Teadlikkuse Kaamera

Kujuta ette, et Sina oled Sina (hihii:). Sa elad oma elu. Iga päev. Aga Sa ei ela seda üksinda. Sa elad seda nii, et Sul on kogu aeg üks kaaslane. See kaaslane on Kaamera. Videokaamera. Ta on Sinuga koos igal pool. Üks kõik kus. Üks kõik, mida Sa teed. Sinuga on kaasas Kaamera. 

Nüüd mängime selle Kaameraga ühte mängu. Paneme sellele mängule nimeks Teadlikkuse Kaamera. Ehk siis, selles mängus on Sinu ülesanne vahetada välja oma asukoht oma elus. Ma tean, paljud teist teevad seda juba, aga ütleme, et Sa kuuled sellest esimest korda. Mida ma palun Sul teha on vahetada oma asukohta. Kui Sa enne elasid Iseendas ja jälgisid maailma Iseenda vaatepunktist siis nüüd kobid Sa hoopis endast veidi eemale, selle Kaamera taha. 

Just just, praegu ka. Lahku enda juurest ja mine Kaamera juurde. Piilu läbi selle - Iseennast. Kus Sa oled? Milline Sa oled? Kuidas Sa istud? On Sul jalad vastu maad või risti üle üksteise? Milline näeb välja Sinu nägu, kui Sa seda teksti loed? Mida Sa mõtled? … ohoo… just nimelt! Mida Sa mõtled?

Tead, see Kaamera ei ole mitte mingi tavaline kaamera. See on Teadlikkuse Kaamera. Sellest läbi vaadates on Sul võime näha oma mõtteid, näha on tundeid, näha oma otsuseid, näha oma suhtumist! Sa näed läbi selle Kaamera kõike, mis enne oli nähtamatu.

Mida Sa näed? Mis on Sinu suhtumine just praegu? Maailmasse? Iseendasse?

…

Mis asi on siis Teadlikkus? Ma lugesin paar päeva tagasi ühte ülihead seletust, mis aitas mul sõnastada ära, mis on see peaaegu müstiliseks kujunenud sõna, teadlikkus. Teadlikkus, minu jaoks, on minu võime jälgida iseennast kõrvalt. Võime märgata oma programme ja mustreid. Võime jälgida oma otsuseid ja teguseid. Ja teha seda nii, nagu mina ei ole mina vaid olen kõrvalseisja. Vaatleja. Jälgija.

Eelmisel nädalal sain kogeda üle pika aja füüsilist valu. Ja ma kogesin seda valu ja samal ajal ma jälgisin iseennast, selles valus. Mida ma mõtlen? Mida ma tunnen? Miks ma seda valu hoida tahan? Millest ma pean lahti laskma, et see valu lahkuks? 

Eelmisel nädalal sain ma kogeda ka ülisuurt füüsilist väsimust. Ja ma kogesin seda füüsilist väsimust ja samal ajal jälgisin iseennast. Kuidas ma istusin tol hetkel? Kuidas ma hoidsin oma keha? Missugune oli minu näoilme? Mida ma endale rääkisin? Mida ma tundsin? Miks ma seda füüsilist väsimust enda küljes hoidsin?

Mõlemad korrad, ma lihtsalt nägin kõrvalt, mida ma teen! Mida mina ISE teen, et luua neid olukordasid iseendale. Ja kui Sa näed, siis Sa saad ju muuta. Jälgisin ennast Kaamerast ja tegelesin endaga. Otsustasin valida teistsugused mõtted, muuta oma kehahoiakut, muuta oma käitumist. Kõike nii, et ma saaksin tagasi oma heasse olekusse. Ja ma sain! 

Sa lood oma elu iga päev. Ise. Kõik, mis Sul on, on Sinu loodud. Võta täna Kaamera kaasa ja jälgi, kuidas Sa lood? Mida Sa teed? Mida Sa mõtled? Iga kord, kui avastad, et vaatad maailma jälle nagu Sina, roni endast välja ja mine tagasi Kaamera taha.

Veeda see päev Iseendaga, Iseendast eemal.

Jaga artiklit sõpradega Facebookis