Tõestused
Kui tihti me kohtame mõnes seltskonnas inimesi, kes on „kahe jalaga maa peal“ ning äärmiselt skeptilised kõige suhtes, mis jääb väljapoole nende maailma? Mina isiklikult olen kohanud selliseid palju. Nende peamine küsimus on alati: „Aga tõesta mulle, et see nii on!“.
Kas ma näen nendele tõestamiseks vaeva? Ei, mitte kunagi. Parim, mida ma saan vastu küsida, on: „Tõesta mulle, et see nii on“ Esmalt nad ei saa aru, mida ma mõtlen, aga hetke möödudes nad mõistavad, et nende pärismaailm on samasugune kaardimajake nagu minu maailm. Selles on trikk. Nad ei suuda mulle mitte midagi tõestada, kui ma ei lase seda enda teadvusse.
Ma usun, et kõik sündmused ja kogu maailm leiab aset meie teadvuses ning minu maailm on minu teadvuse 100% peegeldus. Igal tasandil ning pisimagi detailini.
Kuidas saaks minu vestluspartner mulle tõestada midagi, millest ma ei tee ennast teadlikuks? Lihtsustatult öelduna, kui mu vestluspartner soovib mulle midagi või kedagi tõestada, pean ma selle peale mõtlema. Juhul, kui ma ei mõtle selle peale, ei eksisteeri seda minu jaoks. Isegi, kui ma 3 sekundi möödudes ei mõtle enam selle vestluskaaslase peale, ei eksisteeri isegi teda enam minu jaoks. Ta on uuesti olemas minu jaoks alles jälle sel hetkel, kui ma otsustan temast uuesti teadlikuks saada.
Inimesed meie maailmas
Sama lihtne lugu on absoluutselt kõikide nähtustega meie nii objektiivses ja kindlas maailmas. Ka kõikide teiste inimestega. Lugedes seda artiklikt, kas sa saad kindel olla, et mina olen olemas? Sa usud seda, sest seda on meile õpetatud, aga kuidas seda tõestada? Sa saad tõestada, et ma inimesena – Kaido Pajumaa – eksisteerin SINU jaoks ainult siis, kui sa tuled minu juurde ja tood mind füüsilisel kujul enda teadvusse. Sa katsud mind, sa räägid minuga ning ma räägin sulle vastu – aga kõik see toimub sinu teadvuses. Sa saad oma tajude kaudu vahetut informatsiooni – siin ja praegu – ning töötled seda siis oma peas. Ja arvad, et see on tõeline.
Kõikidel teistel juhtudel (kui sa ei tule mu juurde) olen ma sinu poolt sinu peas välja töötatud mingi subjektiivne mudel – keegi, kes kirjutab, kes räägib ja teeb midagi Saladuseblogis. Kas ma ka tegelikult sellisel kujul eksisteerin? Selles sa ei saa kuidagi kindel olla ning kellelegi seda tõestada. Hirmutav, kas pole?
Mõtted ja hirmud
Kuna meie teadvus loob kogu meie subjektiivse maailma, siis meie enda teadvus loob ka kõik meie mõtted, hirmud ja emotsioonid. See on lihtne osa. Huvitavam on see, et sellisel juhul loob meie teadvus ka kõik mõtted, hirmud ning emotsioonid teiste inimeste pähe. Me arvame inimesi mingit moodi mõtlemas ja tundmas. Kui tihti on olnud olukordi, kus me arvame, et inimene mõtleb või tunneb mingil viisil, mis hiljem selgub olevat hoopis teistmoodi? Lähtudes oma taustsüsteemist me projitseerisime teise inimese peale mingid tunded ja mõtted. Aga need on meie enda omad tegelikult. Sinu subjektiivses maailmas projitseerid sa absoluutselt kõik mõtted ja emotsioonid teistele inimestele. Kui keegi mõtleb sinust halvasti, siis saab ta seda teha ainult siis, kui sa seda teadvustad. Kui sa enam ei teadvusta, et see inimene mõtleb sinust halvasti (ehk sa ei mõtle selle peale), kuidas sa saad siis kindel olla, et ta mõtleb sinust halvasti? Kas pole hämmastav?
Külgetõmbeseadus
Eeldades, et külgetõmbeseaduse baasmehhanismiks on fakt, et meie domineerivad mõtted ja emotsioonid leiavad viisi materialiseeruda, siis konfliktseks muutub see mehhanism hetkel, kui erinevatel inimestel on konfliktsed taotlused. Näiteks Mari ja Margus tahavad võita loteriiga peavõitu. Kui mõlemad on treeninud viimased aastad ennast manifesteerimise alal, siis kumb võidab? Näiteks Mari kutsub endale appi ka 3 sõbrannat. Aga Margus kutsub endale appi terve firmatäie inimesi – koguni 10 inimest. Kes nüüd võidab?
Sinu subjektiivses maailmas ei saa seda olukorda iialgi tekkida. Kui sina oled Mari, siis sina lood oma teadvuses taotluse, et Margus soovib ka peavõitu võita. Kui sa ei too seda võimalust (taotlust) üldse oma teadvusse, siis ei saa see iialgi juhtuda. Sa keskendud ainult sellele, et sina – Mari – võidab ja sa võidadki (muidugi ainult juhul, kui sinu usk võitu on suurem kui uks tõenäosusteooriasse, mille kohaselt on sul siiski väga väike võimalus). Kui sa teadlikustad endale, et kuskil on Margus, kes toob veel endale 5 sõpra appi, nõrgendad sellega sa vaid oma usku ning lood oma subjektiivsesse maailma osalisi, kes ei ole sulle kasulikud. Parem ära tee seda. Sa ei pea seda tegema. See on sinu teadlik valik.
Tõesta, et kõik ei ole nii, nagu ma kirjutasin.
Olge vaprad!
Kaido
Ei pea me mitte kunagi kellelegi mitte midagi tõestama
See tõestamise teema on pisut sääne - “haige”, kui üldlevinud keelepruuki kasutada. Aitab, kui me lihtsalt oleme need kes oleme, armastame ning aktsepteerime end säärastena kui me oleme ja “viljeleme” arusaamu/uskumusi taolisi, mis meile meelejärgi on. Kellelegi midagi tõestada pole meil vaja, mitte kunagi. Päikest
Ei näe vähimatki võimalust sulle tõestada, et kõik ei ole nii, nagu kirjutasid, kuna kirjutasid seda, millesse usud. Usk on aga puhtalt emotsionaalne asi, sellel ei ole ratsionaalse mõtlemisega mingit seost.
Jaanes!
Tegelikult ei ole usul emotsioonidega väga seotust, kuna usk / uskumused baseeruvad meie alateadlikel protsessidel - täpsemalt neuronühenduste pikaajalisel järjestikusel aktiveerimisel ajus.
Emotsioone tunneme me aga eelkõige tänu vastavate kemikaalide tootmisele hüpotalamuses, mis tekitab meis vajaduse neid emotsioone jälle ja jälle läbi elada. Ning kui me seda piisavalt kaua teeme, võib see muutuda uueks uskumuseks meie ajus.
Ratsionaalne mõtlemine on aga paljuski ühekordne teadlik ajurakkude kasutamine ning seda eelkõige otsmikusagaras, mille tagajärjel ei teki neuronite vahel pikaajalisi sidemeid.
Seega on ratsionaalne mõtlemine seotud nii uskumuste kui emotsioonidega, sest kõigi kolme puhul käivitub sama mehhanism. Küsimus on lihtsalt, mis tasemel me uusi ühendusi ajus loome
Millega ma aga 100% sinu kommentaarist nõus olen, on see, et sa ei saa tõestada, kas ma tegelikult niimoodi mõtlen, mõtlesin ma selle välja või sina mõtlesid selle oma peas välja ja projitseerisid selle enda ellu.
Kas pole elu mitte imeline?
Ole tubli!
Kaido
Kaido, kas sa palun nimetaksid mulle 3-4 head raamatut, kust saaksin ka ise lugeda ja teada neid tarku asju aju kohta, mida sa siin ja mujal maininud oled. Aitäh ette!
Robert!
Eesti keeles soovitaksin kindlasti raamatut “Mida me üldse teame?” See baseerub samanimelise filmi esimesel ja teisel osal ja on väga hea.
Aga enamus oma informatsioonist ma ammutan internetist. Kui sisse lüüa näiteks Brain researches vms siis selle kohta on tohutult igasuguseid artikleid, uuringuid, blogisid jms. See võtab aega, et seda kõike töödelda, aga kui valdkond pakub huvi, siis pikemas perspektiivis annab väga hea üldpildi, kuidas meie aju töötab. Ning minu arust on seda kasulik teada
Kaido
Tänud! raamatu ostan, kuid ehk oleksid nii tore ja annaksid ka algatuseks paar enda lemmikut lehekülge internetist, kust siis saaksin ise edasi otsida.
Näiteks see oli väga asjalik:
http://books.google.ee/books?id=05Qw2kAqlGAC&printsec=frontcover&hl=en#v=onepage&q=&f=false
ja võid ka seda uurida, räägib tajudest:
http://evolutionezine.com/believe-my-eyes/
Tänud jälle! Teema on nii põnev, et äkki viitsiksid kunagi ühe postituse sellele pühendada, kuidas ajus asi toimub ja kuidas ta mentaalse minaga seotud on
Kuna sama asja on minult päris palju küsitud, siis tegelikult hetkel koostan ühte päris põhjalikku kokkuvõtet sellest kõigest. Ning ma ise usun, et kui keegi selle viitsib otsast lõpuni läbi töötada, siis pole võimalik, et ta ei suuda seda edukalt oma ellu rakendada ja ka reaalseid tulemusi saavutada
Tundub, et Kaido on oma tõe leidnud, ega kahtle selles hetkekski. Neile, kes aga veel vaevuvad kahtlema ja tõestusi otsima, võiks huvi pakkuda üks hiljuti avaldatud uuring, mis minu arvates kinnitab siin käsitletava temaatika võimalikkust ka teaduslike faktidega. http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=b3fbe2a5-b0ac-44bd-be7a-7877388e909a
Püüan mõelda lapselikult, ilma eelarvamusteta seni elust õpitust ja kinnistunust.
Kui loteriis on väike võimalus ühel inimesel võita ja kõik inimesed, kes loteriis osaleksid, usuksid võrdväärselt oma võitu või oleksid võrdväärselt neutraalsed või omaksid võrdväärseid tõekspidamisi. Mis siis saaks?
Mõttega ju füüsilisi asju otseselt ei liiguta, kui mõelda sellele, et soovin väga mobiiltelefoni oma laual nihutada vaid mõtte abil, aga ei liigu.
Selleks, et saaksin mobiiltelefoni liigutada peaksin esmalt mõtlema, et tahan seda liigutada ja siis reaalselt seda käega liigutama.
Kas on võimalik sellest mõttest kuidagi järeldusi teha loteriivõidu suhtes… Hmm.
Proovin.
Mõtlen võidust. Võtan pileti. Ei.. Mõtlesin ju pileti võtmisest. Aga isegi kui mõtlen võiduga pileti võtmisest, peaksin teadma, milline pilet on võiduga, sest muidu ei saa ma ju reaalselt võtta võiduga piletit.
Mõte võidust - puudub võimalus füüsiliselt kaasa aidata.
Mõte pileti võtmisest - puudub võimalus valida võitu, ainult pilet.
Mõte võiduga pileti võtmisest - võimalik juhul, kui tean, milline pilet on võiduga.
Siiski olen kogenud elus, kuidas tohutu energiaga ja positiivse suhtumise korral kõik justkui sujuks - vägagi sisemise rahu korral. Kui ei muretse, mis saab ja kuidas.
Kuidagi mõtte jõud siiski mõjutab ka teisiti, kui ainult nii, et mõtlen ja siis teen füüsiliselt mõeldut. Kuidagi kaudsemalt. Ja ma ei tea tulemust ette.. Lihtsalt tulemus on hea, aga kuidagi ei saa valida konkreetsemalt neid valikuid, mille üle mul puudub teadmine.
OK. Kui lahutada kaheks teemaks see mõtte jõu teema.
1. Mõtlemine ja tegutsemine
2. Mõtlemine ja heade tulemuste saavutamine, mida aga ei saa ette täpselt ära planeerida, sest üks sündmus eelneb teisele ja teist sündmust ei saa toimuda ilma esimeseta täpselt sellisel kujul.
1. Mõtlemine ja tegutsemine:
Mõtlen konkreetsest tegevusest, mida saan kohe teha. Teen seda.
2. Mõtlemine ja saavutamine:
Mõtlen konkreetsest tulemusest ja astun esimese sammu.
Tulemus VS tegevus. Mõlemad saavad alguse mõttest.
Kui tulemusele eelneb ainult 1 koheselt teostatav tegevus, siis on tulemus kohene.
Kui tulemusele eelneb rohkem tegevusi, on tulemus konkreetselt samane mõeldud tulemusele, kui tegevused on konkreetselt teada.
Kuidas need mõtted seostada loteriinäitega…
Loterii puhul on veel üks element - teadmatus.
Ka tulemuse saavutamine on ju võimalik mitte teades kõiki samme, vaid astudes esimese sammu…
Mis on vahe… Loterii ja reaalselt saavutatav tulemus. Reaalselt saavutatavus küll. Usk mõjutab reaalsust tõesti. Aga mis on üldse usk ja kuidas ta reaalsust mõjutab?
Kui usk on ajus olev energia, rakkude ja aatomite vahelised seosed ja liikumine ajus, teadvuses. Kuidas saab selline energia liikumine ajus mõjutada reaalsust? Aga kuidagi saab. Võib-olla mitte nii otseselt.
Tundub, et usk on nagu vihm. Ei juhtu ju nii, et vihmapiisk langeb murule ja kohe samal sekundil sirgub sealt uus rohulible. Vahele jäävad veel teised protsessid.
Mis protsessid jäävad usu ja usu tõttu muutunud reaalsuse vahele.
Rohulible puhul peitub vastus rohulible bioloogilise struktuuri tundmises; Päikeselt kiirguva energia mõistmisest; energia üleüldisest mõistmisest füüsikalisel ja keemilisel tasandil; atmosfäärist arusaamises ja ehk on see nimekiri pikemgi. Terve rida teadusi, enne asjast aru saamist…
Mõtte jõud, selle mõju reaalsusele, usk jne. Mulle jääb vaid mulje, et tõepoolest (ja olen enda elus seda kogenud) on võimalik luua endas rahu, õnne ja heaolu, mis päris kindlasti on mõjutanud mu reaalsust.
Kui mõelda nagu inimene kaugest minevikust, kes õppis kasutama maa mulda toidu kasvatamiseks - ta ei teadnud midagi fotosünteesist ega Päikeselt lähtuvast energia definitsioonist, süsinikust ega vesinikust ega hapnikust keemilises mõttes… Ometi oli ta võimeline neid nähtusi enda kasuks ära kasutama olenemata nende nähtuste täielikust mõistmisest.
Mulle tundub, et me teame vaid väga vähe ja pea-aegu mitte midagi mõtte võimust ja kuidas ta täpselt reaalsust mõjutab, et isegi seisukohta võtta.
Ma arvan, et loterii puhul on võimalik tulemust mõttega mõjutada, aga mitte liiga tugevalt. Miks? Ma ei tea. Kas see sõltub usu tugevusest ainult või on seal veel palju muid tegureid mille peale ma ei osanud tulla…
Ilmselt on tegureid palju, nii nagu rohulible kasvamise taga ei ole ainuüksi vee olemasolu vaid hulk keerulisi protsesse ja kokkusattumusi (temperatuur, päikeseenergia, atmosfäär, muld, vesi jne).
Jah, su on palju küsimus, just nagu mul oli aasta tagasi. Et nendele ükshaaval vastama hakata läheks pikale, soovitan alustada selle lühikursusega siit http://www.sisekosmos.ee ning kui sealt kõikidele küsimustele vastuseid ei saa, siis luban sulle, et selles kursuses on olemas kõik vastused sinu küsimustele: http://www.sisekosmos.ee/index.php?sisekosmos=2
Kaido
Anonüüme, ma ütlen sulle, et ära mõtle nii palju, see kõik on palju lihtsam