Sinu põhiväärtused
Kirjutas | Teema Eesmärgistamine | Kuupäev 22.01.2010
Oled sa mõelnud sellele, millised on sinu põhiväärtused? Pead sa oluliseks tööd ja karjääri või perekonda ja sõpru? Suhtlemist või enesega olemist?
Kui paljud meist pühendavad kogu oma aja tööle, kuid ise räägivad, et perekond on neile kõige olulisem?
Siis on veel ühiskondlikult kujunenud justkui “peab” väärtused nagu - perekond peab olema tähtis või lapsed peavad olema esikohal. Ma ei taha sellega öelda, et perekond ei pea olema või ei ole tähtis, vaid ainult seda kas sa tead kumb on sinu jaoks tähtsam - töö või pere?
Nii nagu me oleme rääkinud sellest, et meil tuleb väga täpselt teada, mida me tahame, selleks, et saaksime seda oma ellu tuua, tuleb meil endale teadvustada ka seda, mida me väärtustame ja kas see on ikka see, mida me arvame, et me väärtustame.
Kui me ei ela oma väärtushinnangtega kooskõlas oleme me rahulolematud, kuid me ei tea isegi põhjust.
Puutusin põhiväärtustega kokku mõned aastad tagasi, kui pingutasin parajasti selle nimel, et panna paberile oma elueesmärk. Sõnastada midagigi. Kuskilt ei hargnenud. Siis pakkus minu personaaltreener välja järgmise harjutuse. Ta ütles, et mul tuleks üles kirjutada kõik olulised sõnad, milles sisaldub minu jaoks väärtus, nagu - sõprus, hoolivus, iseseisvus, lojaalsus, perekond, planeerimine, edu, andestus, kirg, turvalisus, uudishimu jne. Peale nende sõnade väljakirjutamist elimineerida vähemolulisi senikaua, kuni on järgi jäänud viis kõige olulisemat väärtust. Viimaks tuleb need väärtused nummerdada ühest viieni tähtsuse järjekorras. Nüüd kui sa oled leidnud need viis, siis see ei tähenda, et teised väärtused ei oleks sinu jaoks olulised, kuid üsna suure tõenäousega domineerivad need viis kõigi sinu poolt tehtud otsuste üle.
Toon siin oma näite. Sel perioodil, kui ma seda harjutust tegin, pidasin “sõda” nö enesearendamise ja pere vahel. Tundsin, et pere peaks ikka kõige olulisem olema, kuid leidsin end istumas pidevalt arvuti taga, lugemas erinevaid materjale, kuulamas mp3-e, osalemas kõnedes, seminarides ning iga kord, kui tütar palus, et ma temaga mängiksin tundsin iseenda sees tohutut võitlust - ma justkui pean mängima, aga tegelikult tahan lugeda. See tekitas frustratsiooni, pahameelt, mis väljendus selles, et hakkasin torisema lapsega süüdistades teda, et ta mind segab. Asi ei olnud ju üldse selles, asi oli minus. Minus oli segadus ja ma ei osanud sellega toime tulla, sest ma ei teadnud tõde. Ma ei teadnud, et enesearendamine on minu kõige olulisem põhiväärtus. Sellepärast olen ma töökohti vahetanud, asju pooleli jätnud ja uuesti alustanud, väljakutseid vastu võtnud ja nii edasi. Teinud selle avastuse küsisin endalt - aga kuidas siis nii? Perekond peab ju kõige tähtsam olema? Rääkides sellest oma treeneriga ütles ta väga ilusasti - see, et ma teadvustan endale, et eneseareng on minu jaoks kõige olulisem, ei tähenda, et ma oleksin halb ema või oma perekonnast ei hooli. Ma lihtsalt teadvustan endale, et eneseareng on minu jaoks kõige olulisem, saades seeläbi oma teadvusesse korra ning olles seeläbi veelgi parem abikaasa ja ema.
Sel hetkel sain ma teada, miks ma tundsin end halvasti, kui pidin justkui “valima” pere ja õppimise vahel - see tuli pelgalt segadusest, valedest arusaamadest.
Tegin mõned ümberkorraldused oma elus ning sain lahti sellest häirivast tundest, mis mind nii pikka aega häirinud oli.
kasutada efektiivselt alateadvust
Oi kui tuttav lugu minu elust …:)
…….tundub, et hoopis minu elust maha kopitud lugu:)
Ka mina tundsin siin ära iseenda. Olen seda võitlust pikka aega pidanud, süütundeid tundnud ja mõnikord ka enesehaletsusse kaldunud. Milliseid ümberkorraldusi tuleks teha, et need kaks - eneseareng ja pere - ühildada?
See jutt on ka nagu minu elust.. olen samuti tundnud, et lapsed “ahistavad” ja ei lase “oma asju teha” ja kõigest on kopp ees… aga pool aastat tagasi alustasin oma elu muutmisega. Käisin rännakul, õppisin refleksoloogiat, hiljem leidsin selle saidi, hakkasin tegema kodus ise joogat ja mediteerima ja korraldan pidevalt oma mõtlemist “õigemaks”. Täna võib juba öelda, et enamuse ajast ma naudin lastega koosolemist ja praegust hetke. Mängin-loen-ehitan-joonistan nendega pühendunult, söödan kõhu täis ja siis nad mängivad omaette ja mina saan nt nõusid pesta või kartuleid koorida. Kuid vahest lööb ka vana-mina välja.. [st hakkan rapsima kõike asju korraga teha.. kui lapsed tahavad tähelepanu siis ma tahan nõusid pesta ja pesu masinast võtta ja iga 10min takka arvutis MSNi piiluda ja siis lastega pahandada, et miks nad siiberdavad jalus kui mul on palju teha] kuid eks ega muutused ei tulegi üleöö. Väga palju inspiratsiooni ja jõudu on andnud siinsed kirjutised ja ka Kaido blogi. Kuid õige on ka see, et pelgalt lugemisest ei piisa, enda ja oma elu muutmine on pikk keeruline protsess ja kogu töö tuleb ära teha ikka ja ainult endal. Kindlasti on ka abiks teiste inimestega suhtlemine, kes on parasjagu “samal teel” (mina kahjuks isiklikult ühtegi ei tunne, aga ju siis ma peangi ise hakkama saama:) see on osa minu arengust). Hetkel otsin mina lahendust, kuidas üürikatest pääseda ja lapsed oma kodus (majas) saaks kasvada, kohe tuli ka lahendus: sõber ütles, et kuskil Uraanil pidi mingit vedelat teemantimaaki olema
Kui kellelgi on veel briljantseid ideid siis öelge 
Enamus inimestel on selline elu!
“saladus” Mis see on?
Seda Vastust ilmselt sellelt lehküljelt ei leia. Miks? Sest see on tasuline.
Aga …
Kui te tahate selle vastuseni jõuda! On ka lihtsamaid viise, kuid mitte lihtsustatud viisidel. Ma ei väida, et see millega Kaido, Marlen ja Helina tegelevad on vale. Vastupid see täiesti õige. Lihtsalt ma pean valeks seda, et kogu maailm on üles ehitatud kasumlikuse peale. Kõik see, et elu peab ostma raha eest, samuti õnne, armastust jne. Sellised väärtused peaksid olema tasuta. No eks nad mingil moel olegi, kui leida ise see tee õnne, armastuse ja terviseni.
Kõige selle vastus on: Filosoofia.
Madis, kas sa tööl käid?
Aga miks sa võtad oma tööandjalt selle eest palka?
Kas sa armastad oma tööd ja kas teeksid seda ka siis, kui ei teeks seda palga pärast? Lihtsalt seetõttu, et see sulle meeldib …
Kui ei, siis miks sa teed seda? Sellisel juhul mõtle välja, mida sa teha tahad. Ning tee seda nii hästi, et suudad inimestele väärtust pakkuda ja nad on nõus selle eest sulle maksma oma raha.
Praegu sa pakud ju oma oskustega oma tööandjale väärtust ning tema maksab sulle nende väärtuste eest tasu. Kui sa oleksid oma tööandjale väärtusetu, oleksid sa ka töötu.
Miks advokaadid, juuksurid, Peep Vain, Anthony Robbins, ilukirurgid, psüholoogid jpt oma töö eest raha võtavad? Sest nad pakuvad inimestele väärtust. Mitte keegi ei maksaks nendele, kui nad ei pakuks inimestele väärtust. Kuidas nad saaksid selle eest inimestelt vägisi raha võtta.
Näiteks Marleni puhul on see tema jaoks täiskohaga töö. Ta ei teegi midagi muud kui 8h päevas tegeleb sellega. Ning kui ta pakub selle kaudu inimestele väärtust, on nõus inimesed talle ka selle eest maksma.
Madis, miks sa käid kinos? Kui sa tuled kinost välja, oled sa 150 krooni võrra vaesem? Aga sa oled emotsiooni võrra rikkam …
Kui sa lähed kuhugi koolitusele, oled sa 1000 krooni võrra vaesem, aga emotsiooni ning konkreetste teadmiste võrra rikkam.
Miks sa ei lähe siis näiteks piketeerima CocaCola Plaza ette, et nad inimesi röövivad.
Ma ei tea, miks paljud vaimlejad (inimesed, kes tegelevad vaimsete asjadega) arvavad, et nad peavad tööd tegema tasuta. Lugedes pühasid raamatuid, ütlevad need kõik, et inimene on sündinud rikkana ja inimene saab olla õnnelik ning pakkuda teistele inimestele seda, milleks ta Maale tuli, kui ta rikas ning ta ei pea muretsema raha pärast.
Need, kes aga väidavad, et raha on kurja juur, siis tekib küsimus, miks Jumal lõi raha, kui see kurja juur on? Ning kuidas saab raha olla kurja juur, kui rahal ei ole vabat tahet. Inimesel on vaba tahe teha selle rahaga, mida ta soovib.
Madis, kui keegi näiteks teenib vaimsete koolituste ja raamatutega miljoneid dollareid ja annetab samal ajal igal kuul näiteks 100 00$ heategevuseks. Kumb on siis kasulikum ühiskonnale - kas see, kes teeb oma tööd tasuta, võitleb oma igapäevaste rahamuredega, et kust leida järgmine annetaja, kelle abil saaks oma lapsele uued kingad osta, või see, et kes teenib igal kuul miljon dollarit, ta on õnnelik, ta inspireerib sadu inimesi iga päev ja annetab veel igal kuul 100 000 dollarit heategevuseks. Kas sa arvad tõesti, et viimane ei pääse paradiisi?
Sa ütled, et õnne peab ostma raha eest. Ei pea õnne raha eest ostma. Aga tekib küsimus, mille eest ostab see inimene endale toitu ja riideid, kes teistele näiteks oma koolituste kaudu inspiratsiooni ja õnne pakuvad, kui ta teeb oma tööd tasuta. Okei, sa ütled, et ta peaks käima päris tööl ning siis vabast ajast tegelema teiste inimeste aitamisega. Aga kuidas ta saaks areneda ja ise kasvada, kui ta on iga päev näiteks 08-22 RIMIs müüja ning siis teeb koolitusi õhtuti ja nädalavahetustel. Kui ta on tõesti nii hea, et inimesed on valmis talle tema jutustamise eest maksma, siis miks ta ei võikski seda teha oma tööna?
Nüüd sa ütled, et seda tehakse äri pärast. Aga sa ütled seda ainult nii kaua, kuni sa ise leida mingi valdkonna, mida sa armastad ja tunned, et see olekski paradiis, kui sa saad selle valdkonnaga tegelda ja selle kaudu ka veel elatist teenida.
Selliseid inimesi on palju, kes niimoodi mõtlevad. Ja ma saan kirjasid isegi inimestelt, kes mind kaabakaks nimetavad, et ma oma e-kuruse eest raha võtan. Aga ma ju töötasin selle nime 6 kuud, et seda kõike kirja panna ja kokku kirjutada, programmeerida jpm. Miks siis näiteks raamatute eest raha küsitakse, või veel hullem sellisel juhul, miks luulekogude eest raha küsitakse. Miks veel hullem - muusikud. Nad ei tee mitte midagi, kui ainult laulavad nii hästi ja küsivad oma kontserdite ja plaatide eest raha. Ning kes on kõige paremad lauljad? Ikka need, kes kõige rohkem oma tööd armastavad ja teevad seda südamest.
Madis, Looja lõi meie maailma, et me kogeksime õnne ja rõõmu. On väga väiklane arvata, et ta lõi selle 2 lihtsa reegli järgi:
1) Asjad, millega tegeldes on õigus palka saada
2) Asjad, mida peab tegema tasuta.
Kus see kirjas on?
Ja kus läheb piir, mille eest on õigus palka saada ja mille eest mitte?
Ma usun, et kõige parem seda alustada ongi näiteks sellest, et kujuta ette, et teed oma praegust tööd tasuta. Kui kuskil ei ole kirjas, mis valdkonnaga töötades on õigus palka saada ja mille eest mitte, siis võib vabalt üheks valdkonnaks olla ka see, millega sina tegeled. Aga kuidas sa siis ära elaks, tekib küsimus? Üheks võimaluseks on siis leida päristöö, millega sa elatist teenid..
Nagu sa näed, läheb niimoodi vaadates see asi päris jaburaks. Aga kõige lihtsam on siiski lähtuda väärtusest. Kui keegi suudab pakkuda oma tegevusega väärtust, siis on ka neid, kes selle väärtuse eest on nõus maksma. Ning kui tema teenus on väärtusetu, siis lihtsalt keegi ei maksa selle eest.
Kas see tekst pisut pikk ei ole, tundub nagu tõestusena. Kui enda sees on asjad paigas, siis ei tule ju keegi ka väljast seda kahtluse alla seadma. Aga kui tuleb proovikivina, et noooh, kuidas sul sees need asjad ikka on ja sees on siiski paigas, kas siis mitte pole vaja niipalju ja pikalt ka tõestada???
Küsimused küsimused küsimused!!! Vastamiseks autorile endale mitte nii väga kõigile teistele…
K
Kristel
Kadedaid inimesi eksisteerib veel suhteliselt palju meie ümber ja tõestama ehk selgitama peab ka ainult selle tõttu, et osad inimesed satuvad muidu segadusse.
Sille
Nagu ma ka ütlesin, siis minu mõte oli muidu mõeldud pigem autorile isekeskis mõtisklemiseks…, aga samas pole mul ka selle vastu midagi, et ka sina said ennast väljendatud.
K
Paistab et ma astusin kellegi ego peale. Sorry teen kaks sammu kõrvale. Kaido sa oled TArk inimene, kui sa said mu torkest aru. Aga kaitserefleks on pisut ülepingutatud.
Edu teile.
Oli küll naljakas lugeda Kaido nii pikka selgitust mingile negatiivsele kommentaarile, aga see polnud ka üllatav, sest nagu me kõik oleme aru saanud siis Kaido on kord selline inimene, kes tahab teistele ja endale tõestada paljusi asju. Näiteks minul ei ole vaja teaduslikku tõestust selle kohta, kuidas siin Universumis asjad käivad, aga ilmselt temal on vaja ja ta tahab seda ka teistele edasi anda
Inimesi on erinevaid, peaksite seda juba teadma 
Helele:
Usun, et igaüks leiab endale vajalikud kohad, kus muutusi teha, kuid võibolla aitavad mõned minu näited. Kõigepealt alustasin sellest, et mul on lapsega kindel aeg - nt enne magama minekut pool tundi; teine rutiin võiks olla, et viin ta alati kooli, hommikul saame rääkida ja teineteisele toredat päeva soovida; pühapäev jääb ainult perele; ning uus harjumus, mille kallal hetkel töötan on - koju tulles pühendan vähemalt 30 minutit perele, enne kui taas oma “armsa” arvuti taha iseendaga tegelema lähen; variante ja võimalusi on tõenäoliselt palju ja igaühele sobivad omad, mina olen leidnud abi eelkõige korrapärasus, uutes rutiinides, mis aitab mul asju paremini planeerida.
Ehh … ja läkski lahti uuesti. Siin on nii pikka aega vaikus olnud, et tundub, et see oli vajalik …
Isegi need inimesed on taas kommenteerima hakanud, kes kommenteerivadki ainult siis, kui kellelegi saab “nossu” sõita
Elu on ikka seiklus …
PS. Madis, jah, vist pingutasin üle pikkusega … vabandust selle pärast. Aga olen ammu tahtnud enda jaoks selle lahti kirjutada. Nüüd sain selle ära teha. Tänud sulle selle torke eest igatahes
Missugune huvitav käsitlus: et need, kes minu mõtetega kohe kaasa ei jaata, paigutada automaatselt “pahade laste kasti”. Samas absoluutselt, kes ütleb, et see on keelatud? Ka nii võib…
K
Oot, kas siiriously on inimesi, kes nö suure saladuse koolituse eest 1k välja köhivad? (Kaido pikast jutust lugesin välja) Selles valguses on tegemist ikka väga hea bisnisiga. Mina pean 1k teenimiseks umbes 5h töötama ja see nüüd paneb küll mõtlema, et peaks vist eriala vahetama
Wilfrid
kui saad töö eest 1k kätte või tasud koolituse eest 1k pole üks ja seesama. töötasule lisaks on tööandja kõik maksud lisaks maksnud ning mis iganes kulud palgalehel ei kajastu!
kui koolitusest tasutakse 1k, siis selle arvelt alles makstakse maksud, ruumi üür, koolitusmaterjalid jne.
Ja vaevalt, et keegi lambist suudab 5 tunniga välja töötada kursuse, mille eest ollakse nõus 1 k välja käima… Selle taga on tükk-tükk aega ettevalmistust…
mulle tundus jällegi teistmoodi ja nimelt, et Kaido ei tõesta(nud) midagi, ei endale ega teistele; kas tal on tglt tõestamisvajadus v mitte, jäägu see tema enda otsustada. aga. ta lihtsalt ongi paljusõnaline. kes teda vähegi tunnevad, teavad, et kui tal vähegi aega ja võimalust on, teema huvipakkuv ja mitte oksendamiseni üle-taas-otsast kirjutatud, siis Kaido selgitus, mõtteväljendus ongi pikk, ideedest tulvil, põhjalik ning mõnikord süvitsiminev, mõnikord laialivalguvam. ei saa märkimata jätta, et teinekord saab nii mõnigi asi talle endalegi seletamise käigus klaarimaks, nüansirikkamaks.
Esthappen, ma olen iseenda puhul ka seda sama asja mõnikord märganud, mida sa Kaido puhul arvad. Aga ma ei pea ennast sama pühendunuks ja teadmisterohkeks kui tema.
Fred,
‘pühendunu’ on hea sõna iseloomustamiseks. seda ta absolulutselt kindlasti on, ükskõik, mida muud ta sealjuures ka on v ei ole.
* absoluutselt
Ettevõtja,
Heh, ma neverever ei usu, et viitsitakse korraldada koolitus, kus vaid üks kuulaja. Ikka vähemasti paarkümmend või nii, ma kujutan ette aga see selleks. Siia lehele on tore tsekata mingi kuu-paari tagant - väikene või vahest isegi suur huumori annus on garanteeritud.
Siis on ju tore, kui saab su päeva paremaks teha
Sinul on naljakas ja meil ka.
Suur tänu Helina selle artikli eest! Mina igatahes hakkan üle pika aja taas tundma, et mulle meeldib teha seda tööd, mida ma teen. Ja kui mulle meeldib see, mida ma teen, on ka kõik muu hea ja “joone peal”. Tundub, et teiste inimeste kommentaarid, et olen töönarkomaan ja ei oska enda eest seista ja vastu hakata on olnudki see kurja juur, mis on mind vahepeal rajalt kõrvale sohu juhtinud. Viimasest pole aga sündinud head ei mulle endale ega ka teistele. Katrin