Peab uskuma imedesse
Kas võib juhtuda, et 30 aasta pärast on meie koolisüsteemis suur osa haridusprogrammist inimese mõttesüsteemi juhtimine ning selle kaudu oma maailma hoidmine? Tõenäoline või vähetõenäoline?
Kahjuks ma ei mäleta täpselt andmeid, aga mõned kuud tagasi lugesin artiklit meie kiirest infotehnoloogiaarengust, kus öeldi, et umbes aastal 1980 ütles IBM, maailma esimene personaalarvutite tootja, et maailmas on võimalik müüa kokku umbes 1000 personaalarvutit. Mis on see number täna? Eestis on peaaegu igas kodus arvuti, lisaks kõikide firmades. Kui palju on neid kokku terves maailmas? Arvuti on tänapäeval esmatarbekaup, mille väitmine oleks 30 aastat tagasi olnud umbes samasugune utoopia nagu hetkel väita, et läbi pidevalt tehtavate uute avastuste teaduses inimese mõttesüsteemi ja kvantmaailma kohta jõuab arusaam meie võimest ise oma maailma muuta 30 aastaga iga inimese teadvusse.
Sest me peame uskuma imedesse.
Ka kõige raskemal ajal tuleb uskuda imedesse. Sest paljuski on see ainuke, mis meil on jäänud teha. Lisaks sellele, et inimesed kaotavad tööd, kaotavad paljud ka usku iseendasse ning oma võimetesse. Nende enesehinnang langeb, emotsionaalne foon kahaneb ja inimene liigub depressiooni poole.
Aga kui oleks võimalik selle inimese peas sisse lülitada üks heledalt särav lambike – usk imedesse - , aitaks see teda palju. Aga kust leida lüliti sellele imelisele lambile?
Kõik inimesed, kes loevad külgetõmbeseaduse kohta raamatuid ning vaatavad Saladuse filmi, peaks läbima vähemalt baaskursuse kvantfüüsikast. Minu hinnangul on kvantfüüsika kõige algus. Sellest saab alguse meie loomine ning seal see ka toimub. Kui pragmaatilise meelega inimesed saavad kinnitust imede võimalusse otse teaduslikest allikatest, mõjutab see otseselt nende uskumusi ja seekaudu ka reaalseid tulemusi.
Kui me tunneme kvantfüüsika ABC’d, siis me saame teada, et imed on võimalikud ja peab uskuma imedesse. Me saame teada, miks on imed võimalikud ning kuidas me oma ellu ise imesid loome. Töötades kvantfüüsikaga anname me praktilise mõõtme Saladusele ja külgetõmbeseadusele ning meie hinge siseneb USK IMEDESSE.
Me võime hakata uskume, et me oleme tõepoolest oma maailma loojad. Me võime hakata uskuma, et meie teadvuses toimuvad tõepoolest alalised protsessid, mille kaudu me filtreerime informatsiooni välismaailmas ja peegeldame sinna tagasi just seda, mida me „soovime“, üldjuhul alateadlikult. Me võime hakata uskuma, et me saame muuta enda tervist, enda majanduslikku seisu või suhteid inimestega. Võib juhtuda, et mingid asjad hakkavad sinu elus ka aset leidma.
Näiteks sa mõtled, et sa ootad ellu ühte inimest. Sa ei tea täpselt, kes ta on, mida ta teeb või kust ta peaks sinu ellu ilmuma. Sa lihtalt teatad endale, et sa oled valmis vastu võtma uusi sõpru, kellega sul on hea koos aega veeta ning kellega sa tunned tõelist ühendust. Mitte pelgalt füüsiliselt atraktiivset inimest, vaid kedagi, kellega koos aega veetes tunned sa ennast hästi. Sa kujutad ette, kuidas te kohtute, kuidas te koos mere ääres istudes kive merre loobite ja lihtsalt räägite juttu. Sest teile meeldib seda teha. Sa lased selle tunde endale nii sügavale hinge, et silmad sulgedes sa tunnedki, et ta on su kõrval. Sa ei tea ikka veel, kes ta on, missugune ta välja näeb ja mil viisil ta sinu ellu tuleb. Aga sel polegi tähtsust. Sa lihtsalt usud seda. Sest peab uskuma imedesse.
Ning siis võib juhtuda tõeline ime. Igapäevases elusituatsioonis kohtud sa inimesega, keda sa pead üheks miljonist. Näiteks kohtad sa teda täiesti juhuslikult tänaval ajalehekioski ees. Sest talle meeldivad ajakirjad ning sinagi oled tulnud sirvima ajalehti, et midagi huvitavat leida. Ja te lihtsalt komistate üksteisele otsa. Nagu kõndides metsas ja komistades vastu langenud puud. Aga igal puul meie elus on tähtsus. Nii ka sellel inimesel, kelle otsa sa ajalehekioski ees komistad. Vabandades küsid sa, „Mis ajakirja te loete?“, ja sa avastad, et tal on käes täpselt sama ajakiri, mis sul endalgi. Ja sa tunned, et sa tead seda inimest juba 100 aastat. Lihtsalt. Seestpoolt. Ja sa oled rõõmus. Sest ime on sündinud. Sest peab uskuma imedesse.
See on vaid üks näide uskumisest imedesse. Mitte vaid kirjutades üles soove ja eesmärke ning igal hommikul ärgates oma unistusi deklareerides, vaid uskudes imedesse ning elades selles imes juba ette. Nagu töö juurest avanssi saades. Sa tead, et sul ei ole veel palgapäev, aga sa küsid ülemuselt natukene, et saaksid juba ette nautida neid rõõme, mida raha meile annab. Samamoodi on imedega meie elus. Kui me tahame midagi tõesti päriselt korda saata, peame me seda uskuma ja elama selles tundes juba kaua enne tegeliku sündmuse aset leidmist. Sest see saab ju alguse meie peast. Mitte kuskilt 100 km kauguselt, kust me hakkame seda inimest näiteks enda poole sikutama, aga ikka kõige lähemalt meile – meie peast ja meie südamest. Siit saavad alguse imed. Ja peab uskuma imedesse.
Siin on 5 asja, millesse mina usun täie veendumusega:
1) Minu välismaailm on 100% minu teadvuse peegeldus
2) Ma olen 100% vastutav iga pisimagi sündmuse eest minu elus (ka teiste inimeste käitumine)
3) Universum armastab mind tingimusteta ning teeb kõik, et ma saaksin olla õnnelik
4) Enne pean ma andma, siis saan alles vastu
5) Isegi, kui asjad ei lähe nii, nagu ma soovin, usaldan ma seda suurt süsteemi, et järelikult jõuan ma selleni teist teed kaudu, mida ma hetkel veel ei näe
Kirjuta kommentaari 5 asja, millesse sina usud!
PS. Mul oli suur rõõm sõita eelmise laupäeva õhtul 10 päevaks Hispaaniasse mägedesse järjekordsele retkele, et lihtsalt kõndida seljakott seljas ja uurida mõttes, kes ma tegelikult olen. See on kindlasti lõbus. Kehtib ainult üks reegel: EI TELKIDELE JA HOTELLIDELE. Seega kirjutan jälle 20.juuni paiku. Olge vaprad. Ja peab uskuma imedesse.
Eelmise aasta retkest saad lugeda siit:
http://www.suurimsaladus.ee/rannak-enesesse-vol-1/
http://www.suurimsaladus.ee/rannak-enesesse-vol-2/
http://www.suurimsaladus.ee/rannak-enesesse-vol-3/
http://www.suurimsaladus.ee/rannak-enesesse-viimane-osa/
Kaido
Jaga artiklit sõpradega Facebookis
Heh.. vaatan, et postitus 9. juunil, et ehk miskit kostumas kaugelt Rännakult..
1. Relatiivsus. Ma usun suhtelisusesse. Iga hinnang kehtib ainult omas kontekstis. See, kes ühes grupis tunneb ennast rikkana, on teises grupis vaene, see, mis ühest grupis on tähtis, on teises grupis tähtsusetu, see, mis ühel hetkel tundub halb, on teisel hetkel hea. Iga hinnang sõltub taustsüsteemist, millega võrreldakse.
2. Pluralism. Ma usun et on olemas mitmeid omavahel vastuolus olevaid kuid võrdselt kehtivaid tõdesid. Näiteks selles Kaido poolt mainitud kvantfüüsikas on juttu osakese dualismist, aga ma usun, et see kehtib palju ulatuslikumalt, kui arvata osatakse.
3. Ma usun, et inimeses on peidus palju rohkem võimeid, kui neid praegu kasutada osatakse ja et see olukord paraneb lähimas tulevikus.
4. Tasakaal. Osaliselt esimese punktiga seotud. Ma usun, et igal hinnataval objektil, olgu selleks siis inimene, tema teguviis või mis iganes, on olemas nii negatiivne kui ka positiivne külg, isegi kui me teist poolt ei adu. Samas puudub sellel tasakaalul ühene seletus, umbes nagu võttes ringjoone, märkides sellel kuhugi nullpunkti ja üteldes, et nullpunktist paremale poole (ehk positiivses suunas) jääb sama pikk joon, kui sellest punktist vasakule poole. Aegade jooksul see nullpunkt küll nihkub, aga tasakaal jääb oma kummalisel moel püsima. See nullpunkti nihkumine on ka põhjuseks, miks noored on alati hukas.
5. Ma usun armastuse ja austuse (AA) koostoimesse. AA oma töö vastu tõstab töölise tuju ja produktiivsust, olgu ta siis koristaja või tippjuht, AA inimeste vastu aitab andestada enda ja teiste eksimusi ning näha inimeste positiivset poolt negatiivsest tähtsamana jne.
Esimese punkti näitena pakuks ma, et kuigi majanduskasv tundus hea ja masu tundub halb, siis just stress on see, mis äratab inimesed oma mugavast ja heast elust üles ja paneb alternatiivseid lahendusi otsima, näiteks Mastermind’is osalema. Ilma masuta tungleks inimesed pigem supermarketite sooduskampaaniatel, mitte ei istuks maha ega arutaks kuidas oma elu juhtida. Kui tänu masule toimub kogu ühiskonnas eneseteadvuse kasv ja pööre positiivsuse suunas, on see masu siis hea või halb? Suhteline.
mina usun 100%,et kui inimene tahab saada kellekski siis ta loob endale maski läbi usu ja kujutluse,täpselt nagu egoga ja võimuga on meid on uskuma pandud et võimul olev inimene on võimas jne,aga tegelikkuses seda üldse ei eksisteerigi mina kasutan enda uue maski arendamiseks,rikkaks saamist,see on ka ainuke asi mille peale ma enda usku veel suunan võimu ma ei vaja sest,see kõik on illusioon,tõde aga on see kui sul enam maski polegi aga sinna ma veel jõuan:)
parimatega Hendrik!
Avastasin täna hommikul hea võrdpildi oma elu loomisele. Ma loon oma tulevikku, otsekui maaliksin pilti. Suurema pildi maalimine võtab aega. See ei saa valmis kohe. Üldine kujutlus võib sündida hetkega, kuid pilt ise vajab pühendumist, aega, keskendumist…
Ja kui nüüd edasi mõelda, et tulevikku loon ma pidevalt, koguaeg, siis maalin oma tulevikukogemusi igas hetkes, kuid kui sageli olen teadlik sellest, et ma seda teen? Kui sageli valin teadlikult heledaid toone? Vahest ärkan ja märkan et olen tükk aega kasutanud sedasortiu värve neis paigus oma maalil, kus ma sugugi ei tahtnud?
Eks siis naeratan endale mõistvalt ja suunan maalile taas teadliku pilgu ning osin välja värvid, mida tõesti kasutada tahtsin.