Seest välja või väljast sisse?

Elu pakub võimalusi õppida, iga päev. Pea iga kord, kui ma võtan ette mõne suurema sammu jõudmaks oma eesmärkidele  lähemal, kohtan ma inimesi, kes tulevad ja arvavad sellest midagi. Ja neid arvajaid on seda rohkem, mida enam võtan mina oma samme.

Mis värk nende arvamustega on!?
Miks neid mulle järjest kaela sajab?

Napoleon Hill kirjutab oma raamatus “Think and Grow Rich” arvamuste kohta nii: “Opinions are the cheapest commodities on earth. Everyone has a flock of opinions ready to be wished upon anyone who will accept them.” Eesti keelde tõlkides võiks see kõlada umbes nii: Arvamused on kõige odavam kaup maailmas. Igaühel on tagavaraks hunnik arvamusi, et sööta neid ette üks kõik kellele, kes need vaid vastu võtaks.

Ma ei tea, kuidas on Sinuga, aga mina tajun küll, et me kuulame oma elus liiga palju seda, mida teised meist arvavad. Ja mitte ainult seda, mida teised meist arvavad, vaid ka seda, mida teised maailma ja elu ja olu kohta üldse arvavad. Mida peetakse võimalikuks ja mida mitte. Mida peetakse sobivaks ja mida mitte. Mida peetakse reaalseks ja mida mitte. Ja nii see nimekiri jätkub…

Mis juhtub sel hetkel, kui Sina oled otsustanud midagi oma elus ära teha? Sa võtad omale eesmärgi. Teadlikult või mitte, aga Sa sead omale sihi kõrgemale, kui Sa siiani oled seadnud ja hakkad selle poole minema. Ja sellega mõjutad Sa ka neid inimesi, kes Sinu lähedal on. Kui Sina lähed muutusesse puudutab tekkinud tuul ka neid. Keda vähem, keda rohkem.

Mis teevad need inimesed teisiti, kes oma eesmärkideni kohale jõuavad kui need, kes nende poole minnes pigem kursilt kõrvale kalduvad?

Üks paljudest erinevustest on seestpoolt väljapoole elamine. Inimene, kes loob oma elu ise määrab ise oma maailma reeglid ja võimalused. Ta seab sihi selle järgi, mida tema tahab, mitte selle järgi, mida määramatud teised võimalikuks või sobivaks peavad. Ja ta teab, et ainus mis loeb, on see, mida tema asjast arvab.

Kõlab ülbusena? 

Kui kõlab, siis tahan meelde tuletada: ärgem laskugem äärmustesse. Oma eesmärgi poole minnes ei ole vaja olla ebaviisakas ega üleolev. Küll aga valiv. 

Sa pead hakkama ise otsustama. Sa pead hakkama ise hindama sisse tulevat informatsiooni vastavalt sellele, kas see info aitab Sind Sinu eesmärgile lähemale või mitte. Kui ei aita, ütled viisakalt aitäh ja lased sel mõttel, mis Sind ei toetanud, lihtsalt oma teed edasi minna! Sa hakkad ise valima, millele Sa energiat annad ja hetkest, kui Sa toidad eesmärgi poole viivaid mõtteid hakkavad just need mõtted end Sinu elus realiseerima!

Et pilt selge oleks, vaatame korra, mis on selle seestpoolt välja elamise vastand. Mis see on? Väljastpoolt sisse elamine, muidugi. Vaatan telekat ja võtan sealt vastu valimatult info, kujundades sellega oma maailma. Valimatult. Kuulan oma sõprade ja lähedaste arvamusi ja võtan valimatult vastu info, mida nemad arvavad. Valimatult. Mida nemad arvavad Sinu elust! Kuulan ja kujundan seeläbi oma elu.

Kelle nägu on Sinu elu, kui Sa ei kuula iseennast?
Üks on kindel, igatahes mitte Sinu enda nägu!

Ehk siis. Julge olla julge. Julge kuulata oma sisehäält ja minna selle poole, mida Sina ise tahad! Võta vastu see info, mis aitab Sind edasi. Võta see, mis toetab, innustab on inspireeriv ja loov. Ära lase end segada infost, mis tahab Sind tagasi tõmmata. Unusta “realistlik” olukord. Sellist asja ei ole olemas.

On vaid see, mida Sina otsustad luua!