Kas sinu elus kehtib ka 80:20 printsiip?

Oled sa kunagi kuulnud midagi 80:20 printsiibist või teisiti öelduna Pareto printsiibist? Selle põhimõtte töötas välja Vilfredo Pareto 1906 aastal, kui ta avastas, et 80% Itaalia maast kuulus 20% inimestele. Peale seda avastust hakkas ta jälgima ka teisi valdkondasid oma elus ning avastas, et selline põhimõte peegeldub mingil viisil igal pool.

Pareto ettevõtluses
Ettevõtete juhtidele õpetatakse Pareto printsiipi juba ülikoolis, et nad mõistaksid, missugustele klientidele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Ettevõtluses peegeldub üldjuhul Pareto printsiip faktis, et 80% ettevõtte kasumist teenib 20% tema  klientidest. Ehk siis juhul, kui ettevõte loobuks enamusest oma klientidest (80 protsendist), ja keskenduks oma tähelepanu ainult selle olulise 20% teenindamisele, ei kaotaks ettevõtte oma kasumist kuigi palju.

Sama peegeldub üldjuhul ka töötajates. Igas ettevõttes on väga häid töötajaid, häid töötajaid ja laiskvorste, kes teevad küll oma töö kuidagi ära, aga tegelikult on nendel sellest sügavalt ükskõik. Ka seda õpetatakse juhte jälgima - kas tasub ühtemoodi suhtuda kõikidesse töötajatesse, või pöörata kõrgendatud tähelepanu sellele 20%, kes toovad ettevõttele läbi oma töö ning klientide sisse 80% tuludest.

Pareto sinu õnnetunde loomises
Näiteks võid sa jälgida 80:20 printsiipi oma õnnefaktori juures. Mis asjad pakuvad sulle elus rõõmu ning kui palju sa nende asjadega tegeled? Sa võid avastada, et 80% sinu rõõmust tuleb 20% asjadest, millega sa tegeled. Kuna enamus meie ajast läheb siiski töö tegemisele ning igapäevastele kohustustele, siis üldjuhul ei ole meil võimalik kulutada 80% oma ajast asjadele, mida meile teha meeldib. Kuid antud juhul ei olegi see oluline - oluline on mõista selle printsiibi kehtivust. Mõtle niipidi, et 80% sinu heaolust tuleb läbi 20% tegevuste, mida sa teed. Kujuta aga ette, kui õnnelik sa saaksid olla siis, kui sa suudaksid tõsta neid tegevusi 30% peale oma ajast.

Murede Pareto
On veel üks põnev valdkond, milles me näeme selle printsiibi kehtivust. See on meie igapäevased probleemid ja raskused. Ma kohtan tihti inimesi, kes ütlevad, et nende elu on väga raske ning nad ei tule sellega toime. Nendele jääb mulje, et nende elu ei olegi midagi muud kui ainult üks hädaorg. Kuid kui lähemalt seda vaatama hakata, ei ole pilt sugugi nii hull. Selgub hoopiski, et nende elus on 80% asjadest hästi ning vaid 20% vajavad natukene kohendamist.

Kuidas seda testida?

Võta endale puhas paberileht ja kirjuta sinna üles oma mured, mis vajavad hetkel lahendamist. Kirjuta sinna sellised tõelised pähklid, mis ei lase sind öösel magada ning tekitavad sulle kogu aeg rahulolematust.

Nüüd pööra see paberileht teistpidi ning hakka sinna kirjutama asju, millele sa saaksid rõõmuga tähelepanu oma elus pöörata, kui kõik probleemid oleksid lahendatud. Ehk siis kirjuta sinna need asjad, mis on sinu elus juba praegu hästi. Võta kohe korralikult endale aega selle jaoks, et kõik - ka pisiasjad - ilusti kirja saaksid. Ära unusta seda, et sa oled elus, et sul on kodu, et sul on riided, et sul on sõbrad jne. Pane kirja kõik need head asjad, mida sa siis märkaksid, kui su elus ei oleks ühtegi probleemi.

Nüüd võrdle neid kahte nimekirja. Sa võid üllatusega avastada, et Pareto printsiip kehtib ka siin. Tõenäoliselt on sinu elust 80% kõige paremas korras, ja ainult 20% on sellised asjad, mis vajaksid natukene kohendamist. Seda saab nimetada hea vs halva Paretoks. Sinu elus on 80% head ning 20% mitte nii head.

Nüüd aga mõtle oma ajakasutuse peale. Kuna sinu elust on vaid 20% halvasti, kas sa kasutad siis ka 20% oma ajast, et nende peale mõelda? Või kasutad sa tegelikult 80% oma ajast muretsemise peale, kuidas need 20% lahendada?

Kas sa märkad paradoksi? Me kulutame 80% ajast selle peale, et muretseda asjade üle, mis moodustavad meie elust ainult 20%. Miks me seda teeme? Ja veel täiesti vabatahtlikult.

Mida siis teha?
Jah, probleeme ei saa eitada. Mis on olemas, nendega tuleb tegelda. Kuid nii, nagu ettevõte panustab 80% oma ajast 20 protsendile töötajatele ning klientidele, kes toovad firmale 80% kasumist, võid ka sina panustada 80% ajast heade asjade mõtlemise peale ning vaid 20% muretsemise peale. Me peaksime ju muredega tegelema vastavuses nende olulisusega meie elus. Kuid kui nende olulisus on ainult 20%, siis miks me kulutame sellele enamuse oma ajast? On ju teada, et see, millele me anname energiat, suureneb. Seega kui sa märkasid, et sinu elus on hetkel 20:80 olukord heade asjade kasuks, peaksid sa olema sügavalt tänulik, kuna loodusseaduste kohaselt (energia andmine tugevdab) oleks pidanud see ammu juba muutunud olema. Arvestades seda, kuidas me tavaliselt oma muredega tegelema, peaks olema ammu Pareto printsiip ümber lükatud. Aga ei ole … just seepärast seda nimetataksegi Pareto printsiibiks.

Missugune oli tulemus sinu elus? Kas tegid testi läbi?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Soovid muuta midagi oma elus?
Sisekosmose seminar “Kuidas asju ära teha?“