Minu sõna on seadus
Kas Sina pead alati oma sõna? Või annad vahest mõne lubaduse ja ei täida seda? Kui Sa vaatad oma elu, kas Su energia voolab vabalt või hõljub hoopis Sinu pea kohal tegemata lubaduste pilv, mis igaüks mingi aja tagant Sulle hingele koputab?
Minu inspiratsioon allikaks on taaskord Harv. Kui me olime Londonis, siis Harv rõhutas meile korduvalt, et kui Sa tahad olla edukas, siis Sa pead pidama oma lubadusi. Kui Sa ütled, et Sa midagi teed - siis seda Sa ka teed. Kui Sa ei taha seda teha, siis ütlegi, et Sa ei tee seda! Ela nii, et Sinu sõna on seadus.
Kui ma koju jõudsin siis ma hakkasin märkama, kuidas mul pidevalt meenuvad mingid tegemata asjad. Ja nad tulevad meelde just siis, kui ma olen mingi teise tegevusega hõivatud. Peast käib läbi: “Ah, Raido raamat on ikka minu käes, paks selle talle tagasi viima…” ja järgmine hetk ma märkan, et … oli mingi asi, mida ma pidin tegema… aga enam ei mäleta. Ja elu läheb edasi. Kuni 8 min pärast tuleb mingi järgmine tegemata asi “ups, ma lubasin ju Liiale helistada..” ja hetk hiljem, läinud ta ongi.
Ma hakkasin nägema, kuidas terve päev sellised mõttekillud minu antud lubadustest mind ründvad. Igaüks üritab võita minu tähelepanu. Igaüks koputab minu südametunnistusele. Igaüks kisub killukese minu energiast ja sõidab sisse minu hetkel fookuses olevatele tegevustele. Iga sellise koputusega tunnen mina end jälle halvasti, et “näe, ma ju lubasin, aga ma ei teinud ikka veel” ja minu enesekindlus kahaneb.
Mis siis teha!? Haarame aga koputajatel sabast kinni ja teeme platsi puhtaks! Võtsin oma märkmiku ja hakkasin neid kirja panema. Ma avastasin, et nende kinni püüdmine oli paras tegu! Need tüübid on kiired! Vups sisse ja vups välja ja aint sabatutt paistab, et näe, midagi oli, aga mis? Aga kindel pühendumus nad kirja saada tootis paari päevaga päris korraliku nimekirja. Esimene samm läbitud.
Nüüd seisin ma silmitsi nimekirjaga, kus oli palju erinevaid asju, mida ma ammu olin edasi lükanud. Võtsin eraldi pool päeva aega ja hakkasin järjest tegema. Minu viis oli alustada kõige lihtsamatest. Tegin ära, tõmbasin maha. Iga läbikriipsutamisega läks olemine aina kergemaks, rõõmsamaks ja vabamaks. Enesekindlus kasvas mühinal. Eesmärk: 1 asi korraga, kuni plats on puhas!
Minu oma nimekirjas on veel järgi 6 asja. Ja enesetunne on väga hea. Niipea, kui nimekiri seisma jäi ja ei vähenenud, said need koputajad jälle võimu endale. Aga ma märkasin ja korrigeerisin oma suunda, seega praegu on siht silme ees: plats puhtaks!
Kas ühined minu koristamisaktsiooniga oma peas?
“Minu sõna on seadus - ma teen seda, mida ma lubasin, et ma teen.”
Marlen:)
PS. Kui Sulle meeldis see lugu, võid jagada seda Facebookis oma tuttavatega. Selleks vajuta siia! Aitäh Sulle!
Lootsin saada veits teist asja:) kuid selline elementaarne tõde üles märkida on kah väärt tegu:)
Minu sõna on seadus-tõotab rohkem saada poolevahelise kokkuleppe konflikti lahendamist või selle asja üle juurutlemist-paraku oli nautke teine asi:)
artikli kommentaariks veel lisaks seda, et asjad ei kuhju, nad lihtsalt ununevad ära. Inimene unustab ja see on inimlik. Kahjuks ei ole ka enam mälutreeningut mis säästaks meid unustamisest-elame infoajastul. outlook kalender-bluetooth-mobiiltelefon on minu liiklus kuidas mina avariid ei tee.
Kalmer:)
“poolevahelise kokkuleppe konflikti lahendamist või selle asja üle juurutlemist” - huh, minu jaoks liiga keeruline, äkki kirjutad ise sellest?
ja blogis pidasin silmas eelkõige vanade lubaduste sahvri puhastamist… need “kiired” asjad, millega ei ole kunagi kiiret ja seisavad meie oma ausõna peal.
Tere Marlen!
Tubli, et teema tõstatasid. Tean paljusid, kes sellega hädas. Ise tulen enam-vähem toime.
Varasemalt “kaunistasid” isekleepuvad värvilised sedelikesed tegemist ootavate ülesannetega minu arvuti monitori. Niivõrd hea tunne oli neid siis sealt üksteise järel prügikasti lennutada ja näha, kuidas sedelikeste hulk monitoril vähenes. Mõni neist jäi siiski kauemaks sinna, liim kippus kuivama ja sedelike muudkui maandus klaviatuurile, nagu tahaks ta mulle öelda: “Tee see ometi ära!”
Nüüd olen üle läinud Outlooki peale - monitor näeb korralikum välja (kolleegide meelest). ja igaühel pole vaja ka teada, mis ma endale ülesandeks olen võtnud. Kaks suurt puudust siiski - arvuti pole alati käepärast (mu telefon ei võimalda sünkroniseerida) ja kui kõvaketas kokku jooksis, oli kadunud ka kogu mu Outlooki andmebaas. Sellest hoolimata ma jätkan! Tehtud tegevuste läbikriipsutamine suurendab õnnetunnet!
Mida ma siis silmas pidasin…täpset mõtet ei mäleta, kuid arvan et midagi sellist.
muinasjuttudest mäletavad enamust, et on kuningas ja kuninganna-kuninga sõna maksis. sellest tulenes siis põlvkonnast põlvkonda selline lähenemine, et meesterahva sõna maksab. Täna, ei maksa mehe sõna enam midagi-pean seda kahjuks tõdema ise mees olles:) kurb eks! kogu meie maailma majandus on seatud naiste järgi-sest enamus suurfirmasid on juhitud meeste kaudu kes reaalselt väljendavad nende naiste visuaale. Seega tekib küsimus et kelle sõna maksab siis lõppude lõpuks.
who knows-ootan järgmist blogi selle kohta elutarkadelt psühholoogidelt. arutelu ka teistelt müügimeestelt kes oma tooteid müüvad. Räägitakse et naised on nõrgad ja neid peab hoidma-mehed on lihtsalt hüpnoositud ning füüsiliste omaduste tõttu nurka surutud ja väga lihtsasti manipuleeritavad-naiste poolt.
Nokk kinni saba lahti-mina ei saa enam aru:)
Võib olla on kõik palju lihtsam!!! Miks teha asja keeruliseks? Ja mida keerulisemalt mõtled, seda lihtsamini saad asjadest aru. Kas on nii?
Ja uskuge mind, palju kergem :)Kui õpid ja tegeled endaga, siis sina ise oledki enda psühholoog. Leia aga viited üles! Viiteid on kogu universum täis.
Meie lubadused, mis kipuvad ununema, on väga lihtne püüda paberi ja pliiatsiga kinni. Kui me oskame ja soovime seda kõike oma kasuks, oma elu lihtsustamiseks kasutada, siis ongi lihtsam elada-jälle millegi muu jaoks rohkem ruumi oma mõtetes
Minu jaoks on see mõttearendus küll üks suur pai, sest sarnast ideed olen olen rakendanud juba pikemalt. Alustasin oma viimases töökohas, kus pidin oma töölaua ise täitma ning valmivad asjad olid pigem intellektuaalsed kui käega katsutavad. Nii hakkasingi iganädalaselt väiksemaid samme ja pähe tulevaid ideid üles kirjutama ning ära tehes “linnutama”. Hea tunne kui nädala asjad ka nädalaga laabusid ja keerukamate asjade puhul paari nädala pärast tehtud said.
Nüüd lapsega kodus olles hakkasin ka märkama, et paljud asjad lähevad lihtsalt meelest ja mõnda asja teed oma mitu nädalat või lõpuks avastadki, et OLEKS pidanud tegema.
Eelmise aasta jõulude aeg leiddsin raamatupoest väga ägeda National Geograficu kalendri, mis kohe mu südame võitis, aga mida mul sel hetkel kohe mitte vaja ei olnud. Et see oli ainuke omasugune, otsustasin, et ei jää ootama aega kui mul teda vaja on ja teda enam ei ole, vaid võtan ta endaga kaasa ja otsustan, et mul hakkab teda vaja minema. Ja nii oligi.
19.jaanuarist alates taaselustasin oma süsteemi. Kirja lähevad asjad, mida oleks pidanud juba ammu tegema, igapäevased tegevused, millega tahan veel samal päeval mäele saada, samuti ideed, mid äkki pähe turgatavad ja positiivse energia koondamiseks ka asjad, mis on saanud tehtud enne kui kirja olen pannud:)
Märkmik seisab mul pidevalt kapi äärel ja praktiliselt ülepäeviti või igapäevaselt kiikan sisse, kirjutan üles ja märgin tehtuks. Aeg-ajalt võtan ja lehtisen läbi, kontrollimaks, kas olen endale lubaduse võlgu jäänud ja teinekord tuleb ka ette, et olen millegiga juba hakkama saanud ja pole oma võitu veel tähistanud, siis on hea tagant järele linnukesi teha.
Väga mõnus!!
Ideed ja mõtted kirja, pea ja mõtted saavad kohe puhtamaks:)
Tegemata tegevused ja lubadused tõesti killustavad päeva. Ise olen ka hakanud kõike teha vajavat kirja panema, isegi lihtsamaid asju. Olen avastanud, et enamiku asjade tegemine võtab hulga vähem aega kui neile mõtlemine.
Mina olen üritanud nii, et kohe, kui mõni lubatud ja tegemata asi meelde tuleb, teen kohe ära! Ja juba ongi kõik selgem ja lihtsam!
edu Marlenile!