Neutraalne Universum
Kirjutas | Teema Mõtlemine | Kuupäev 01.10.2009
Täna on esimene oktoober. Kell on 6.48 hommikul, istun tavapäraselt oma hubases kodukontoris sülearvuti taga ja avastan, kui neutraalne on meie maailm. Hommikune jooga, meditatsioon ja kerge hommikusöök tunduvad olevat juba minevik, algav päev tulevik ning aknast paistev imeline vaade sügiseselt unne vajuvale metsatukale toob minu teadvusse ühe äratuntavalt soojendava idee – Me elame neutraalses Universumis.
Vaata hetkeks enda ümber ja märka mõningate esemete värve. Mis värvi on sinu arvuti? Mis värvi on ruumi seinad? Mis värvi on särk sinu seljas?
Nüüd sulge hetkeks oma silmad ning vaheta mõttes kõikide nende esemete värv. Kui sülearvuti oli must, siis muuda see mõttes valgeks. Kui toa seinad on kollased, muuda need oranziks. Ning kui su seljas on tumesinine lemmiksärk, muuda see mõttes heleroheliseks. Sa suutsid seda teha? Jah, muidugi suutsid. Järelikult ei ole ei arvuti, ruumi seinad ega ka riided sinu seljas oma olemuselt mustad, kollased ega tumesinised, vaid see on meie tõlgendus nendest värvitoonidest, mida me tajume.
Mis näiteks juhtuks, kui me hakkaksime lapsele väikesest peale õpetama värve teistmoodi? Me näitaksime talle punast ja nimetaksime selle siniseks. Sinise värvi nimetaksime halliks, ja kollase mustaks. Kui laps kasvaks üles teadvustades endale seda pidevalt, muutuks see tema metaprogrammiks ja need oleksid tema jaoks kaljukindlad.
Järelikult ei ole must tegelikult must. Punane ei ole tegelikult punane. Ja valge ei ole valge. Kõik need asjad lihtsalt ON. Kõik asjad meie Universumis ON. Nad on oma olemuselt täiesti neutraalsed ning meie ise anname kõikidele asjadele hinnangu ühikondlikest kokkulepetest, tavadest või alateadlikest uskumustest lähtuvalt.
Kas ma saavutan selle eesmärgi?
Eesmärkide saavutamine tundub mõnikord olevat lihtne, sest me teame, et me saavutame selle, kuid mõnikord väga raske, sest me tunneme oma sees, et see ei ole kerge ülesanne. Tegelikult on need oma olemuselt aga täiesti võrdsed, sest ka hinnangud saavutamise lihtsusele või raskusele on meie subjektiivsed uskumused.
Igal hetkel on meil vähemalt kaks valikut. Tegelikult on neid valikuid lõpmatult, aga kahte on meie mõistusel lihtsam käsitleda kui lõpmatut. Ja need mõlemad valikud on oma olemuselt neutraalsed.
Kui ma soovin saavutada mõnda eesmärki, aga see tundub äraütlemata raske olevat, siis järelikult olen ma ette rutates valinud juba raske tee. See on teadlik valik. Täpselt sama võrdse kaaluga oleks olnud otsus: „See on väga kerge!“.
Kuidas? Palu iseendal näidata endale seda „raskust“, mis kaasneb selle eesmärgi saavutamisega, või seda „lihtsust“, mis kaasneb mõne teise ülesandega. Ei saa? Jah, muidugi ei saa, sest need on pelgalt ju mingid mõttekonstruktsioonid meie peas, mida reaalselt ei ole olemas. Need on virtuaalsed uskumused, millest lähtuvalt me anname sellele eesmärgi saavutamisele hinnangu: „Seda on raske saavutada!“ ja „Seda on kerge saavutada“. Tegelikult on mõlemate eesmärkide saavutamine oma olemuselt täiesti neutraalsed ja saavutatavad. Ei ole olemas „rasket“ Teed ja ei ole olemas „lihtsat“ Teed. On olemas ainult Tee. Ja see on praegune hetk, mil sa saad tegutsema hakata. Igasugune hinnang selle tegutsemise edukuse, võimalike stsenaariumite ja raskusastme üle on hinnang, mis mõjutab pikemas perspeksiivis sinu käitumist. Mitte eesmärki ennast, vaid meie käitumist, millest tulenevalt me selle eesmärgi kas saavutame või mitte. Sest „eesmärk“ on ka oma olemuselt mitte midagi muud kui mõttekonstruktsioon sellest, kuidas läbi meie tegutsemise mingid sündmused meie elus aset leiavad.
Raha
Kas sa oled kuulnud mõnikord ütlusi: „Raha on halb“, või „Ma olen vaimne, ma ei vaja raha“?
Kuidas saab raha halb olla? Kui võtta miljon eesti krooni ja panna see lauale, siis ükskõik, kui palju me ka ei ürita, see 20 viiesajaste pakki ei saa mitte kuidagi kellelegi halba teha. Ta istub seal laual oma uhkes neutraalsuses ning ootab, et temaga midagi tehtaks.
Ja nüüd toimub muutus. Sõltuvalt, mida inimene selle rahaga teha otsustab.
Mõni võtab selle raha ja ehitab templi ning hakkab seal hädavajajaid aitama. Teine võtab selle raha ning ostab uue Mercedese ning läheb sellega sõitma peas vaid üks mõte: „Look at me!“. Kolmas võtab selle raha ning maksab selle palgamõrvarile, et see ta abikaasa maha koksaks, kuna niimoodi päriks ta veel 2000 viiesajaste pakki.
Raha ei saa ise olla hea võib halb. Inimesed annavad rahale tähenduse. Rahaga saab teha väga palju häid asju. Ning rahaga saab teha palju halbasid asju.
Rääkides vaimsusest ja rahast, siis raha on oma olemuselt täpselt sama neutraalne kui vaimsus. Rahaga saab endale ja teistele toitu ning riideid selga osta. Rahaga saab ehitada üles munitsipaalmajad inimestele, kes seda vajavad. Rahaga saab ehitada üles linnad ning riigid, mis on tornaadodes ja tulekahjudes hävinenud. Rahaga saab toetada ühiskonna arengut, et teadlased saaksid rahus oma laborites 20h päevas tegelda uurimistööga. Ning rahaga saab tuua vaimsuse inimesteni kutsudes meile esinema Dalai-lama või Deepak Chopra.
On aga olemas vaimseid inimesi, kes on koondanud enda ümber sadu teisi inimesi ning sooritanud siis massisuitsiidi oma usu nimel. On vaimseid rühmitusi, kes nälgivad ja näljutavad uskudes, et askeetlus viib valgustumiseni. Ning on palju vaimseid, kes on vaimsed ainult seetõttu, et see toob nendele tähelepanu ja kuulsuse, mitte seetõttu, et kasvada läbi oma sisemise realisatsiooni.
Kui väike laps õpiks kümme aastat kahe eelmise lõigu põhjal, siis kumba ta arvaks, kas raha on halb või vaimsus on halb?
Mitte ükski asi ei ole oma olemuselt hea või halb. Kõik asjad on neutraalsed.
Vaatlejad
Rahu saabub sel hetkel, kui me taipame, et me oleme vaatlejad selles neutraalses maailmas. Me väldime hinnangute andmist ning me õpime ja läheme edasi. Sõltumata, kas me soovime saavutada oma unistusi ja suuri eesmärke, või me soovime kulgeda rahulikult oma pisikest ja mõnusaks saanud rada, saame me teha seda rõõmsameelselt ja positiivselt. Sest me teame, et meie välismaailm on meie sisemaailma peegelpilt. Me teame, et meil on võimalus oma uskumuste muutmise kaudu muuta oma hinnanguid, ning läbi hinnangute muutmise muuta oma maailmapilti.
Järgmine kord, kui sa tunned, et miski sind vihastab, siis peatu hetkeks ning küsi, mis mind tegelikult vihastab? Kas see inimene, sündmus või tagajärg, või on selleks hoopis sinu sisemine hinnang sellele inimesele, sündmusele või tagajärjele. Kui me hakkame harjutama välismaailma neutraalset vaatlemist, avastame me üsna pea, kui lihtne on maailm tegelikult. Me mõistame, et paljud asjad, mis varem tundusid olevat kaljukindlad, on tegelikult virtuaalsed mõttevirvendused ja nende muutmine on vaid otsustamise vaev. Tee see otsus. Ja sa hakkad puhkama. Iseendast, ja iseenda väljamõeldud virtuaalmaailmast.
Olge vaprad!
Kaido
kasutada efektiivselt alateadvust
Kaido, sinu jutt on samuti ju neutraalne. Igal inimesel, seda teksti lugedes, tekivad omad emotsioonid ja omad mõtted, vastavalt tema enda uskumustele ja asjadest arusaamisele.
Minule tekitas see tohutult positiivsed emotsioonid, sest jagan täielikult sinuga seda arusaamist, millest sa kirjutasid.
Keegi teina aga võtab seda teisiti ja temas võib-olla ei tekkinud sellised emotsioone nagu minul tekkis.
Rahast!
Miks inimesed arvavad, kahe hea valiku vahel, et peavad valima ühe? Miks te ei vali mõlemaid?! Võib ju olla inimene nii vaimne, kui ka rahakas?! Polegi võimalik olla tõeliselt rahakas, ilma vaimsuseta! Inimesel, kel rikaste suhtes negatiivne hoiak ja arvamus, et raha on paha, polegi lootust seda saada! Nagu Kaido ülal juba märkis, ongi see suhtumise küsimus. Kes mida rahaga teha suudab ja kes oskab? Aafrikat on nimetatud ka kaotatud mandriks, sest kui palju on sinna heategevuse korras annetatud, (haridusele, sotsiaalsfääri loomisele, kultuurile jne), pole suudetud sõdasid vältida, sest ei teata rahast rohkem, kui kuidas seda raisata.
Tooksin siinkohal ära näite oma elust. Sattusin kord ühe invalastekodu personali tüli tahtmatult pealt kuulama. Tüliõunaks oli mingi ruumi sanremont tolles lastekodus. Neil olid juba mingid vahendid, kuid selle piskugi pärast koorus tüli käigus välja igasugudseid inetusi. Kuna mu firmal läks tol momendil suurepäraselt, tegin neile rahaannetuse pakkumise 30 000.- kroonile! Seltskond jäi ühe töötunkedes mehe peale vaikides vaatama, nagu pidalitõbisele ning sätisid end minekule.Kohale jäi vaid üks, (hiljem selgus), usklik naisterahvas. Küsimusele, miks ülejäänud personal nii käitus, vastas, et minu pakutu vastuvõtmne oleks tüli veel suuremaks puhunud!? Tõeline aafrika! Hiljem ärikoolitus raamatuid tudeerides, leidsin erinevatelt kirjutajatelt, et annetamine võibki olla väga ohtlik ja enne peab seda tõsiselt õppima ja suutma ka kontrollida. Õigesti annetades, oleks ma pidanud pakkuma välja selle ruumi remondi oma firma poolt. s.t ostma sobivad materjalid ja palkama ühe töötu spetsialisti tööle. Ruum remonditud, lapsed rahul tädidel kõrid ühes tükis, töötul leib laual ja minul süda rahul! Ja pange nüüd tähele! iga õigesti annetatud kroon, tuleb sulle 10 või lõpmata kordselt sulle tagasi! Lõpmata, kui sa jäädki õigesti annetama! Annetused ei jää märkamata näiteks ajakirjandusele, milleni varem või hiljem jõuad. See reklaam on sulle juba raha kuhjaga tagasi tulnud. Ja kui riik edaspidi oma asutustele rahalisi vahendeid eraldab, miks peaks nad otsima konkursile firmasid, kes neid toetanud pole? Ikka pakutakse töid eelkõige nende toetajatele!
Muide tõelised ärimehed jaotavad oma rahasid puhtast tulust: 10% investeeringuteks
10% reservfondi
10%heategevuseks
10% enese harimisele
10%tunde tekitamiseks et olen rikas?
See viimane tekitas küsimusi? Jah nad teevadki kulutusi, et käija kallitel näitustel, golfi mängimas jne., et seal lubada endale näiteks klaas kallit konjakit ning kohtuda teiste omasugustega. Kuulata teisi, saada infot, sõpru, anda endast märku, mis iganes. Kes infoajastul stressab omaette ja endast märku ei anna, see unustatakse ja võimalused lähevad positiivselt tegutsevatele inimestele.
Mida rohkemat rahvast sinu ettevõtmine teenib, seda suuremaks see kasvab!
Loodan, et suutsin kellegi suhtumist rahasse muuta või vähemalt sellel teemal mõtlema panna! Raha ei tule kunagi neile, kes seda halvaks peab! Külgetõmbe seadus toimib ka siin!
Edu teile!
Veljo!
Tänud toetuse eest
Assar!
Mulle meeldib su lähenemine sellele kõigele. Väga sarnane minu nägemusele
Aga mul on tunne, et see jutt on liiga suunavas vormis - muudkui aga sule silmad ja tee otsus. Ega ikka sule ega otsusta! Mulle meeldib mitteneutraalsus ja silmad avatuna just SELLES maailmas ja selle subjektiivsuses elada. Me tulime siia tundma, arvama, kogema ja sellest õppima! ISE! Neutraalset maailmatunnetust ja tasakaalu on mujal dimensioonides hõljudes vaja.
Silmad on vaja hoopis avatuna hoida ja ELADA!!!
Elu sõber,
Agnes
Mina näiteks puhkan (magan) ja rahunen silmad kinni kõige paremini;) See on nö. eeltöö sellele, et saaksin nautima hakata uut päeva ja uut tegutsemist.
Kui sillutada rada ette, mida mööda minema hakata, on oluliselt lihtsam, kui triivida elukeeristormis.
Siin tulebki välja tohutu erinevus inimeste vahel, mis lisab ainult värvi ja vürtsi elule.
Maitsed on erinevad ja õnneks nii jääbki.
Nautigem elu!
Ja minule meeldib näiteks hoopis see elus, et mind ümbritsevad lähedalt inimesed, kes vaatamata oma sisemistele sõlmpunktidele annavad endale aru, mõistavad ja tunnistavad oma käitumist ja on valmis teemadel arutama. Läbi suhtlemise saab kõige paremini teadlikuks iseendast ja maailma värvikusest (tervitused Veljole:) Üksinda mõtteid keerutades võib kokku klopsida igasuguse pildi endast, milline ma tahaksin olla;) Aga tagasisidet saab ju ümbritsevast kui lähtuda külgetõmbeteooriast. Kõike, mida ise kiirgad tõmbad ka lähedale. Nii et tõepoolest, vahest on hea väike ringi pilguga enda ümber teha ja pilt endast hoopis selgem:):):)
K
Inimesed on ÕNNEKS tõesti erinevad, sellest ma räägingi, et pole neutraalsust vaja. Ja vaatlusele kuluv aeg tuleks ka oma elus üle vaadata, et aktiivsele elamisele ka aega jääks, selleks need kehad sai vist võetud!
PS - ma magan ka silmad kinni, muidu. Ma lihtsalt tõin selle välja, kuna ma ei viitsi kellegi juhendamisel sisevaatluseks silmi sulgeda.
Tänan teid mõnusate mõtete eest.
See on suurepärane täiendus sellele artiklile ning efektne neutraalsuse väljendus meie maailmas - artikkel on oma olemuselt täiesti neutraalne ning igaüks meist loeb sellest välja selle, mis talle oluline on just sel hetkel. Kui keegi ei loeks seda artiklit mitte kunagi, oleks see ikkagi oma uhkes üksinduses kuskil sahtli põhjas olemas. Lihtsalt oleks. Täiesti neutraalselt. Ning ellu ärkaks alles siis, kui teadvus sekkuks.
Fantastic
Olge mõnusad.
Kaido
Kaido, suur tänu lõpusõnade eest!
Mis siin ikka muud, kui rõõmustada koos Sinuga, kui “neutraalselt” me selle teemaga õhtusse saime!
Kahju, et Sa ammu pakitsenud sahtlilood siia kirja paned ja tuliseid-mitteneutraalseid-põnevaid diskussioone ei kannata (st nendes ei osale). Sorri, nii lootsin Sind äratada! Mulle annab just see sära silmadesse, eks otsin mujalt!
Vaprat ja mõnusat mitteneutraalsust soovides,
Agnes
Eee … ei olnud eesmärk teema kokku võtta, vaid täiendada oma mõtetega. Aga tänud igaljuhul
PS. Ma ei usu, et saab olla olemas tuliseid-mitteneutraalseid-põnevaid diskussioone. On olemas diskussioonid. Ning siis nendele antavad hinnangud meie enda poolt
Aga sinu mõte muidu superhea. Mulle vähemalt meeldib.
Kriste, tervitused vastu!
Pole sulle ammu tagasisidet andnud, aga pean ütlema, et sinu äärmiselt loogilised arutlused on mulle nii mõndagi juurde andnud.
Ja nagu ma sinu põhisõnumist aru saan, siis on see see, et „koostöös peitub jõud“, „ühtsuses peitub jõud“, „heasoovlikkuses enda ja teiste vastu peitub jõud“ vms……….aga lõplik otsus on ikka enda teha.
Ehk tulemused on paremad siis, kui omavahel suheldakse ning jagatakse kogemusi ja nägemusi……….ja tulemusi ja saavutusi.
Suhtlemiseni,
Veljo
Tahtsin veidi neutraalsusest rääkida. Minu arust on neutraalsus väga hea, see ei ole apaatsus ega ka passiivsus, vaid lihtne neutraalne olek. Ja kõige lahedam asja juures on see, et kõik on oma olemuselt neutraalne, sina ise SAAD VABALT VALIDA oma suhtumise ja see võib olla milline iganes, valikuid on miljoneid. Kasvõi selle sama artikliga, algselt oli ta neutraalne ja siis hakkasid kõik seda lugedes enda hinnanguid andma, kelle jaoks oli see positiivne, rikastav, huvitav ja kelle jaoks mitte piisavalt tuline, põnev või mitteneutraalne. Siin ongi kõik valikute küsimus, hinnangud on vabalt valitavad. Ja hoolimata, kuidas meie siin kõik seda postitust hindame, jääb ta oma olemuselt siiski neutraalseks
Kristina, sa loed mu mõtteid …
Kusjuures Veljo, väga tore, et sulle tunduvad minu arutelud loogilised. Mulle endale ka, aga mitte alati teistele:):):)
Täpselt see, mis sa välja tõid, täpselt see ongi, millest mina lähtun koostöö, ühtsus, heasoovlikkus, aga lõppkokkuvõttes ise otsustamine.
Ja veel, vahel on karm kommentaar või tagasiside tulenenud puhtast ja siirast armastusest ja heasoovlikkusest. See võib küll tunduda karm, aga parem ausalt tagasisidestada, kui jääda kaasa jaatama asjale, mis tekitab tunde, et midagi oleks justkui valesti.
K
Okei, saan aru, hea on kirjutada lugusid, kuulata toetavaid mõtteid ja hinnata siis tubliga ja mulle-meeldib-ga. Õpside ja gurude värk, saan aru! Aga ei ole vaja siis neutraalsusest jahuda kohas, kus seda nii vähe on!
Miks peab alati (kasvõi varjatult) loo autorile takka kiitma või vähemasti samalaadselt arvama?! Palju huvitavam oleks ju, kui toimuks diskussioon, kus oleks palju erinevaid vaateid-arvamusi-olemusi koos ja ei pandaks varjatult hindeid! Hakkas igav, tegelt ka, tsau!
Ma ei teagi, millega ma selle ära nüüd teenisin. See oli lihtsalt artikkel ju
Aga järelikult teenisin kuidagi.
Võtan vapralt vastu siis ja püüan kasvada …
Jah see eesmärkide ja raha teema. Oli periood kus raha tundus mulle vähetähtis kuni teda jäi liiga väheks. Siis oli ta äkki tähtis. Aga mitte kunagi nii oluline, et sellest soov püramiidi laduda oleks. See on mulle võõras maailm ja ma ei heida endale ette, et tutvumissoov puudub. Selle maailmaga ma mõtlen…
Selle neutraalse artikli põhjal minu emotsioonid on,et sa meeldid mulle, Kaido!:))) Kui otsin vastuseid oma küsimustele või mõtetetekäigule, siis alatai on siin olemas teemakohane sissekanne.
Oi mulle meeldib, et kõik ONGI neutraalne! Tänud Kaidole, et asja nii arusaadavalt lahti seletasid (minu jaoks enam lihtsamalt ei saakski)! Kõigile teistele ka- tänud briljantsete ideede, arvamuste ja kommentaaride eest!
Agnes, mine proovi kätt: http://www.delfi.ee
Agnes
Ma usun et sa oled hea inimene. Sinu probleem antud hetkel on viha.
See takistab sul asja sisusse süvenemist. Võibolla oleks sul võimalik küsida endalt mis sind tegelikult vihaseks ajab ja seeläbi vihast vabaneda.
Ehk seejärel on sul tahtmist see jutt uuesti läbi lugeda ja kui sul siis on asja üle tahtmist arutada eks siis arutame. Inimesed siin diskuteerivad kindlasti hea meelega .
kui eesmärgistamine toimub kuidagi raske siis palun mitte seda täita,sest eesmärgi täitmine ei saa kunagi raske olla,kui eesmärgi kirja panemisega kaasneb ärevus,või tunned et on raske,siis on see sinu tahtmine mitte elu tahtmine,Ütlen teile lihtsalt hoiatuse:)sest elule vastu võideldes satute kunagi stressi,parem liikuge eluga samas rütmis:)
nagu üks elu tark oli üelnud,kui tahad inimese stressi taset mõõta,vaata kui palju ta tahab,et elu läheks tema nõudmistel.
Aitäh kõigile suunajatele ja lohutajatele, et tegelikult olen ju hea… Võin öelda, et ei ole - minus on kõike. Ja seda on kõigis meis - kõike!
Väga kahju, et minu tegelik mõte ei edastunudki. Eks mulle hea tagasiside.
Aga mis siis ikka - olge vaprad edasi!
oi oi mul on olnud sama viha väga pikka aega mis agnesel,
mind aias närvi ja vihale loobumise tarkuse author guy finley Vs napoleon hilli raamat.üks räägib teisele täiega vastu loobumise tarkuses ütleb,sul ei ole siin maailmas vaja mitte keegi olla,sest sa juba oled keegi ja siis veel kui sa kunagi taipad,et sa ei ole mitte ükski kujutlus mis sa endast loonud oled,siis sa lihtsalt tõmbud hingetuks ja napolen hill ajab muud jura,et sa pead kujutlema ja sa pead kellekski saama ja siis ma nii pool aastat jurasin stressis arusaamatuses,süüdistasin välist maailma kõige tahtsin aint halba teistele,aga nüüd ma näen selgete silmadega ja mul pole vaja enam kunagi teiste heakskiitu:)lüüa saamist pole olemas.
Kõige tätsam ongi siin maailmas avada silmad,sest tõelist kaitset pakub sulle see,mida sa siin maailmas näha oskad:)elu pole kunagi raske kas voolad eluga kaasa või teed näo pähe,et hakkad ise elumängu mängima valik on sinu tõeline elu ammendamatu,võlts elu kurnav.
Mind lausa hämmastab inimeste õelus. Võta ükskõik kui positiivne või neutraalne artikkel, alati leidub selliseid inimesi, kes suudavad tekitada negatiivset energiat.
Kui ma võtan enda seisukohalt, siis lugedes mingisugust artiklit, mis mulle meeldib ja ma tunnen end positiivselt motiveerituna, siis kirjutan kiitva kommentaari ja kui ma nt loen mingit artiklit, mis minus midagi ei tekita, siis olen vait ja lähen edasi. Sest KELLEGI jaoks kindlasti tekitab, lihtsalt mitte minu jaoks.
Siinkohal ka vastus Agnesele, et MIKS on vaja loo autorile takka kiita - sest loo autor on vaeva näinud, tema mõtleb ja tunneb nii, isegi kui Sina ei tunne. Ning kiitmine ja tunnustus on ühed suured motivaatorid. Milleks on vaja igal pool negatiivselt kommenteerida? Kuulutada kõigile, et see on nõme, mina nii ei arva/tunne/mõtle. Fine, ära mõtle.. ega keegi ei sunnigi ju nõustuma, keegi ei sunni ka Sind kommenteerima, aga ole siis ka vait ja mine oma eluga edasi.
Miks on vaja teha teisele inimesele tahtlikult haiget? Inimene, kes on vaeva näinud sellise lk-e loomisega, oma mõtete jagamisega aidanud või andnud nõu paljudele, kes seda lk-e külastavad, avardanud nii mõnegi silmaringi.
Siinkohal tekibki küsimus, millega on ta Sinu pessimismi ja halvakspanu ära teeninud? Kui Sulle ei meeldi ja Sa ei nõustu, siis Sa ei pea seda lk-e külastama.
Ma juba kunagi eespool nägin samalaadset juhtumit, aga teise artikli puhul ja mõtlesin, et ei hakka ennast sinna segama, kuid seekord hakkas mul tõsiselt kahju.
Eks see ütlus vastab ka tõele - ükski heategu ei jää karistamata!
Päikest teile, kenad inimesed!
Veel neutraalsusest. Mina loen seda postitust mõnusas hommikuses olemises, ärkasin rahulikult ja hommikujooga õues on ka tehtud. Mulle ei jõudnud üldse kohale, et keegi oleks õel või vihane või et siin oleks millegi üle pahandada. See oli ju lihtsalt arutelu. Mulle meeldis kõige rohkem Kaido repliik, et millega ma selle ära olen teeninud- aga ju siis olen ja püüan kasvada. Minu jaoks näitab see kõik seda, et heas olemises olles pole me suutelised üldse negatiivsust märkama. Mis kõlab ju ka selle postitusega kokku.
And the winner of today is: AGNES!!!
Kõik praktiliselt ketravad, aga tundub, et keegi ei suuda NEUTRAALSEKS jääda. Aga millest meil see algne tekst siis jutustaski…???:):):)
Aamen
K
Agnes
Ma vabandan . Ma ei poleks osanud arvata et see paistab suunamisena. Mina mõtlesin seda ettepanekuna. Kahtlemata ei soovinud ma sinult sinu õppetükki ära võtta.Samas tuletaksin kõigile meelde , et juhuseid ju ei oled ja ka Agnes ei sattunud siia juhuslikult.
Muide Agnes , ma ei usu , et meis kõigis on KÕIK need samad emotsioonid mis sinus. Ehk oskad selgitada miks sa seda arvad ?
Kristel
Noh! Ilmselt on see arutelu poolt ja vastu. Kui keegi midagi ei ketraks siis jätaks see ilmselt kõiki ükskõikseks.
Võitjad oleme me kindlapeale kõik, sellest kogemusest.
Mulle isiklikult tundub (rõhutan isiklikult), et Agnese eesmärk on saada põnevust.
Mulle millegipärast tekkis silmade ette kohe üks võrdpilt toimuvast.
Nimelt väiksem vend torgib märkamatult suuremat venda selja tagant, samal ajal kui suurem vend peab rääkima täiskasvanuga juttu. Väiksem vend tahab saada pulli ja paneb suure venna torkimisega proovile, et näha kuidas olukord kujuneb.
….ja kuna väiksemal vennal on kõht tühi, siis ihkab ta saada kõhutäie naerda ja kui kõht täis, siis taas peitu.
Tänan tähelepanu eest;)
Aitäh, super hea artikkel, mina küll “kiidan takka”, kuna see sõnastas väga ilusti just neid mõtteid ja tundeid, mida ise ka olen endas viimasel ajal püüdnud sõnastada.
Minu jaoks selline teadlik jälgimine on väga huvitav ning tunnen ennast mitmeid kordi rohkem elavana kui varem, kui omaarust “tegutsesin”, kuid tegelikult olin lihtsalt täielikult emotsioonide ja mõttemustrite lükata-tõmmata. Sest need võtsid tohutult energiat ja võrreldes praegusega oli just tunne, nagu oleksid silmad kinni olnud…
Ja need Agnese kommentaarid lähevad siin ka nagu rusikas silmaauku - see on nagu ehtne proovilepanek nii autorile kui lugejatele, et kui sügavasse rahusse nad on omadega jõudnud - kas häirib see provotseerimine või mitte.
Näiteks mina olen hakanud teadvustama igasugu “torkimisi”, mis viimasel ajal tulevad, ja huviga jälgin, kuidas ma nendega hakkama saan ning võrdlen sellega, kuidas oleksin varem vastavas olukorras käitunud ja mida tundnud. Et noh, mis kellele pinget pakub
Tegelikult igaüks saabki arvata ainult nii, nagu ta arvab, sest igaüks on just sinna jõudnud oma teega, kus ta antud hetkel on, ja just nii ongi vajalik
Päikest!
No mis, siin on huvitavad arvamused ja hea, et need on erinevad. Kummaline, kui tekib mingi usuline klubi, siis väljastpoolt tulevad seisukohad on kohe nigu vaenlased, mille vastu sõdida. Samas, vastu sõdimine viitab justkui sõdimisele iseenda vastu ja seda ei tee siin küll ainult mina:)
Kaido lugu on hea ja igale lugejale just nii palju vajalik, kui ta hetkel vastu võtta suudab või ei suuda. Neutraalseks või mitteneutraalseks teeb iga sõna selles loos lugeja kõrvaltvaatamise oskus, oskus emotsioonid välja lülitada, kõrvale jätta. On ju iga keelesüsteem kokkuleppe asi, inimesed on omavahel aegade algusest peale kokku leppinud, mida millise sõnaga märgistada. Emotsioonid, kogemused ja seosed, mis meil igaühel mingite sõnadega tekivad annavd värvingu, tekibki oma arvamus asjast. Igal ühel on see veidi isemoodi. Ja nii on hea, nii on maailm põnevam. Nii on millestki õppida, kui see hetkel vajalik peaks olema. Aga kui me tunneme, et see meile hetkel vajalik ei ole, ei ole sellest ka midagi valesti. Ilma heata ei teaks me, mis on halb, ilma positiivsuseta ei tajuks me negatiivsust ja muidugi vastupidi. Igaüks kasvab omas ajas omas tempos kas parema või halvema poole. Mis on hea ühe jaoks ei pruugi olla hea teise jaoks. Sest me kõik anname hinnanguid. Neutraalne on ilma hinnanguteta. Sõna kui lihtsam või keerulisem tähtede kombinatsioon. Edasi kulgemiseks ei saa tunda kogu aeg neutraalsust, kuigi võiks olla teadlik sellest neutraalsusest.
Päikest!!!
PS: mulle tuli praegu millegi pärast meelde see kõigile teada tuntud ütlemine ühest tuntud filmist: “Keeruliseks ära sina ise oma elu ela”. Ehk on see lause mulle minu kasvamise teel just praegusel hetkel vajalik. Võib olla mõnele veel.
Mooni, meeldivalt neutraalne arvamus.
Neutraalsus on minu jaoks veel see, et jääda neutraalseks kiitustele, mis uinutavad, ja laitustele, mis laastavad. Hinnangud (hea inimene, halb inimene) on inimestega manipuleerimise parim tööriist.
Elu keeruliseks või liiga lihtsaks elamine on äärmused ja äärmused pole teadupärast head- esimene kurnab, teine peatab arengu.
Eriarvamusel olek pole alati pahatahtlik.
Helena, olen sinuga ühel arvamusel, äärmused pole head, miski pole ainult must-valge, alati on mingid nüansid, varjundid, toonid. Või see kuldne kesktee - oleks ideaalne, aga kah igav, kui kogu aeg lihtsalt kulgeda ja mitte katsetada piire, enda või teiste. Katsetades, proovides, õppides, tegutsedes kasvame. Igaüks erinevalt, kes julgeb rohkem kes vähem. Eriarvamused on isegi head!!! See paneb alati mõtlema, kasvama.
Kasvamine on tee!
Kas neutraalsus pole mitte hea hetk seismajäämiseks, oma suhtumise vaagimiseks ja vajadusel oma hinnangu muutmiseks? Kui liiga kauaks jääda neutraalseks, kaotab elu värvi ja areng jääb seisma.
Jälle hea artikkel. Sellist mõtlemist, et meie ise anname oma hinnangute, mõtete, tunnete, tõekspidamiste, stereotüübitsemise jm kaudu maailmale tähenduse, on väga tänuväärne rakendada keerulistes olukordades. Kui sind rünnatakse v sul on ebameeldiv, siis on väga veider sealt “välja astuda”, võtta kõrvalseisja positsioon. Ründajale jääb “klassikaline mulje”, et sai su nurka suruda, sa ise tead aga tõde. Nt võid sa selle “vaba” jälgimise käigus tunnetada erinevaid kehaosasid - enamasti keeramist ja õõnsat tunnet kõhus, tunneta seda, kui sügavale see läheb. Ma ise proovisin seda teooriat ühe oma lähedasega, kui ma ise tegelikult olin halvasti öelnud ja ta mind vastu ründas, ma ei öelnud sõnagi. Tunnetasin enda kõhtu. Ja lõppu ma kätte ei saanudki, see oli ikka väga, väga sügav kukkumine.
Täna on imelik ilm, sellest vist ka minu jaoks… imelikud vastukajad…
Kaido artikleid loevad inimesed, ikka jälle need, kes tunnevad, et Kaido on midagi JUST nii kirja pannud, nagu ise mõtlen. Tihti loen.. ja ei kirjuta… tunnen, et minu eest pandi asja tuum paika… ja polegi midagi lisada.
Kui hakkas IGAV, siis selle igavuse peletamiseks on tõesti võimalik end delfi tiigrite kätte anda. Seal käib tavaliselt selline “andmine”, et küll ei ole…Mina olen pärast sellise sousti lugemist alati siia tulnud, et SISUGA tekste lugeda ja tänada selle eest, et see kodukas olemas on.
Tahaksin oma eelmisi ridu täiendada Juhan Viidingu sõnadega:
ELUKÜSIMUS
Kui ollakse ainult vastu,
ei olda millegi poolt.
Ometi on meil pilved
ja valgus mõlemalt poolt.
Minus on õelad mõtted
õieta, varreta.
Ime, et ainult nendest
verd ei tarreta.
Meile on palju antud -
ikka oleme nõutud.
Näha seda, mis elav.
On seda palju nõutud?
———————
Kunagi arvasin samuti, et diskussioon tähendab kindlasti vastuvaidlemist…
Kaido - see on väga hea artikkel! AITÄH!!!
Helle - võtsid mul sõnad suust, ühinen Sinu kommentaariga
Ja aitäh kõikidele, olete toredad !