole viitsinud. Neid ikka juhtub, aga ma ei pööra väga nendele tähelepanu, sest vastasel juhul võib aju ratsionaliseerima hakata, et see oli juhus. Kui midagi avastan, tänan Universumit selle eest ja lähen edasi. Teadlikult töötan selliste suurte projektide kallal, millel ei ole nii kiireid tulemusi. Aga kiirelt tuleb üks selline näide meelde
Läksin Hong Kongi reisile ja olin suht kimbatuses, kuna puudus kogemus, ei osanud keelt. Tahtsin külastada Po Lin kloostrit, kus on maailma suurim Buddha kuju. Mõtlesin õhtul teed juues, et kust saaks kiiresti infot (homme oli lend) - avasin Travel Channeli ning sealt tuli Globe Trekker, kus mees oli just külastamas Hong Kongi ning läks sellesse kloostrisse
Ma lugesin Jack Canfieldi raamatut. Ma sõnastasin ennast vb natukene valesti, seda raamatut lugema asudes, tekkis minu sisse hea tunne, pähe kerkisid positiivsed mõtted, et ma suudan oma elu muuta jne. Päris kindlasti ei saanud ma vastupidist reaktsiooni sellest raamatust, lihtsalt kui selle raamatuga lõpule jõudsin ja hakkasin endale enne magama minekut visualiseeima DETAILSELT kuidas mu vanemad sellele reageerivad, kuidas ma sellest oma sõbrannadele räägin, Sa kindlasti ei mõista, mida ma silmas pean, selle sõbrannadele rääkimisega, sest oma soovidest ei tohi ju rääkida enne kuni need on täitunud, kui ma räägiksin sellest ASJAST mida ma oma ellu soovin, siis saaksid kidlasti aru, aga ma arvan, et Sa aimad
(ma elasin oma kujutlusvõimes terve öö)…siis lõi selline halb tunne sisse, täiesti tühjus. Tean jah, et Sa pole mingi psühholoog, kuid see eest VÄGA HEA NÕUANDJA. Imetlen Sinusuguseid inimesi, kes viitsivad võhivõõra nö. mure kuulata/lugeda, enamused mõtlevad vaid endi heaolule. 
Need soovid mis mul olid (kui soovisin oma ellu teatuid inimesi), tundusid mulle reaalsena. Kuid praegused soovid on mul väga suured ja ma tahan seda väga väga. Aga praegused soovid ei tundu mulle nii reaalsena. Seda oleks justkui liiga palju soovitud. Võibolla ma ei tohiks midagi sellist mõelda, sest unistama peabki ju suurelt. Ja alateadvus ei tee vahet reaalsusel ja ebareaalsusel. Aga kui inimesed minu ümber korrutavad alatihti, et “Sa oled mingi ime inimene enda arvates või, et unistad siin nii suuri asju?” Lõppude lõpuks nende inimeste negatiivsed sisendused hakkavad mind mõjutama.
Igaljuhul VÄGA TÄNAN SIND, et panid Mind teisiti mõtlema. Hakkan tegelema juba täna oma seesmise MINA muutmisega. Esitan Universumile TAOTLUSE ja hakkan tõsiselt külgetõmbe seadusega tegelema. Tean,et see pole kerge, aga Ma proovin…
LÕPPUDE LÕPUKS MA TAHAN OMA ELU MUUTA …
Kaido!
Kui see saladus pole, siis kas Sa oled käinud mõne sensitiivi juures, kes on Su halvast energiast puhastanud ja Su meelded puhtaks teinud, kui oled seal käinud KAS SELLEST OLEKS ABI?
Vaatasin Sinu videot youtube´is ja Sinus kiirgab see rahu tunne. Olen ka proovinud mediteerida, aga mõtted lähevad igakord rändama, ega saa kunagi keskenduda. Peab ikka väga heas õhkkonnas elama, et sellist hingerahu saada, et igapäev hommikuti ja õhtuti segamatult mediteerida.
Mediteerimiseks õhkkonna loomine on oluline jah. Mul ronib vahel koer sülle kui ma maas istun ja mediteerida püüan :). Seega pean leidma aja, mil kõik on pooloimetud unest aga ma ise piisavalt ärkvel, et protsess lõpule viia.
Hetkel kaks probleemi ongi - unisus, kuna ma üritan mediteerida õhtuti (hommikune tempo ei ole mulle sobiv) ja rõhuv tunne, mis tekib kuskil 6-7min kandis (musa järgi vaatan). Otsmiku kohal tavaliselt ja mulle ei meeldi see tunne. Seega mediteerin alustuseks lühemalt, nii 5min ja lõpetuseks loen 1st 5ni kujutledes, et tulen nn maapeale tagasi.
Kõrvaline abi on ikkagi kõrvaline abi, sensitiiv ilmselt saab sind mõjutada aga ei saa sinu eest otseselt midagi ära teha. Oleneb palju sa eneses kinni oled ja mis sasipundar sul hetkel sees on. Minu isiklik arvamus.
Mina olen enese jaoks asjad läbi mõelnud nii, et kõik, mis tuleb väljast, võib olla hea ja abiks aga ON abiks siis kui sus käib mingi klikk ja see su mõttemustrid mingis teises võnkes/nihkes/suunas liikuma paneb. Aga et see klikk käiks, peaksid ise väga tahtma midagi muuta. Rahulolematus on paljudel kallal, enamikel meist aga reeglina rahulikus elutempos elades me ikka leiame põhjuseid, miks enesega rahu teha (loe: rahulolematust maha suruda) ja mitte võidelda. Reeglina (oma kogemus ikka, mis muud) mingil ajahetkel X on aga see rahulolematus sellise piiri saavutanud, et lihtsalt no ei taha enam nii, vastik, igav, perspektiivitu jne (variante on erinevaid) ja kui siis satub teele selline väline mõjutegur, mille tulemusena käib klikk - hakkavad asjad liikuma. Aga see on selline mu enese kodukootud filosoofia :).
Prl M-M!
Ei, ma ei ole käinud ühegi sensitiivi juures end puhastamas. Ma usun, et ükski sensitiiv ei suuda meiega teha midagi, mida me ise ei suudaks. Me ise hoiame mingeid asju enda küljes kinni ning me oleme ise palju efektiivsemad lahtilaskjad, kui me seda soovime. Me peame natuke endaga tööd tegema ja LUBAMA asjadel juhtuda.
Ning sinu teist postitust lugedes jäid kohe silma sellised asjad:
1) Kuidas ma oma oma vanematele ja sõbrannadele räägin - see on alateadlik hirm, et nad ei kiida seda mõtet heaks, millega panid endale kohe blokeeringu. Lase sellest tundest lahti. See ei ole üldse tähtis, mida teised arvavad sinu Unistustest. Sa võid neid jagada, aga jaga neid ainult juhul, kui oled kindel, et suudad endale kindlaks jääda ka peale kriitikat ja sa ei murdu selle tagajärjel
2) Praegused soovid ei tundu reaalsed ja liiga suured - see on uskumus, et sa suudad väikeseid asju luua oma ellu, aga suuri ei suuda. See on inimlik, aga eeldades, et nii kohvitassi teke sinu elukogemusse kui uue maja teke on energeetiliselt identsed protsessid, siis saad aru, et see uskumus on põhjendamatu. Lase sellest lahti. Järgmine kord, kui tunned, et see on vist liiga suur unistus, saa sellest teadlikuks ja tuleta meelde, et energeetiliselt ei ole mingit vahet suurtel ja väikestel unistustel. Meie ise asetame esemed suhtesse, mistõttu tunduvad need suured ja väikesed - oma olemuselt ju kõik asjad lihtsalt on. Kuidas ta saab siis liga suur olla, kui ta tegelikult lihtsalt on nagu on. Meile tundub see suur - ja see on juba uskumus lähtuvalt meie alateadlikuts taustsüsteemist. Sama näide, näiteks soovid sa luua 100 000 kr. Sulle on see võibolla suur summa, aga Bill Gates’ile on see väike summa (9000 USD). Tema ei mõtleks, et see on liiga suur. Tema mõtleks, et see on liiga väike. Kumb siis õige on? Mõlemad on õiged - see summa on just selline nagu on. Inimesed annavad sellele hinnangu ning vastavalt sellele piiravad ennast.
Ole mõnus!
Kaido
Lugeja!
… võib-olla see rõhuv tunne otsmikus ei olegi nii halb … ühel hetkel võib see meeldima hakata. Mina selle tagajärjel mediteerimist ei katkestaks, see on indikatsioon, et oled just heasse kontsentratsiooni jõudnud. Ma tean seda tunnet väga hästi. Kui harjutada pikemalt ja tundlikkus kasvab, siis saad hakata seda tunnet kasutama ka tavaolukordades tuvastades, kas olukord, inimene vms on sinu süsteemile positiivne või mitte. Alguses on see jah selline imelik tunne.
Aga kui vähegi võimalik, soovitan teha hommikul, kui ei ole segajaid. Ning kutsaga koos mediteerimise tulemuslikkuse kohta info puudub …
Tere , Kaido !
Minagi tegelen oma programmi muutmisega üsna
tõsiselt . Meie loos on palju ühiseid puutepunkte:
Varajane tõusmine , mediteerimine , eesmärgistatud
tegevused , tegevuste analüüs , protsessi jälgimine ,
häiriva eemaldamine e. tagasisaatmine . Ka minul
võttis palju aega , enne kui suutsin ennast kaitsva
kilbi ehitada , mis takistab igapäevasel negatiivsel
informatsioonil e. stressitekitajal minu teadvusse
jõudmast . Ma olen ise filter . Lasen läbi seda , mida
pean vajalikuks .
Ka alateadvuse puhastamisega on läinud ja läheb
veel aega , sest seegi on protsess ! Mind selles
tegevuses hakkas aitama lõpuks minu oskus oma
alateadvusest teadlikult seostatud mõtteid välja
tuua . Väga raske on faktidest täistuubitud ala -
teadvusest õiget fakti ebaõigest eristada . Aga
seostatud mõtteid lahterdada on juba lihtsam
tegevus . Ja nii olengi protsessis , kus püüan
oma alateadvuse võimalikult puhtaks saada , et
elada iga uus päev teadliku taotlusega ja rõõmus!
Oma päevatoimetusi tehes juhindun kolmest
võtmest : teadvus ,energia ja taotlus ja jälgin oma
vibratsioone .
Igatahes kõik see , mis minuga toimub on
erakordselt põnev !!!
Osalen Marleni Eesmärgisaavutaja seminaril .
Päikest kõigile
Ma tulin mõttele, et horoskoobid rajanevad ju ka tegelikult külgetõmbeseadussel! Kas just horoskoobid just teadlikult on niimoodi leiutatud, aga mie tea! Loed hommikul netist horoskoopi, jätad meelde mis öeldi, tunnetad selle isegi oma kehas läbi, ja kannad alateadvuses seda mõtet terve päeva. Ja siis võibki päev niimoodi mööda minna, nagu oli horoskoobis kirjas. Mul on küll nii olnud. Ja see on lausa ehmatav (nii heas kui halvas).
Ilmar!
See on küll põnev, mis sa kirjutasid - väga sarnane tõesti nendele praktikatele, mida teen. Lahe kuulda, et on veel hulle, kes kõiki trikke ise järgi proovivad
Ole mõnus!
Kaido
FPLM!
Jah, kusjuures olen ise ka selle peale mõelnud, et horoskoop võib olla nn self-fulfilling prophecy ehk isetäituv ennustus just nagu rääkisid. Hommikul kuuled, et täna kohtad uut põnevat inimest, sa lähed sellest nii ärevusse, mis paneb kohe aju õigeid emotsioone tootma ning annab usule väe. Ja ennäe imet, juba enne lõunat põrkad kokku kellegi uuega
Mina usun küll, et sellel on tõepõhi all teatud määral.
Tervitused !
Kohe kui kuulsin tollest seadusest, ma tundsin ära, et nii see asi ongi ja elu selle kohaselt käibki.
Miskipärast ei avaldanud ega tõestanud see oma “mõju” silmapilkselt, kuni ühel päeval otsustasin oma peast välja visata fraasi “ma loodan” ja võtsin selle asemele “ma tean” (minu taassünniks võiks seda päeva lausa nimetada :D).
Muidugi ei jätnud ma katsetamist järgmisteks päevadeks. Koheselt tarvitasin seda asjaolude vajadusel ja ültesin endale “ma tean, et buss nr 20 a (mis käib nagu kuuvarjutus) tuleb kohe, kui bussipeatusesse jõuan”. Ma korrutasin endale kogu aeg seda 15 min jooksul. Ja kae imet. Bussipeatusesse jõudes juhtuski nii. Juba sellise “väikse” katsetuse järel oli kogu kaadervärk ennast tõestanud.
Ning sellest ajast peale olen ma mõõdukalt tarvitanud universumi abi :).
Üks suur küsimus on mul siiski.
Miks ühekordselt mõeldud soovid avaldavad ennast väga lihtsalt ja kiiresti, kui pikaajaliselt visualiseeritud soovid?
Ja kõige vahvam on endale ise horoskoopi kirjutada..:D Hämmingut hiljem jagub siis..
Olge tublid ja kaunist algavat sügist!
Kaido,
Võib-olla natuke teemaväline küsimus antud hetkel…kui Sa saad teada midagi, mis Sulle emotsionaalselt väga haiget teeb ning Sa küll teadvustad endale, et parata pole midagi ja üritad seda ahju mitte kütta, kuid see emotsioon on lihtsalt niivõrd tugev, et kütad paratamatult. Kas oled suutnud sellisest käitumisest ka tänaseks vabaneda või otsid sellisel puhul kohe midagi head ja õpetlikku, milleks see teadmine vajalik oli, kuna juhuseid ei ole ju olemas…Kas enda tühjaksnutmine ja sellest ängistavast tundest sellisel moel vabanemine on hea või on olemas veel paremaid tehnikaid?
Kaido!
Hong Kongi reisi näite kohta küsin:
kui sa seda Hong Kongi asja mõtlesid ja jõid samal ajal teed, siis sa ju ei olnud hetkes ja ei tundund tee maitset, vaid olid mõttes mujal ja tegelesid probleemiga.
ma pidevalt satun segadusse, et kuna ma neid probleeme lahendan, kui ma pean koguaeg kohal olema!
ma tänan sind!
…et kui ma vaatan telekat ja joon samal ajal teed, siis kummas hetkes ma olen? kas ma vaatan telekat ja saade on huvitav või ma tunnetan tee maitset ja naudin seda? või teen ma seda kõik korraga?
või siis algab kõik sellest, et ma programeerin end: olen õnnelik ja muretu? siis mul ju polekski probleeme, mida tee joomise ja teleka vaatamise ajal lahendada?
Tere Kaido!
Lugesin eile John Gray PH.D raamatust “KUIDAS SAADA,MIDA TAHAD JA HINNATA SEDA,MIS SUL ON” suvalisest kohast lahti võttes järgmist lauset: ” Kui emotsioonid on BLOKEERITUD või neid polegi, ei saa me vajalikku energiat ja armastust või POLE MEIS JÕUDU, mis tõmbaks ligi ja ilmutaks seda, mida vajame. Pelgalt tundmustest ei piisa. Neid tuleb ettevaatlikult ja oskuslikult käidelda ning seejärel endast välja lasta. Negatiivseid emotsioone välja lastes muutume tugevamaks, kuna teame, mida tahame ning oleme ka motiveeritud seda saama.
Kummaline on see, et alati kui ma endalt küsin midagi, siis paar päeva hiljem saan ma vastuse kas internetist(Sinu blogist), ajalehest (nt.horoskoopi lugedes) või siis suvalisest kohast raamatut lahti võttes.
Aga see, MIKS ma emotsioone ei tunne (veel siiani) siis saingi eile raamatust vastuse, et mu emotsioonid on BLOKEERITUD. Kuidas saada siis seda jõudu tagasi?(Isegi mediteerimine ei aita,ega see kui kirjutan paberile oma negatiivsed mõtted üles ja need läbi kriipsutan ja ära põletan)
Ma mõtlen ikka selliseid võimsaid emotsioone, mis olid ennem, kui oma unistusi täitumas nägin(kujutluspildis) , kus mul voolasid õnne pisarad. Praegu aga, olen seesmiselt nö. TÜHI
Katrin!
Ma arvan, et meie elus tuleb paratamatult ette olukordi, mis teevad ikka tõsiselt haiget. Ning ma ei ole kindel, et need tulevad selleks, et meie tehnikaid testida, vaid selleks, et midagi toimub palju palju sügavamal.
Olen ise kogenud, et tugevaid emotsioon on väga raske lahti lasta ning selle eest ei saa ennast kuidagi karistada. Need on sõna otseses mõttes nagu moos - sa oled nende vang ja kõik. Nad istuvad meie ajus ja ole siis sellega … kogu ülejäänud taju on tuhmunud
Aga kuna siiski kõik meie mälestused, kogemused ja emotsioonid ei ole midagi muud kui erinevad neuronühendused meie ajus, siis paratamatult kehtib siin reegel, et mida harvem me selle emotsionaalse teema peale mõtleme, seda nõrgemaks ühendus jääb.
Kui mul on olnud väga emotsionaalsed teemad, siis ma olengi kasutanud lahtilaskmise asemel nn asendamise tehnikat, mille käigus ma teadlikult mõtlen millegi peale, millega ma asendan selle emotsiooni. Ma valin ühe teema välja ja keskendun sellele korrates seda ja hoides oma teadlikkust sellel. Efektiivsem on tegelda ühe teemaga mitte nii, et ma püüan mitte mõelda emotsionaalse teema peale ja mõtlen selle asemel saja muu asja peale. Ka asendus peaks toimuma kontsentreeritult ja teadlikult, niimoodi nõrgendame vana ühendust kiiremini. Jah, ka see ei ole alguses kerge, aga minu kogemus ütleb, et kui me seda ei tee, siis tegeleme me põhiprobleemiga.
Mis aga puudutab nutmist, siis see on täiesti normaalne. Me peaksime ennast tühjaks nutma, kui nutt peale tuleb. Kindlasti on olemas ka selliseid emotsioonide transformeerimise meistreid, kes suudavad ka väga intensiivsed emotsioonid lahti lasta, aga ma usun, et algaja surub selle pigem alla ja peidab enda sisse ära, kus see hakkab meid seestpoolt sööma. Kui ma tunnen, et ma ei suuda seda emotsiooni lahti lasta ja tahan nutta, siis ma nutaksin. Ma usun, et ka selle kaudu vabaneme me suurest hulgast negatiivsest energiast meie sees ning me saame edasi minna. Aga ja möödudes niikuinii jääb selle emotsiooni mõju väiksemaks ning siis saame selle ka kergesti lahti lasta.
Ning kas sellest midagi õppida on? Kahtlemata. Me kogu aeg õpime midagi. Ma usun, et mitte midagi ei juhtu, mis ei vasta meie vibratsioonile - kui soovime midagi muuta, peame esmalt muutma oma vibratsiooni. Ka mina õpin praegu kirjutades sulle seda vastust. Küsimused mulle sagenevad iga nädalaga ning need muutuvad minu jaoks üha väljakutsuvamaks - see on sisemine kasv minu jaoks. Ma tajun seda täiesti selgelt, kuidas kuskil on miski või keski, mis mind jälgib ja annab mulle vastavalt minu usinusele uusi õppetükke. Ning sama on minu igapäevaelus. Ma testin pidevalt uusi asju ning vaatan, kuidas need avaldavad mõju ärile, minu isiklikule elule ja kõigele muule. See on üks suur mäng energiaga, mitte midagi muud. Ning minu jaoks on oluline alati endale meelde tuletada, et kui ma tekitan kellelegi kunagi kuskil mingit tüüpi emotsiooni, on mul õigus see tagasi saada. Ehk siis, kui ma teen midagi hea ja keegi tunneb ennast hästi, on mul õigus see tagasi saada. Ning kui ma teen midagi võibolla halvasti või ei pinguta piisavalt, et inimest aidata, siis ka see emotsioon, mis teisel inimesel sellega kaasneb, on mul õigus tagasi saada. Ja kui see aeg on käes ning minu elu külastavad hetked, mis on rasked ning keerulised, siis ma ei saa kellelegi teisele otsa vaadata kui endale ja tänada ennast, et kunagi kellegi kaudu andsin välja vibratsiooni, mis tekitas sellise peegelduse minu elus. Minu arust on see väga lihtne
Selline on minu arvamus.
Ole mõnus.
Kaido
Maarja!
See on superhea küsimus … see näitab, et sa oled seda tõesti proovinud praktikasse rakendada
Mina usun, et kõige olulisem on teadlikkus ja teadlikustamine, mida me teeme. Mulle on öeldud, et see on vale sõna, sest eesti keeles peaks see olema teadvel, aga ma jääks teadlikkuse juurde, sest me tõepoolest peame olema Teadlikud, mida me hetkel teeme. Me oleme teadlikud olendid ning kui me oleme teadlikud, siis me oleme kohal - siin ja praegu - sõltumata, kas me joome teed, kutsume oma ellu lahendust Hong Kongi probleemile või vaatame telekat. Me saame neid kõiki asju teha teadlikult:
). Ehk siis, sa võid olla teadlik, et sa jood teed ja sa mõtled teadlikult millegi peale. See on umbes sama, nagu tööd tehes. Kui sa oled koosolekul ja lahendad mingit kliendiprobleemi, siis sa ju keskendud sellele probleemile, sa ei mõtle sel hetkel, kuidas sa oma jalataldasid kingas tunnetad. Aga sa oled teadlik. Sa oled sel hetkel teadlik kuulaja … sa oled iga oma ihurakuga kliendi jaoks sel hetkel olemas
1) Ma joon teed teadlikult tähendab, et ma olen hetkel teadlik sellest, et ma joon teed. Sõna otseses mõttes teadlik, mitte, et joon teed ja uitan siis ringi. See on üks praktika.
2) Ma tegelen Hong Kongi probleemiga teadlikult tähendab seda, et ma olen teadlik sellest, et ma tegelen praegu oma peas mingi asja loomisega. Ma teadlikult keskendun ja suunan oma energia üles, et saada vajalikku informatsiooni kaasloomise kaudu (väga peenelt öeldud kas pole
3) Ning kui sa vaatad telekat, saad seda teha ka teadlikult. Sa oled teadlik, mis saade telekast tuleb. Kui Sa hakkad vaatama filmi ja siis ühel hetkel avastad, et olid mõttes töö juures, siis tähendab, et sa kaotasid hetkeks oma teadlikkuse. Sa ei olnud teadlik, mida sa teed. Kui sa teadlikult oleksid mõtlema hakanud töö asjadest, siis oleksid sa olnud sellest teadlik.
Ning kui sa programmeerid oma alteadvuse muretule ja õnnelikule elule, siis sa teed seda ka teadlikult. Ega see programmeerimine ka nii lihtne ole, et teed programmi ja asi korras. Me peame olema igapäevaselt teadlikud, mis meie peas toimub, et seda programmi toetada. Kui sa õhtul paned programmi, et oled õnnelik ja rõõmus, aga hommikul ärgates esimesest sekundist kuni õhtul uinumiseni mõtled autopiloodil olles igasuguste jamade ja murede peale, siis ei ole sellest programmeerimisest mingit kasu. Programmeerimine tähendabki eelkõige igapäevast tööd iseendaga, et info pumbata läbi korduste alateadvusse ning seal muuta see uueks uskumuseks.
Oi kui pikad kommentaarid mul on viimasel ajal
Ole vapper!
Kaido
Martha - Maria!
Ma ei oska kohe öeldagi, miks sa nii tunned, sest ma ei tea, mida sa ikka täpselt tunned
Mul on kogemus, et ühel hetkel, kui midagi mõtlen, võib see mind täiega käima tõmmata, kuid näiteks 3 päeva selle peale mõeldes võin avastada, et neljandal päeval see enam ei toimu. Lihtsalt, meie jaoks on mingid asjad alguses väga inspireerivad ja tekitavad teatud tüüpi sisemised reaktsioonid, aga me harjume selle mõttega üsna kiiresti.
Võid proovida sellist asja, et kujuta ette, et sa oled miljardär. Tõesti tunneta seda. Kujuta ette, kuidas sa oma elu elaksid. Kui sa seda esimesel õhtul visualiseerid, võib see tunduda väga lahe. Tuled meditatsioonist välja ning tunned ennast kõikvõimsana. Aga ma julgen prognoosida, et neljandal päeval samade asjade peale mõeldes ei teki enam sellist emotsiooni, sest me harjusime sellega ära.
Mida ma ise olen proovinud, on emotsionaalsed ankrud - ehk sel hetkel, kui sa tunned ennast hästi, siis jätad endale meelde, mis tunne see on ning tulevikus kasutad seda tunnet teadlikult. Niimoodi olen ma saanud selle süsteemi tööle ka peale pikaajalist harjutamist.
Aga kindlasti, mida ma soovitaksin praegu teha, on lasta vabaks. Mulle tundub, et sa liialt muretsed selle pärast, mida sa tunned. Ära muretse. Sa raiskad sellega hulga oma energiat ära ning see ei too kasu. Sa pigem hetkel toidad oma negatiivseid uskumusi, et see asi ei toimi. Kui sa teed neid harjutusi ja visualiseerid, siis tugevdad sa oma uusi uskumusi nii või teisiti ning kasvades avastad sa ise nipid, mis sinu puhul kõige paremini töötavad. Kõige olulisem on, et sa tegutseksid.
Ole vapper!
Kaido
Suured tänud, Kaido!:) Ma kusjuures üritasin tõesti seda emotsiooni nii lahti lasta, asendada, välja nutta, kirja panna ning seejärel uuesti lahti lasta ja praeguseks hetkeks olen endale lihtsalt teadvustanud, et jah,see emotsioon oli minu jaoks valus, kuid sellest ei muutu mitte midagi, kuna selle tekke põhjus ei kao kuhugi. Take it or leave it. Ma võtsin ja siis jätsin ning ma tunnen ennast vaba ja rahulikuna, mis on minu jaoks täiesti üllatav, sest see nö leppimine või toimetulek juhtus nii kiiresti.:)
Kaido!
… ja kui ma olen enamuse ajast teadlik ja kohal, siis üürnikul on paanika- appiii- kuna ma siis jõuan igast muredele mõelda!? 
on tegelane.
hmmm… mulle tundub, et ma olen enamuse ajast liigagi teadlik. sirvisin E.Tolle raamatut kohaloleku jõust ning minuni jõudis vabastav teadmine, et kõik ONGI AINULT siin ja praegu. ja parim viis harjutada hetkesolemist ongi endale öelda, mida ma hetkel teen. ja nii ma seda teengi. koguaeg, just selleks, et mitte lasta mõtteid uitama. Kuid kui mõte siiski mujale läheb ja ma selle ära taban, siis ma teadvustan endale seda, et nüüd läks mõte mujale ja ma olen sellest KAAA teadlik. mõte on nagu keegi, kes elab mu peas, allüürnik, sundüürnik… teda peab koguaeg jälgima! ta võib ikka igast jama korraldada- pätu
vahest kui mul mõni probleem on ja see allüürnik minus tahaks hirmsasti muretseda ning sellele palju mõelda, siis ma suudan selle lõpetada just nii, kui ütlen endale, et ma olen muretu, minuga juhtuvad ainult minu jaoks parimad asjad. teadvustan, et mul on probleem, aga ma ei hakka temaga läbirääkimisi pidama. pean lihtsalt ise endale selgeks tegema, kuidas ma tahan, et see probleem minu jaoks laheneks. tundub väga lihtne, aga alati ei ole. päris mitmel korral olen avastanud, et kui endalt küsin: “mida ma siis tahan”, jään vastuse võlgu. minu jaoks on see üks võti.
jube võitlus käib ikka seal peas
Suured tänud!
Maarja
visualiseerisin, kujutasin, tunnetasin - mitu nädalat. Tulemuseks ei midagi. Nüüd, kolm kuud hiljem, kõik need eesmärgid on täitunud. Vaid pisidetailides on erinevusi.
Vahepeal ma ei visualiseerinud enam iga päev, ma olin selle vahest ka täiesti unustanud, aga ma ei mõelnud ka sellele vastu - see elas edasi minu alateadvuses.
Võibolla ma muutusin lihtsalt paremaks inimeseks, rahulikumaks, teadlikumaks, tegutsevamaks ning selliselt talitades läheb kõik ju niikuinii paremaks?
Mulle ei meeldi väljendused, et “ma kasutan tehnikat” või “rakendan nippe” - see loobki väärkujutlusi, et on võimalik endale Ferrarit manada. Minu arust on see isiklik mõttemaailma korrastamine. Isiklik selles mõttes, et individuaalsed nüansid mängivad palju rolli - kuidas ja kui tihti jne, et inimene MUUTUKS PAREMAKS, oleks rahulik ja eneseteadlik ning liiguks loomulikku ja loogilist rada pidi parema homse poole.
Jah, me saame valida, kas keskendume ainult lõpptulemusele või naudime ka protsessi, mis ongi minu arvates hetkes olemine. Olen teinud selle vea, et tahtsin kiiret saavutust ja siis olin pettunud, kui see ei tulnud piisavalt kiiresti. Nüüd õpin ka teel olemist nautima.
Seejuures peame endale teadvustama, mida me tahame. Sest kui me ei tea kuhu me läheme, kuidas siis teame, et oleme eksinud…Või siis niipidi: kui me oleme eksinud, siis läksime vist vales suunas…
Panin enda jaoks paika mõned etapid, mis teevad protsessi lihtsamaks:
Tee selgeks, mida ja miks tahad muuta
OTSUSTA, et nüüdsest see muutub
Ole enda jälgija ja tuleta endale meelde, mida otsustasid
Kujuta ette, milline on elu, kui oled muutunud
Kinnita endale, et saad hakkama
Jätka, kuni uus muutub harjumuseks
Mõned asjad olen saanud selle abil liikuma!
Lugesin seda saladuse raamatud osaliselt lappasin ta teist korda läbi ja tekkisid mõningad vastuolud mu arust.
Teema positiivse ja negatiivse ligi tõmbamine. Seal oli teemaks et ei tohi mõtelda eitavaid mõtteid miski näide siis, et kui mõtled, et ma mingil juhul seda suppi omale sülle ei valaks siis juhtub ime ja valadki.
Siit arendasin edasi et kui ma sisendan endale, et ma jumala eest lotoga miljonit EI võidaks siis ka see peaks mulle ju sülle kukkuma.
Kuna eitavaid mõtteid tundub lihtsam mõtelda olevat siis peaks ju proovima
Või kuidas?
(Niipalu negatiivseid juhtumusi ma oma viimaste aastate jooksul muga küll ei ole juhtunud kui peale selle raamatu ja filmi ja lehekülje avastamist
aga no see juba teine teema 
)
USKUMATU! Ma tundsin ,et mul tuleb 3 teatud inimestega konflikt. Nüüd siis on see aeg kätte jõudnud. Järjest- ühe inimesega oli konflikt, läks natuke aega mööda kui teine turja kargas, läks aeg edasi. Paar kuud oli rahulik, kuid ma tundsin,et ühe inimesega läheb mul veel ütlemiseks. (kuigi ma ei tülitse ega nori tavaliselt kellegagi,pole kunagi seda teinud,olen vanarahu ise
) Ja nii läksiki. Tegelikult, mul oli see HIRM koguaeg, et nende kolmega mul tuleb veel probleeme. Olen pidevalt tõmmanud oma ellu just selliseid inimesi, keda ma oma ellu kohe kindlasti ei soovi. See on näide sellest, et millele MÕTLED, seda ka TÕMBAD oma ellu.
Mul on väga hea meel, et saan siit seda suurepärast infot lugeda! Tänan!
Kaido, vastuses Flexor pollicis longus muscle kirjale, kus ta soovis, et tooksid konkreetseid näiteid elust, mis juhtunud on vastasid Sa:” Teadlikult töötan selliste suurte projektide kallal, millel ei ole nii kiireid tulemusi.”
Missugused on suured ja missugused väiksed projektid, mõtted ja soovid! KES määrab ära millisest algab suur? Ainult meie ise ju. Ja et suur võtab kauem aega. KES ÜTLES, ET SUURED SOOVID TÄITUVAD KAUEM?! Mul on tunne, et nii lood (ja paljud meist loovad) endale ise piirid ja tõkked…
Ikka rõõmu!
Airi
Airi!
Jah, me ise määramegi selle vastavalt oma uskumustele … ja “välistele” teguritele, mida me usume meile mõju avaldavat. Kuna me siiski opereerime materiaalses maailmas, oleme me sunnitud arvestama siinsete reeglitega.
Me võime oma ellu luua 1 päevaga sobilikul hetkel tassi kohvi või kohata õiget inimest, kuna selliste asjade loomine ei ole väga kinni uskumustes ja harjumustes.
Aga kui me soovime näiteks käivitada 3 uut firmat, palgata sinna 10 uut ja õiget inimest ning saavutada firma käibeks 1 miljon EEK, siis et seda kõike edukalt teha, peame oma uskumuste ja harjumuste süsteemi alateadvuse tasandil korralikult muutma, tegema seda püsivalt ning olles sõltuvuses paljudest “välistest” teguritest lubama asjadel siiski minna nii nagu need lähevad uskused sisemiselt, et suund on õige ja sinu teadlikkuse kontrolli all.
Midagi sellist pean ma eelkõige silmas suurte projektide all. Need on projektid, mis on seotud kardinaalsete muutustega elus, mitte pisikeste lõbusate juhtumitega, mida kahjuks paljud peavad üldse juhuste kokkulangevuseks, mitte teatud seadustele allumiseks. Aga see on muidugi juba nende mure
Ole mõnus
Kaido
Erkki!
Loogika iseeneesst väga õige. Meie alateadvus ei tee vahet eitusel ja jaatusel, vaid saab signaali sihitiselt - ehk objektilt, millele sa tähelepanu pöörad. Kui sa mõtled, et ma võidan miljoni, siis on sihitiseks VÕIT. Kui sa mõtled, et sa ei võida miljonit, on sihitiseks VÕIT. Aga on üks väga oluline komponent, mis on alateadvusele katalüsaatoriks - emotsioon ja tunnetus. Et usk lotovõitu viia alateadvusse ning sealt edasi loomisse, pead sa tõesti igal tasandil tunnetama, et sa oled selle juba võitnud. Sa võid korrata iga päev 100x, et sa võidad, aga kuni sa ei tunneta seda fiilingut, mis kaasneb võiduga, on see puhas ajaraiskamine. Küll aga siis, kui sa mõtled lorris olekuga kogu aega, et ma niikuinii ei võida, on su emotsioon täiesti maas ning selle mõtte kordamine muudab seda veelgi madalamaks, siis oled sa oma vibratsioonis nii maas, et sa isegi parima tahtmise juures ei tõmba midagi muud ligi kui selle madala vibratsiooniga resoneeruvat maailma.
Seega minu arvamus on lühike: Universumit ära ei peta
Maarja!
Tere tulemast päris maailma … sooviks sulle kindlasti praegu Eckhart Tolle
Kaido
jah,ma ise ka siin proovin ja loobun jälle jne:))nutan ja alustan uuesti…aga ikkagi,miks mõnel juhtuvad needsamused asjad kergelt,siuhti,ja ometi tal ei pruugi aimugi olla külgetõmbeseadusest?sellest vist järeldub et lasen vabaks ,lihtsalt teen ära…aga seda tunnet on oma peas niiii raske tekitada:))
Ka!
Täpselt nii see ongi. Mõned on lihtsalt spontaanselt alateadlikult õigesti programmeeritud ning asjad juhtuvad. Kõik toimub meie alateadvuses ning õige meeleseisundi saavutamises. Külgetõmbeseadus ei toimi nii, et me tõmbame kuskilt mingid asjad oma ellu. See on oluliselt võimsam ning peenem süsteem, mis saab otseselt alguse meie alateadlikest uskumustest ning enda “olemise” seisundi muutmisest.
Kuna ma kirjutasin ühel ja samal teemal nädalas umbes 5 kirja erinevatele inimestele, kes uurisid, mida ma sellest kõigest arvan, siis ühel hetkel otsustasin selle kõik koondada, kuna ei tahtnud kogu aeg sama asja uuesti ja uuesti selgitada Sellest kasvas välja Sisekosmos ning sealne kursus. Kui sul on tõsine huvi, kuidas see asi toimib, siis soovitan sul soojalt liituda http://www.sisekosmos.ee esilehel oleva tasuta eduteadvuse kursusega. See annab kindlasti hea ülevaate. Ning kui sul on väga sügav huvi ja soovid seda kõike lõpuni mõista, võid liituda ka tasulise põhikursusega, mis vastab kindlasti kõikidele sinu küsimustele. Minu garantii sellele. Ja kui sa ei saa ikka kõiki vastuseid, siis saame kokku ning ma räägin sulle ise ära, millest sa veel aru ei saanud :))) Sest ma tõesti soovin, et kõik inimesed saaksid selle tunde kätte ning hakkaksid tegutsema. Sest see on lihtsalt võimalik …
Ole mõnus.
Kaido
Selline pisike küsimus… siinse lehe avastasin hiljuti, teema pakub huvi.. tahaks väga selle põhipointi üles leida, aga ei tea täpselt, millisest artiklist otsida, ei jaksa neid kõiki läbi lappama hakata. Kas on siin lehel artiklit, kus oleks külgetõmbeseadusest, st asja algusest räägitud? Raamatut hetkel kahjuks lugeda ei saa. Aitäh!
Tere,
Küsimus,kas tõesti pole olemas inimest,kes sooviks olla tõeliselt rikas ehk nt miljardär.Vastutasuks on ka midagi suurt ja maailmale vajalikku lubanud.
Kus ta on,kes ta on?
Tooge üks näide!
PS. Omast kogemusest tean,et universumi seadused toimivad.Minuga on juhtunud juba väga palju muutusi soovitud suunas.
Tahan lihtsalt teada,miks ei ole ühtegi sellist näidet.
Jätame Henry Fordi,Garnagy,Bill Gatesi praegu välja.
Mina näiteks soovin saada miljardäriks!
Aitähh
Tere! Mina olen tähele pannud, et väikesed mõtted lähevadki täide ja isegi lühikese aja jooksul. Kusjuures vahel kehtib ka mingi äraspidine loogika - lähevad täide sellised mõtted, mida juba eos maha kannan, et pole võimalik ja nagunii ei juhtu. Samas suured unistused ei taha kuidagi täituda! Oma artiklis, Kaido, väidadki seda, et suurtega läheb aega, aga üle poole aasta on kindlasti möödas juba! Sellest on juba 3 aastat! Olen ka mõelnud, et äkki mu soov ei tohikski täide minna millegipärast…äkki on hoopis olemas saatus, mis on mulle midagi muud välja mõelnud?
Tere,
Uurisin täna esimest korda Teie lehte. Peale seda otsustasin võtta ühe valge paberi ja kirjutada sinna, et ma saan täna tehtud 2 lepingut. Kui ma kirjutasin oli kell 11.30. Natukese aja pärast helises mul telefon ja ma tegin lepingu. Kell oli siis täpsemalt 12.05.